Integratsioon ja Eesti venekeelsed

[vanahalb]

Huvitav tõlgendus venelastel mida eilegi tähele panin: soovitakse õnne mitte Iseseisvuspäevaks vaid Kodumaa kaitsja päevaks ja ühepäevase hilinemisega. Niimoodi et Häid pühi ja anneks jumal et ei tule kodumaad kellegi eest kaitsma hakata. Ei Putini, hohollide, Trumpi, soomlaste või kelle iganes vastu võidelda kes kõik kallale võivad tulla.
Kodumaa kaitsja päev on muidugi Venemaa riigipüha, kunagine Nõukaarmee aastapäev uues kuues. Millegipärast tulevad õnnitlused just Eesti Iseseisvuspäeval. Eestivenelased vist ei teagi et Eestis selline riigipüha on?

Varemalt sooviti 9.mai Võidupühaks ka õnne aga vähemalt sellega sain järje peale: porisesin alati vastu et mis krdi võidupüha, meie ju kaotasime! Meie - valgekaartlased , vlassovlased, eestlased , sakslased, soomlased jne. Siis nokutati täitsa mõistvalt peaga et aijaa, sa olid seal poolel. Siis muidugi ja anna andeks.

[Fucs]

Venes ongi 23.veebruar ametlik День защитника Отечества

[aksel90]

22.02 avaldas Postimees Balti Uuringute Instituudi analüütiku Nastja Pertšjonoki arvamusloo Kes tohib olla eestlane?. Nagu pealkirjastki juba välja loeb, siis üsna tüüpiline hala teemal, et ikka miks on eestlased oma rahvuse määratlemises nii "kinnised" ja ei hoia eestlust "avatuna" (loe: miks peavad sissetulijad ja nende järglased järgima eesti kultuuri ja keele kaitseks kehtestatud reegleid, selle asemel võiks sisserändajate ja nende järeltulijate mugavuse nimel hoopis neid reegleid lõdvendada).

Uuring pakkus inimestele erinevaid võimalusi enda grupikuuluvuse väljendamiseks ja enesekirjeldamiseks. Vastaja sai valida kas väljapakutud variantide vahel endale sobiva või ise enda kuuluvuse sõnastada. Tulemused kujunesid mõtlema panevateks: 44 protsenti vastajatest määratles ennast venekeelse eestlasena, 18 protsenti eestivenelasena, 21 protsenti venelasena ja 5 protsenti eestlasena. See näitab, et kodakondsuseta inimesi Eestist võõrandunutena käsitledes räägime sellest elanikkonnagrupist hoopis teises võtmes, kui nad ise ennast näevad. Nimetused, mida inimesed ise enda koha kasutavad (venekeelsed eestlased, eestivenelased), väljendavad nende tugevat seotust Eestiga, seda rohkem kui pooltel juhtudel (kokku 62 protsenti).

Ja sellest pingutab autor teha järgmise tuletise (minu paksendused):

ühtsema ühiskonna mõttes [on] oluline, et ühiskond võtaks need identiteedid omaks. Me ei ole harjunud mõtlema, et rahvusidentiteet saaks kujuneda muul moel kui geenide kaudu, või et inimestel võivad olla erinevad mitmikidentiteedid. See meie harjumatus toob sageli kaasa identiteedieituse, see tähendab, et vaidlustatakse inimeste kuulumist gruppi, mis nende jaoks on tähenduslik. Nii võib inimene, kelle jaoks olla eestlane on oluline osa identiteedist (olgugi, et tema emakeel on vene keel ja tema esivanemad on Venemaalt), kuulda, et tal pole eestlaste hulka asja. Mõned leiavad, et ta ei saa kunagi osaks siin riigis elavast rahvast, ei suuda kunagi päriselt aru saada kultuurist, mõned seavad kahtluse alla usalduse tema vastu kas kodakondsusest või rahvusest tingituna. Inimestele, kes tunnevad ennast Eestiga väga seotuna, võib see teha päris palju haiget. Lihtsustatult võib öelda, et nende jaoks on eestlased pigem «meie» grupis, eestlaste jaoks on nad aga mitte «meie», vaid «nemad».

Kui inimese enesemääratlus ei lähe kokku sellega, kuidas teised teda määratlevad, tunneb ta ennast valesti mõistetuna ja see võib tekitada arusaamatust, kurbust, ängistust, viha, lootusetust – iga inimene reageerib omal moel.

Mulle isiklikult jääb täiesti arusaamatuks, et kui uuringu koostajad loovad oma maailmavaatest lähtuvalt mingeid suvalisi konstruktsioone, nagu "venekeelne eestlane" ja saavad sellele siis toetust neilt, kes pole suutnud/viitsinud kodakondsuse saamiseks eesti keelt ära õppida, siis miks peaks see eestlase jaoks olema "mõtlema panev" või miks on oluline need identiteedid "omaks võtta".

Reeglid on ju lihtsad:
- kodakondsus: on elanud Eestis elamisloaga min 8 aastat, sellest 5 aastat püsivalt, omab registreeritud elukohta ja püsivat sissetulekut, omab tunnistust eesti keele oskamise kohta B-1 tasemel ja põhiseaduse ja kodakondsuse tundmise kohta;
- eestlane: a) oled omaks võtnud eesti kultuuri- ja väärtusruumi ja b) räägid eesti keelt. Kodakondsus ei ole vältimatu eeldus, aga on täiendav kinnitus, et reeglid a) ja b) on täidetud. Ehk ei midagi geenidest, ma ei tea, kuskohast venelased selle lolluse võtavad.

Võetagu või jäetagu.

[Kriku]

- eestlane: a) oled omaks võtnud eesti kultuuri- ja väärtusruumi ja b) räägid eesti keelt.

Ei ole ju nii. Hulk venelasi vastab sellele definitsioonile. Rahvus pole kui just geneetiline, siis emakeelega seotud ometigi.

[aksel90]

- eestlane: a) oled omaks võtnud eesti kultuuri- ja väärtusruumi ja b) räägid eesti keelt.

Ei ole ju nii. Hulk venelasi vastab sellele definitsioonile. Rahvus pole kui just geneetiline, siis emakeelega seotud ometigi.

On küll. Nn geneetlised venelased, kes vastavad mõlemale reeglile ja peavad end nüüd eestalseks, neid on ka eeslased nõus eestlasteks pidama. Mul endal mitu sellist rahvust vahetanud tuttavat.

[Kriku]

- eestlane: a) oled omaks võtnud eesti kultuuri- ja väärtusruumi ja b) räägid eesti keelt.

Ei ole ju nii. Hulk venelasi vastab sellele definitsioonile. Rahvus pole kui just geneetiline, siis emakeelega seotud ometigi.

On küll. Endised venelased, kes vastavad mõlemale reeglile ja peavad end nüüd eestalseks, neid on ka eeslased nõus eestlasteks pidama.

Mina ei ole.

[aksel90]

Ei ole ju nii. Hulk venelasi vastab sellele definitsioonile. Rahvus pole kui just geneetiline, siis emakeelega seotud ometigi.

On küll. Endised venelased, kes vastavad mõlemale reeglile ja peavad end nüüd eestalseks, neid on ka eeslased nõus eestlasteks pidama.

Mina ei ole.

Seega siis minu arusaam rahvuslusest ei kinnita venelaste hala, sinu arusaam kinnitab. Olgu nii.

[Kriku]

Venelane halab lihtsalt vale asja pärast. Eesmärk eestlaseks hakata on valesti püstitatud. Olgu rahumeeli venelane edasi, aga osaku eesti keelt ja käitugu inimese moodi. Integratsioon ei pea ju võrduma assimilatsiooniga.

Mis veel ümberrahvustumisse puutub, siis eesti keeles käibivad veel väljendid "venestunud eestlane", "eestistunud venelane" jne. Nood sinu kirjeldatud lähevad sinna viimase alla.

[MeelisV]

Kui sa lähed eestlasena Soome - õpid keele, elad ja oled seal 24/7, maksad makse nagu soomlane, isegi kodakonduses saad siis ikka sind ei võeta soomlasena sa oled Soomes elav eestlane. Või on see siis Hispaania või Austraalia vms. kus iganes.
Krt isegi päris eestlasena mandri-inimesena kuskile saarele kolides ei võeta sind päris omaks sa oled sisserändaja isegi Saaremaal/Hiiumaal jne.
Nii on samuti ka nende "venelastega" jah oled siin sündinud aga ... sa ei ole eestlane ja sa päris ei saagi selleks olema.
Jah sa sulandud ühiskonda ehk kogukonda olenevalt elukohast ja sinu soovidest (enamus venelasi muidugi ei soovigi kogukonda sulanduda) aga taustal on ikkagi see kuklas tiksuv väike märkus - ta on venelane. Mõnda võetakse rohkem omaks mõnda mitte - kõik oleneb sellest kes sa oled ja kuidas sa elad/käitud.
Omast kogemusest, omast elukohast kus ehk lähes 50% on vene taustaga ja vene keelsed jne. siis need kes kogukonna tegemistega kuidagigi kokku puutuvad ja kes tahavad sulanduda siis neid on .... väheded ja üksikud.

Tule, integreeru sind võetakse vastu aga ei sa ei saa kunagi päris võrdseks põliste eestastega.

[Kriku]

Tule, integreeru sind võetakse vastu aga ei sa ei saa kunagi päris võrdseks põliste eestastega.

Minu tutvusringkonnas oli paar valgekaartlaste järeltulijat (üks kahjuks surnud), kes rääkisid ja räägivad eesti keelt peaaegu nagu emakeelt, olid ja on EV-d täiesti toetavatel seisukohtadel, aga siiski ei tahtnud eestlasteks hakata, kuigi omaks olid võetud tingimusteta. Miks peaks keegi tahtma rahvust vahetada, ei saa aru .

[MeelisV]

Rahvust vahetada ?

[Kriku]

Venelane halab ju selle üle, et kuidagi eestlaste silmis eestlaseks ei saa. Ma ei saa aru, miks ta üldse probleemi niimoodi püstitab.

[aksel90]

Mul endal on lapsepõlvetuttav, kelle mõlemad vanemad olid venelased, seega tema esimene keel/emakeel oli vene keel ja nimi on vene nimi. Aga ta pandi eestikeelsesse lasteaeda (asulas lihtsalt polnud muud), seejärel käis eesti kooli algusest kuni keskkooli lõpuni, seejärel muud koolid. Sõbrad kõik olid eestlased, abiellus eestlasega, lapsed on eestlased, käinud eesti lasteaias ja koolis. Mäletan, et juba keskooli ajal otsis vanematega rääkides sõnu, mis omavanuste noortega eesti keeles suheldes olid igapäevased, aga vanematega ei tulnud ette, täna tõenäoliselt räägin vene keelt temast paremini. Me suhtusime/suhtume temasse alati kui eestlasesse, kellel olid vanemad venelased, paljas mõtegi tema (eestistunud) venelaseks pidamisest tundub veider.

See selleks. Igatahes arvan, et paljas mõtegi, et eestlased peaksid hakkama mingite sisserännanute soovil rahvuse mõistet "avardama" ja eestlaseks pidama kedagi, kes on ise otsustanud end venekeelseks eestlaseks pidada, on absurd. Kes sellise jutuga välja tuleb, see tegelikult ei saa pihta, mis asi see rahvus eestlase arvates on (ükskõik, kas minu või akf Kriku mõistes). Ehkki see on tänapäeval paljude arvates hirmus ülekohtune, on elus paratamatult seltskondi ja klubisid, kuhu sa lihtsalt ei kuulu ja paljalt tahtmine ei muuda midagi. Eelpool toodud näide ilmestab minu arusaama, et rahvus saab inimese eluajal vahetuda küll - võibolla tingimusel, et nooruse tõttu pole esmane rahvuslik identiteet veel välja kujunenud? -, aga see pole selline "tahan ja hakkan" protsess, vaid sa kas oled või ei ole, kusjuures on oluline, et sinu identiteet (=eestlaseks olemine) ja teiste arusaam sellest (=sinu eestlaseks pidamine) langeksid kokku.

[loomake]

OT

See on tõesti kummaline. Tean üht vanapaari. Mõlemad venelased . Lapsed ja lapselapsed siin sündinud ja täiesti Eestlased. St. Miski ei viita, et oleks tegemist vene päritoluga. Selliseid on harva aga mõned ikka on. Samas on neid kes täiesti sama päritoluga ja elavad praktiliselt samas piirkonnas aga lapselapsedki ei räägi sõnagi Eesti keelt.

[EiTahaÖelda]

Tean üht vanapaari. Mõlemad venelased . Lapsed ja lapselapsed siin sündinud ja täiesti Eestlased. St. Miski ei viita, et oleks tegemist vene päritoluga. Selliseid on harva aga mõned ikka on.

Harva? Mul on karjakaupa tuttavaid, noori ja vanu, kus vanad sattusid siia NLiidu ajal, lapsed käisid eestikeelses koolis (ehk isegi alustasid lasteaias) ja 2. põlvkonna (mõnel 3. põlvkonna ehk lastelapsed) lobisevad rohkem või vähem Maarjamaa keeli. Mõnes peres isegi omavahel. Integreerusid mürinaga (või assimileerusid?) ja nüüd on korralikud ühiskonna liikmed. Rahvusteks vene ja ukraina.

Kurvastusega pean tõdema, et mõnel see protseduur ei õnnestunud, kuna kool ei võtnud vene emakeelega last eesti klassi. Ta vaeseke ju stressi saab ja aru ei saa.

edit: tõele au andes, mitte kõik. Ühe poisi eesti keele max. saavutuseks oli "Раха тахад? Пекса он?"