Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
Postitatud: 29 Mär, 2025 13:37
Militaarteemad minevikust kaasaega
https://www.militaar.net/phpBB2/
See võis täitsa nii olla, väljaarvatud põhjendus. Mälu järgi käis asi nii, et sealsed vene nimedega soomeugrilased (isurid, vadjalased) pidid võtma eestipärase nime, venelased võisid valida vene perekonnanime (neil paljudel ei olnudki perekonnanime, vähemalt Petserimaal, Ivanov oli Ivani poeg, tema poeg võis olla juba Petrov). Kes ise ei suutnud endale perekonnanime välja mõelda, sellele panid nime ametnikud. Petserimaal ei oldud üldse kadedad, venelased võisid võtta perekonnanimeks ka näit. Lenin ja oli ka teisi tuntud revolutsioonilisi nimesid. Juba hiljem läks üks selline uus Lenin linadega Petseri laadale. Linad müüdud, jõi end purju, asus koduteele. Näeb - traataed. Kurat, olen kogemata Venemaale sattunud! Vaja Eestisse tagasi saada, ronis üle aia, aga sattus just niimoodi Venemaale. Piirivalve pidas kinni. Mis nimi - Lenin. Piirivalvurite näod venisid kindlasti pikaks. Küsitleti, leiti et spioon ikka ei ole ja visati üle aia Eestisse tagasi. Läks hästi tal, enamust peeti spioonideks ja pandi vangi, näit. N. Liitu head elu ja tasuta haridust otsima läinud vene poisse. Lenini toimik on Rahvusarhiivis - nõukaajal jõudsid Eesti NSV KGB-sse ka Venemaal Eesti Vabariigi piiriületajate kohta koostatud toimikud.
Minu mäletamist mööda oli tegu "Eesti loo" saatega, milles usutletavaid kohe kindlasti ei kannata saunanaiste tasemega rihtida...Tõesti? Tõenäoliselt on tegemist kellegi mälestusega ehk siis nii või teisti naised-saunas-rääkisid tüüpi infoga.
Üles
Selliseid Kalašnikov-Kalamees nimemuutmisi on küll, aga mis see põhjus oli, seda muidugi leitud materjalidest ei näe...
Huvi pärast tegin kiire guugli, et palju praeguse aja vantlandias Lenineid olla võiks. Head vastust ei saanudki. Küll aga leidsin artikli, milles kõneldakse et suure revolutsionääri nimekaimusid represseeriti revolutsioonijärgsel ajal usinalt. Tol ajal oli Lenin tavaline talupojanimi (лень= vene k. laiskus, Lenin siis maakeeli Laiskur vms) ja ülejäänud Leninitel ei pruukinud oma nimega Venemaal üldse lihtne olla.
ehk see. Pole kahjuks aega kuulata
Ärand hakka siit jälle midagi välja imema. Mälestused on mälestused, seal pole vahet, kas räägib naine saunas (mitte saunanaine) või mees sauna ees.
Artikkel ei kannata kommenteerimist, aga natuke OT-d: huvipärast võtsin 1934. aasta rahvaloenduse ette ja siin nimekiri valdadest kus eestlased olid vähemuses, sulgudes eestlaste % elanikkonnast (setod on eestlaste hulka arvatud).aksel90 kirjutas: ↑28 Mär, 2025 22:51Vingu autor väidab:Cyberbear kirjutas: ↑28 Mär, 2025 21:45 Veel vingu: https://pohjarannik.postimees.ee/819538 ... ei-lahendaMida ta sellega silmas peab, ei selgu. Et kus need "tiheda venekeelse elanikkonnaga asustatud piirkonnad" Eestis enne sõda üldse olid või et mis asju ja kes võis venelastega nende emakeeles ajada? Näiteks naaber võis naabriga vene keeles rääkida nii enne sõda kui võib ka praegu.Esimese Eesti Vabariigi ajal oli tiheda venekeelse elanikkonnaga asustatud piirkondades lubatud asju ajada ka nende emakeeles. Ja see oli igati pragmaatiline lähenemine, kuna vajaliku info mittejõudmine elanikkonna olulise osani võib viia kõigile tõsiste tagajärgedeni.
Tegelikult oleks asjal rohkem jumet (ja pilt selgem), kui tuua välja nende valdade enamusgrupid - rootslased, ingerlased, vanausulised venelased (kes polnud sugugi NLiidu patrioodid), jne.
Lisasin enamuses oleva rahvuse, mis loendusel välja toodud. Protsente ei hakanud välja arvutama, aga silma järgi tuli väga selgelt enamus igas vallas välja. Edit. Narva vallas oli 29% "muud" ehk eeldatavasti ingerlased, aga enamuses napilt ikkagi venelased.
Ingerlased on rahvaloenduses ikkagi toodud eraldi välja. Kokku Eestis 841. Soomlasi umbes samapalju, 1088.
Valdade rahvastikus mitte.