www.militaar.net

Kuidas Kohtla-Järve linnavõim nõudis C1 tasemel vene keelt töökuulutuses ja mis sai edasi....

https://pohjarannik.postimees.ee/821787 ... rimineeriv

https://epl.delfi.ee/artikkel/120365970 ... -aina-enam

Tasuline, "meie inimeste" stampmuresid täis.

Vaatamata klassikalise fašimsmist vabastamise argumendile on ülejäänud tekst ikkagi kaunilt nende olendite kahepalgelisust näitav - no kui ikka elatakse kogu oma elu halli passiga ja nüüd 70-selt järsku valus on, siis tegemist pole kindlasti mitte isiku soovimatusega integreeruda, kindlasti mitte. Või et koolihariduse kvaliteet langeb, no annaabi, kes süüdi on, et su детёныш pole võimeline riigikeeles suhtlema, äkki peegel abiks.
Ja kiun, et meelolud on nukrad, kuna üle piiri sugulaste juurde ei pääse on minu silmis ikka enamasti tõlgitav kurbusena majandusliku olukorra järsku halvenemise üle, kui enam odavat kraami sealt ei tooda ega siit defkat müügiks sinna viida.
Ehk klassikaliselt ja nõukgude inimesele kohaselt - kõik teised on süüdi, et halvasti läheb, ise pole midagi tahtund ega pidanud tegema ju.

Ühesõnaga - vaatamata, kui palju kisa ja kiunu tuleb, võiks riik seekord lõpuni suruda. Sest ega õigemat hetke ei tule, muidu varsti näeme idanaabrit "omasi kaitsmas".

Käin viimasel ajal mõnikord Narva kandis tööasju ajamas. Tähelepanekud, eesti keelega ei ole seal midagi peale hakata. Eestlasi pole ka näinud. Leidsin hoopis ühe punamonumendi. Teoreetiliselt on see Eesti.

zephys kirjutas: ↑28 Mär, 2025 10:44 https://epl.delfi.ee/artikkel/120365970 ... -aina-enam

Tasuline, "meie inimeste" stampmuresid täis.

Veel vingu: https://pohjarannik.postimees.ee/819538 ... ei-lahenda

Sektor gazovoi ataki kirjutas: ↑28 Mär, 2025 21:23 Käin viimasel ajal mõnikord Narva kandis tööasju ajamas. Tähelepanekud, eesti keelega ei ole seal midagi peale hakata. Eestlasi pole ka näinud. Leidsin hoopis ühe punamonumendi. Teoreetiliselt on see Eesti.

Ah et "mõnikord käid" ja kohe teadki. Mis nüüd siis teha? Anname Narva Venemaale vabatahtlikult üle või? Maardus ja Kallaveres muide (Tallinna külje all) suht sama lugu, aga keegi nagu ei aruta tõsiselt, et "polegi Eesti".

Täismehed ja käib mingi hädaldamine ja halin kogu aeg. Narvas on terve hulk kohti, kus saab ka Eesti keelega kenasti hakkama (olen proovinud). Muidugi on seal venemeelsete osakaal suur, aga see ongi selle pärast nii, et Eesti riik on selle piirkonnaga alles viimastel aastatel tegelema hakanud. Enne seda oligi selline suhtumine, et "ega see õige Eesti polegi". Sellise suhtumisega võib varsti selguda, et tõepoolest ... ega ei olegi.

Cyberbear kirjutas: ↑28 Mär, 2025 21:45 Veel vingu: https://pohjarannik.postimees.ee/819538 ... ei-lahenda

Vingu autor väidab:

Esimese Eesti Vabariigi ajal oli tiheda venekeelse elanikkonnaga asustatud piirkondades lubatud asju ajada ka nende emakeeles. Ja see oli igati pragmaatiline lähenemine, kuna vajaliku info mittejõudmine elanikkonna olulise osani võib viia kõigile tõsiste tagajärgedeni.

Mida ta sellega silmas peab, ei selgu. Et kus need "tiheda venekeelse elanikkonnaga asustatud piirkonnad" Eestis enne sõda üldse olid või et mis asju ja kes võis venelastega nende emakeeles ajada? Näiteks naaber võis naabriga vene keeles rääkida nii enne sõda kui võib ka praegu.

Cyberbear kirjutas: ↑28 Mär, 2025 21:45

zephys kirjutas: ↑28 Mär, 2025 10:44 https://epl.delfi.ee/artikkel/120365970 ... -aina-enam

Tasuline, "meie inimeste" stampmuresid täis.

Veel vingu: https://pohjarannik.postimees.ee/819538 ... ei-lahenda

"Integratsiooni aluseks on teatavasti dialoog ehk soov rääkida inimestega neile arusaadavas keeles."

Reaalsuses on integratsiooni aluseks mõlemapoolne ühine huvi. Kõik muu on asjatu punnitamine.

Kusjuures väga õige tähelepanek.
Inimesed Eestis räägivad eesti keelt ja inimestele arusaadavas keeles rääkimine aitabki integreeruda. 80 aastat on ebaseaduslikel tulnukatel olnud aega Eesti inimeste keel selgeks saada ja integreeruda.

Sho kirjutas: ↑28 Mär, 2025 23:09 80 aastat on ebaseaduslikel tulnukatel olnud aega Eesti inimeste keel selgeks saada ja integreeruda.

See väide eirab keskmise eesti keelt mitteoskaja profiili.

Paljud on Eestis sündinud. Pole kohane kutsuda "illegaalseks tulnukaks" kedagi, kes on siin sündinud. Ega tegelikult ka neid, kes seaduslikult saabusid, sest kust pidid nemad teadma, et ENSV seaduse asemel peaks mingit ajalukku pühitud vabariigi seadust täitma. Seda eeldada on huumori vorm. Nii et tuleb möönda: ebaseaduslikku polnud isikute siia tööle saabumises miskit (ebaseaduslikku oli NSVL-i tegevuses palju).

Miks keelt ei osata, isegi kui Eesti sündinud? Sest paljud on elanud mullis ja koolid pole suutnud õpetada. On see nüüd õpilase viga, või süsteemi viga? Ma ei tea, kuidas Eestis on seni venekeelsetes koolides eesti keelt õpetatud, aga kui see toimus nagu ENSV mulle vene keelt õpetas, siis ma ei imesta, et tulemusi napib. Huvitav peab olema, igavusega lüües ei õpeta midagi. Eestikeelsele õppele üleminek peaks sellest murest siis lähiaastatel vuhinal mööda minema. Isegi kui on igav, siis kogu aeg õppeks pruugitav keel jääb 99% külge.

Sealjuures, juba enne eestikeelsele õppele üleminekut, rahvaloenduse andmetel olukord järjepidevalt paraneb. Ja on ilmselt ka pärast rahvaloendust edasi paranenud.

Levimuselt kolmas võõrkeel Eestis on kõigi kolme loenduse põhjal eesti keel, mida valdab võõrkeelena 17% (223 950) siin elavatest inimestest. 2011. aastal oskas eesti keelt võõrkeelena 14% rahvastikust ning 2000. aastal 13%.

Ainult emakeelt kõnelevate inimeste osakaal rahvastikust ehk inimesi, kes ei oska ühtegi võõrkeelt, on 2021. aastal 24%. Võrreldes 2011. aastaga on seda vähem (siis oli vaid emakeele oskajaid 30%), aga võrreldes 2000. aastaga on nende suhtarv samaks jäänud.

Eesti keelt räägib emakeelena 67% ja võõrkeelena 17% eestimaalastest. Seega kõneleb või saab eesti keelest aru 84% Eestis elavatest inimestest.

Seega on eesti keele võõrkeelena ajavahemikus 2000-2021 omandanud 4 protsendipunkti Eesti rahvastikust. See teeb umbes 50 000 inimest. Nii et masendusse ei ole mõtet minna. Kõik vinguvad, aga selle kõrvalt asjad paranevad, ei halvene. Inimesi, kes eesti keelt ei adu, on ühiskonnas 16% ning arv langeb. Aga muigudi ei tuleks eeldada, et kui Narvas müüb Aljona vorsti ja Maša tuleb seda ostma, siis tehing miskipärast eesti keeles toimuks. Ei toimu, ja kui neil pole midagi huvitavat eesti keelega teha, siis see unustatakse ja jäädakse üsna oskamatuks, isegi kui koolis osati.

aksel90 kirjutas: ↑28 Mär, 2025 22:51

Cyberbear kirjutas: ↑28 Mär, 2025 21:45 Veel vingu: https://pohjarannik.postimees.ee/819538 ... ei-lahenda

Vingu autor väidab:

Esimese Eesti Vabariigi ajal oli tiheda venekeelse elanikkonnaga asustatud piirkondades lubatud asju ajada ka nende emakeeles. Ja see oli igati pragmaatiline lähenemine, kuna vajaliku info mittejõudmine elanikkonna olulise osani võib viia kõigile tõsiste tagajärgedeni.

Mida ta sellega silmas peab, ei selgu. Et kus need "tiheda venekeelse elanikkonnaga asustatud piirkonnad" Eestis enne sõda üldse olid või et mis asju ja kes võis venelastega nende emakeeles ajada? Näiteks naaber võis naabriga vene keeles rääkida nii enne sõda kui võib ka praegu.

Üsna kindel, et need piirkonnad olid Petseri ja teised praegused piiritagused Veremaa alad, mis Wabariigi ajal meile kuulusid. Ametiasutustes oli EW ajal tegelikult kohustuslik igal pool asju ajada eesti keeles, aga olen ajakirjanduses kohanud reisimeeste muljeid nendest peamiselt venelastega asustatud aladest, et "muidu kirjade järgi nagu Eesti Wabariik, aga aru eriti saada pole.."

Sektor gazovoi ataki kirjutas: ↑28 Mär, 2025 21:23 Käin viimasel ajal mõnikord Narva kandis tööasju ajamas. Tähelepanekud, eesti keelega ei ole seal midagi peale hakata. Eestlasi pole ka näinud. Leidsin hoopis ühe punamonumendi. Teoreetiliselt on see Eesti.

Nii palju kui mina olen Narvas ja mujal Ida Virumaal käinud, olen alati eesti keelega hakkama saanud. Aga eelmine nädalavahetus Lätis käies oli pigem reegel ,et müüjad ja muu teenendav personal läheb sujuvalt vene keelele üle vaatamata sellele , et suhtlema on hakatud inglise keeles. Isegi Salackriva Cirkel K tanklas . Pole varem kunagi seal riigis midagi sellist kogenud

Sander17 kirjutas: ↑29 Mär, 2025 2:22

aksel90 kirjutas: ↑28 Mär, 2025 22:51Et kus need "tiheda venekeelse elanikkonnaga asustatud piirkonnad" Eestis enne sõda üldse olid või et mis asju ja kes võis venelastega nende emakeeles ajada? Näiteks naaber võis naabriga vene keeles rääkida nii enne sõda kui võib ka praegu.

Üsna kindel, et need piirkonnad olid Petseri ja teised praegused piiritagused Veremaa alad, mis Wabariigi ajal meile kuulusid. Ametiasutustes oli EW ajal tegelikult kohustuslik igal pool asju ajada eesti keeles, aga olen ajakirjanduses kohanud reisimeeste muljeid nendest peamiselt venelastega asustatud aladest, et "muidu kirjade järgi nagu Eesti Wabariik, aga aru eriti saada pole.."

Jah, olid küll. Kusjuures EW järjekindel poliitika oli sinna saata ametimeesteks päriseestlasi, mis siis aeg-ajalt ka vingu põhjustas. Sarjast "Kirjutamata memuaare" on meelde jäänud keegi, kes Petserimaale venelaste (mitte setude) sekka politseinikuks suunati. Talle anti nõu, et esimene kord kirikusse minnes tuleb tingimata panna kroonine küünal, siis on kohalikud mutikesed enda poole võidetud. Kas hiljem küünalt panna või üldse käia, pole oluline, aga esimene kord peab. Tegi nii ja töötas .

Vahel toimus ka näiteks perekonnanimede sunduslik eestistamine - nii tehti Narva taga kellestki Konstantin Kalašnikovist Konstantin Kalamees. Põhjendatud olevat seda niimoodi, et meie võitsime sõja ja nii on.

Kriku kirjutas: ↑29 Mär, 2025 8:50Vahel toimus ka näiteks perekonnanimede sunduslik eestistamine - nii tehti Narva taga kellestki Konstantin Kalašnikovist Konstantin Kalamees. Põhjendatud olevat seda niimoodi, et meie võitsime sõja ja nii on.

See väide tahaks nüüd küll viidet saada.

Kriku kirjutas: ↑29 Mär, 2025 8:50 Vahel toimus ka näiteks perekonnanimede sunduslik eestistamine - nii tehti Narva taga kellestki Konstantin Kalašnikovist Konstantin Kalamees.

Kiiduväärse näitena võiks siis mainida ka Konstantin Stepanovit Nõmmelt, kes integreerus täitsa ise ja nimede eestistamise ajal soovis võtta uueks perekonnanimeks Vanapäts. Kuna riigipea oli samal ajal Konstantin Päts, siis kahtlustati selles mingit tahtlust mõnitamiseks vms ning soovitati valida mõni teine nimi. Konstantin ei jätnud jonni ning saatis palvekirju igale poole, kuni lõpuks Konstantin Päts isiklikult (!!) andis selliseks nimemuutmiseks loa ja Konstantin Vanapäts liikus meie mail ringi kuni II Maailmasõjani, lõpuks Saksa ajal lasti miskipärast maha (vastav surmatunnistus on arhiivis).

Castellum kirjutas: ↑29 Mär, 2025 9:35 See väide tahaks nüüd küll viidet saada.

Tõesti? Tõenäoliselt on tegemist kellegi mälestusega ehk siis nii või teisti naised-saunas-rääkisid tüüpi infoga.