www.militaar.net

Sander17 kirjutas: ↑29 Dets, 2024 15:42Somaalia rannikul võtavad piraadid suuri laevu üle 5-6 mehega, kellest ükski pole meie mõistes eriüksuslane.

Piraadirünnakud on olemuselt oportunistlikud. Nad saavad valida ilma ja sihtmärki ning ka siis ei lähe alati korda. Kas meile sobiks, kui õnnestuks iga kolmas pardumine? Aga iga kümnes?

Asutustevaheline koostöö on keeruline asi igas riigis. Ma kahtlustan, et soomlastel oli contingency plan ammu valmis ja põhimõttelised otsused vastu võetud ning see tõmmati käima, kui FINGRID või kes iganes ette kandis, et kaabel läks. Nagu mõni teine on eespool kirjutanud, siis on suur vahe, kas K-Komandol on oskused olemas ja nad on ka valmiduses või puhkusel ja jõululauas või kas kas kopterid on põhimõtteliselt olemas või ka lennuvalmis. Veel suurem vahe on, kas tegevusplaan on olemas või peavad targad mehed pead kokku panema ja mõtlema hakkama, et mis me siis nüüd teeme.

Kõigepealt ikkagi PR tegelastega arutatakse läbi, nagu meil kombeks.

Hmm...
Minu arusaama kohaselt teeb varilaevastikust varilaevastiku see, et neil puuduvad piisavad kindlustused/sertifikaadid jms, et neid teenindataks ELi sadamates ning vähemalt EL teeb nende elu võimalikult ebamugavaks.

Tundub, et olen valesti aru saanud.

Siit artiklist selgub, kuidas kurikuulast Eagle S rahulikult Taani Skageni sadamas teenindati, seal meeskondi vahetati ja kogu tegevus ka dokumenteeriti.

https://www.delfi.ee/artikkel/120346809 ... ne-grusiin

Dokumentidest selgub, et Vadattškoria läks Eagle S-i pardale 15. oktoobril Taani Skageni sadamas koos viie uue meeskonnaliikmega. 14. detsembril ühines Venemaal Ust-Lugas laeva meeskonnaga veel neli inimest.

See pole ju minigi "varilaevastik", mis ausa näoga ELi sadamates käib ning osutatakse kõikvõimalikke teenuseid...

gooligan kirjutas: ↑31 Dets, 2024 9:04 See pole ju minigi "varilaevastik", mis ausa näoga ELi sadamates käib ning osutatakse kõikvõimalikke teenuseid...

Ajalugu kordub või Kahe eelmise maailmasõja vahel opereeris Läänemerel piiritusevedajate laevastik. Kõik teadsid, et nad on pätid, laevade ja omanike nimed olid täpselt teada, samuti see, kust piiritus iga kord peale võeti ja kuhu müüdi. Ajalehed raporteerisid laevade asukohti ning piirituse hinda otse laevalt ostes. Aga kimbutada sai neid ainult otseselt ebaseadusliku tegevuse toimumise ajal. Kui nad ajasid paberid korda ning deklareerisid ausalt pardal oleva kauba, said nad rahulikult käia sadamates provianti võtmas ja meeskonda vahetamas.

Ma loodan, et Raju sai selged juhised ja jõu kasutamise reeglid ning on olemas plaan, mida teha siis, kui miski viltu läheb, näiteks suur kaubalaev või tanker keeldub peatumast. Nutikas vastane tuleks seda kõike proovile panema.
Minu aastatetagune kogemus näitab, et meil pole jõukasutamise reeglitest mingit arusaamist. Senised (välis)missioonid pole pakkunud küllalt häid õppetunde, sest riigi kui niisuguse jaoks huvid või ohud puudusid ja oma naha viisid turule ainult "misjonärid". Aga võibolla on kõik vahepeal targemaks saanud või võtavad head nõu kuulda.

Nutikas vastane saadaks mitu laeva samal ajal erinevates kohtades kündma.

I

URR kirjutas: ↑30 Dets, 2024 22:20

Sander17 kirjutas: ↑29 Dets, 2024 15:42Somaalia rannikul võtavad piraadid suuri laevu üle 5-6 mehega, kellest ükski pole meie mõistes eriüksuslane.

Piraadirünnakud on olemuselt oportunistlikud. Nad saavad valida ilma ja sihtmärki ning ka siis ei lähe alati korda. Kas meile sobiks, kui õnnestuks iga kolmas pardumine? Aga iga kümnes?

Asutustevaheline koostöö on keeruline asi igas riigis. Ma kahtlustan, et soomlastel oli contingency plan ammu valmis ja põhimõttelised otsused vastu võetud ning see tõmmati käima, kui FINGRID või kes iganes ette kandis, et kaabel läks. Nagu mõni teine on eespool kirjutanud, siis on suur vahe, kas K-Komandol on oskused olemas ja nad on ka valmiduses või puhkusel ja jõululauas või kas kas kopterid on põhimõtteliselt olemas või ka lennuvalmis. Veel suurem vahe on, kas tegevusplaan on olemas või peavad targad mehed pead kokku panema ja mõtlema hakkama, et mis me siis nüüd teeme.

Teatud väliste tundemärkide järgi julgeksin spekuleerida, et kui Soomel oli selgelt tegevusplaan olemas, siis meil seda juhtumi hetkel polnud. Sellele viitab nii improviseerimine reageerimisel (laevapatrulli ad hoc käivitamine, kui veel aasta tagasi väideti, et see on mõttetu, kuna meri on suur, kuid laev üksainus kui ka kommunikatsiooni viimine valitsuse tasandile (Soomes oli see level juba läbitud ja kommunikatsioon oli rohkem mundrikandjate mure).

Ehk siis peale Balticconnectori katki kündmist loksus asi nagu kombeks - küll KEEGi lahendab. Soomlastel tekkis vastav plaan ilmselt peale aastatagust gaasitoru kündmist ja vahepealsel ajal ka harjutati kõvasti - see seletab ka suhteliselt keeruka opi ladusat läbiviimist.

Some kirjutas: ↑31 Dets, 2024 9:39 Nutikas vastane saadaks mitu laeva samal ajal erinevates kohtades kündma.

Ega nende vaegrelvastatud patrull-laevade saatmine pole enamat ühe käigu taktikast - vastaspool paneb seepeale välja päris sõjalaevad ja mis edasi......? Näiteks teeb Ust-Lugast konvoid 2 korda ööpäevas sõjalaevade saatel. Siis võivad nad seal kõik seal ankruid lohistada ja me võime seda vaid eemalt pildistada, sest katsete peale minna uurimistoiminguid teha avab vastaspool raketiluugid.

See asjaolu ongi põhjus, miks ma olen nende 100 m patrull-laevade projekti vastane - raha kulub mehemoodi, kuid teha saab nendega vaid ühe liigutuse. Kui vastane võtab asja kätte, saavad neist lihtsalt kallihinnalised ujuvsihtmärgid. Seepärast antud projektile ei ole mõtet kulutada rohkem kui PPA omal ajal patrull-laevadele kulutas ehk niivähe kui hädapärast vajalik.

Soomlased kasutavad vähemalt Soome lahel lisaks nendele PV suurtele patrull-laevadele ka patrullis mereväe sõjalaevu. Küllap ka antud intsidendis, lihtsalt telekas neid ei afisheeritud. Näiteks puhuks, kui vastaspoolel tekib kihu paugutama hakata vms.

Ilma nendeta ei saaks me ju tavalisi kaubalaevugi peatada. Samamoodi väidetakse kogu EKV kohta, et kui vastaspool paneb vastu tuumarelvad, mis siis...?

Ei ole mõtet ehitada kaubalaevade peatamiseks Sergeidega relvastatud 100 m patrull-aluseid, mille hinnasilt kisub sinna 100M kanti tükist.
Selleks kõlbavad 16 miljonised Rajud või äärmisel juhul 33 miljonised Kurvitsad kah.
Selliste aluste ainus eelis avaldub siis, kui on vaja pikalt merel olla ja meri pole just plekk.
Lisaks, teemaväliselt, miinijahtimist ja piiririkkujate tagaajamist ühe ja sama alusega teha on nagunii suht lahendamatu (e sveitsi armeenoa) probleem.

Samamoodi väidetakse kogu EKV kohta, et kui vastaspool paneb vastu tuumarelvad, mis siis...?

Muu EKV (vähemalt maavägi) suudab täna ikka üsna minu käiku teha, enne kui tuumarelvad tulla võiksid. Mitte ühe käigu. Me pole piisavalt rikkad, et kulutada liigseid vahendeid ühe käigu asjadele, MeV puhul on vaja ikkagi ka sõjaliselt pidavaid lahendusi soetada. Näiteks Ukrainas end õigustanud meredroone. Aga ka luurevahendeid VA laevade sihtmärgistamiseks merel (vähe relvastatud pealveelaevaga seda teha on üsna ohtlik). Aga ka lähimaa meretõrje vahendeid (Soome 130 mm ja Spike ER analoog) jne jne. Sergeidega relvastatud suured patrullikad on sõjaolukorras rohkem sihtmärgi rollis, mitte sihtmärgi rollis läheb nende hinnasilt aga sinna 300M taha tükist.

Laevade kuulumine venelastele on varjatud. Et asi oleks ikka võimalikult odav, on laevad vanad ja meeskond vähenõudlik, aga minimaalsed nõuded on neil täidetud, et saaksid tegutseda. Sellepärast neid ka teenindatakse, kuni mingi uus juriidiline nõks kehtestatakse.

Kaablite purukstõmbamine on otsene kindlustusjuhtum. Kui see varikindlustusfirma ei suuda seda kaabliparandust kinni maksta, siis blokk peale sellistee laevade läänemerele sisenemiseks. Või teha list kindlustusfirmadest, milliseid aktsepteeritakse läänemerel.

Paraku see "blokk" oleks mereõiguse vastane (sa ei saa kedagi sundida kindlustama) ja sellisel asjadel Kreml mängibki. Selleks ka need "rohuneemesaarte varitankerid" ja hiina kaubalaevad ankruid lohistamas jne.

Läbimõeldud tegevus, kus on arvestatud ka sellega, et vastutuse korral saab üllatunud nägu teha.

Väike eduraport ka siia tööandja ajast ja tööandja vahenditega tehtava konstruktiivse kriitika kõrvale:

Estlink 2: Michal sai tunni jooksul info, et tegu võib olla sabotaažiga
https://www.err.ee/1609562755/estlink-2 ... abotaaziga

Ei ole ainult sõjaolukord, on muud olukorrad ka ja tiblastani sõjalaev teab, et mingeid luuke avades on 50:60, et rakett pudeneb tekile, aga 100% tuleb kuskilt lääne laevatõrje rakett, mis väga suure tõenäosusega tabab. Seega pigem on küsimus lihtsalt näiteks rammimises või muul moel häirimises, mille puhul me raketti ei lase, aga tehnika puudumisel ei saa ka oma asja normaalselt teha