Nojah, inflatsioonikriteerium ... Aga see on tühiasi.Palju neid likviidseid reserve numbrites siis arvatakse olevat? Mulle on mulje jäänud pooleteistsajast, siis on kõõks.Kriku kirjutas:Kui see õige on, peab kahjuks tõdema, et likviidseid reserve jätkub veel mitmeks aastaks. Aga ei pruugi olla, sest esiteks võib naftahind jääda kõvasti alla 50 USD barrelilt ja teiseks võib eelarve ka muidu olla liiga optimistlikult koostatud
Vaatan oma talupojamõistusega seda graafikut ja mõtlen, et kõrge naftahinna ja "elu lill ilma sanktsioonideta" tingimustes kasvas vene välisvõlg mis mühises.В 2015 году Россия выплатит по внешнему долгу $65 млрд. Большая часть этой суммы, по словам председателя ЦБ РФ Эльвиры Набиуллиной, уже погашена. По итогам 2014 года внешний долг России снизился на 18% — до $599,5 млрд. Основная его часть приходится на обязательства отечественных компаний перед внешними кредиторами ($376,5 млрд) и задолженность банков ($171,1 млрд)
Vabandust, see polnud tegelikult sulle mõeldud. Aga see % võib isegi õige olla, st. prognoosi eeldustega kooskõlas. Asi selles, et Venemaal on valitsusel, erinevalt demokraatlikest riikidest, on võimalik väga jõhkralt kärpida. Tehakse üle 10% kärbe ja pannakse seejuures 20% kaitsekuludele juurde ja ükski konn ei köhi. Loomulikult võib prognoos olla valedel eeldustel, st. näiteks naftahind kujuneda oluliselt madalamaks kui 50 USD / barrel.Martin Peeter kirjutas:Loomulikult on eelarvepuudujäägi mõõdupuuks protsente SKP-st. Selle 3% eelarvedefitsiidiga on asi ju väga ilus. Vastaks lausa Maastrichti kriteeriumitele ja võiks euroalasse võtta
Toodab ikka. Ja mitte kõik sisendid ei tule impordist (metallimaagid, nafta-gaas, suur osa toiduainetest ikka endal olemas). Import on vaieldamatult oluline, aga ma oletan, et paljude asjade puhul on küsimus Läänest sisse ostetud seadmete hooldusvälbas jne., mitte otseselt asendamatus tooraines. Mis avaldab kindlasti ka suurt mõju, aga võimalik, et üsna pika ajalise viitega. Läänega rohkem seotud tööstusharudes sagenevad lõpuks ka pankrotid, kasvab tööpuudus jne., aga ka see võtab aega.Martin Peeter kirjutas:Venemaa suurt midagi enam ise ei tooda. Isegi, kui toodab, siis sisendid on tihti teises valuutas või maailmaturu hindadega.
Juuli 2015 seisugaSvejk kirjutas:Palju neid likviidseid reserve numbrites siis arvatakse olevat? Mulle on mulje jäänud pooleteistsajast, siis on kõõks.
Paraku teeb ta seda (eeskätt korralduses) ka piiritagustes riikides, nii et kontrast ei pruugi tulla piisavalt esile.kindlasti käib meditsiin ühe esimese valdkonnana järjest rohkem alla.
Kriku kirjutas:Juuli 2015 seisugaSvejk kirjutas:Palju neid likviidseid reserve numbrites siis arvatakse olevat? Mulle on mulje jäänud pooleteistsajast, siis on kõõks.
Küsimus on siin eelkõige selles, et mida tähendab Securities 255 B. Ilmselt peamiselt Reserve Fund ja the National Wealth Fund, mille likviidsuses on varem kaheldud (vanemat, juba tsiteeritud juttu ka: http://www.economist.com/blogs/freeexch ... e-reserves). Aga kui hetkel ongi "ainult" 150 B likviidset reservi, siis tähendab see eelarve järgi ikkagi 2-3 aasta varusid. Selle aja jooksul on võimalik ära müüa ka vähem likviidseid positsioone.
Kõik vead, mis võimalik, on majanduses juba tehtud. Nüüd on üle jäänud ainult oodataermot kirjutas:- ikka näkku ja munadesse ja võimalikult tihedasti, küll siis maast kõige andunum lääne demokraatia fänn tõuseb. Kriku, palun tõlgi see nüüd majanduskeelde.
Mida pingelisemaks Venemaa olukord läheb, seda väiksemat sädet on vaja. Majandus on vaid üks muutuja keerukas võrrandis, Putinil on üsna vähe ruumi eksimuste tegemiseks. See, et ta neid teeb, on aga kindel. Miskipärast ei usu, et see majanduses välja lööb, aga põhjendada ka ei oska.
: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 42#p353042Töö likviidsete reservide otsimisel käibAllikate sõnutsi on riigieelarve tasakaalustamiseks kaalumisel kaks varianti. Esiteks tahab rahandusministeerium tahab juunis eelarvekavas kirja pandud kulutusi vähendada. Pensionide ja sotsiaaltoetuste väljamakseid tahetakse indekseerida mitte seaduses sätestatud tegeliku inflatsiooniga (11,9%), vaid 4,5%.
Juuli lõpus president Vladimir Putini juures toimunud nõupidamisel lepiti kokku, et neid väljamakseid indekseeritakse vastavalt toonasele prognoosile ehk 7% tasemel, nüüd on aga selge, et selliseid kulusid ei suuda riigieelarve kanda, selgitasid ametnikud väljaandele.
Teine võimalus oleks indekseerida siiski 7% tasemel ja riigieelarvesse tekkiv auk katta pensionivaradest.
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist
