www.militaar.net

Kapten Trumm kirjutas: Ma ei taha selle näitega tõestada midagi - lihtsalt väike illustreeriv vahelepõige, et ei maksa külma sõja tippaja nõuka armeed midagi nii ebatõhusaks pidada kui seda meil teha armastatakse - meie taoliste suhtarvudeni ei küüni iialgi (kuid pakun, et nt Iisraelis võib olla analoogne kindralite ja tankide suhe). Suhe on kõrge seepärast, et intensiivselt tegeleti enda võitlusvõime suurendamisega.

Midagi öelda ei oska, aga jama ajamist lõpetada ka ei taha? Nii võiks vist seda väidet tõlgendada?

Kui huvitab tõesti kindralite arvukus ning nende suhtarv muu meeskonnaga N Liidu vägedes, siis lihtne internetiotsing annab ju piisavalt infot. Näiteks selline artikkel, kus jõutakse otsaga ka tänapäeva välja:
http://www.kommersant.ru/doc/686100

Mis me sealt loeme.
1940. a. on Tööliste ja Talupoegade Punaarmees 3,9 miljonit meest ning 1056 meest kindrali ja admirali auastmes (914 maavägedes, 108 mereväes)
1945. a. sõja lõppedes on sõjaväes 11 miljonit meest ning 5599 kindralit ja admirali.

Ja siis
1991. a. N Liidu lagunemise ajal on armee suurus jälle 3 miljonit (ja natuke üle) ning kindraleid ja admirale 3863.

Usu mind, tanke oli 1940. a. ka rohkem kui 1991.

1991. a. kohta leiab tegelikult ka teisi arve, et armee suurus oli jällegi 3,9 miljonit meest ning et kindrlaeid ja admirale 4880.
http://zavtra.ru/content/view/2001-01-0961/

toomas tyrk kirjutas: ...
Usu mind, tanke oli 1940. a. ka rohkem kui 1991.

Kuskil kirjutati, et 1941 aastal oli tanke ca 24 000, aga 1991 aastal 55 000 tükki...

Usu mind, tanke oli 1940. a. ka rohkem kui 1991.

Ega sa ometi ei arvanud, et ma alustan taolist diskussiooni, end põhifaktide tasemel kurssi viimata....?
Paneme need "külma sõja tippaja" arvud siis siia ka:

In 1990, the Soviet Army possessed:
55,000 tanks, including 4,000 T-80, 10,000 T-72, 9,700 T-64, 11,300 T-62, 19,000 T-54/55, and 1,000 PT-76.
70,000 armored personnel carriers, including BTR-80, BTR-70, BTR-60, BTR-D, BTR-50, BTR-152, and MT-LB.
24,000 infantry fighting vehicles, including BMP-1, BMP-2, BMP-3, BMD-1, BMD-2, and BMD-3.
3,500 BRDM-2 and BRDM-1 reconnaissance vehicles.
33,000 towed artillery pieces, including 4,379 D-30, 1,175 M-46, 1,700 D-20, 598 2A65, 1,007 2A36, 857 D-1, 1,693 ML-20, 1,200 M-30, 478 B-4 howitzers and D-74, D-48, D-44, T-12, and BS-3 field/anti-tank guns.
9,000 self-propelled howitzers, including 2,751 2S1, 2,325 2S3, 507 2S5, 347 2S7, 430 2S4, 20 2S19, 108 SpGH DANA, ASU-85, and 2S9.
8,000 rocket artillery, including BM-21, 818 BM-27, 123 BM-30, 18 BM-24, TOS-1, BM-25, and BM-14 multiple rocket launchers.
Scud, OTR-21 Tochka, OTR-23 Oka, and 9K52 Luna-M tactical ballistic missiles.
1,350 2K11 Krug, 850 2K12 Kub, 950 9K33 Osa, 430 9K31 Strela-1, 300 Buk missile system, 70 S-300 (missile), 860 9K35 Strela-10, 20 Tor missile system, 130 9K22 Tunguska, ZSU-23-4, and ZSU-57-2 army air defense vehicles.
12,000 towed anti-aircraft guns, including ZU-23-2, ZPU-1/2/4, 57mm AZP S-60, 25mm 72-K, 61-K, 52-K, and KS-19.
4,300 helicopters, including 1,420 Mi-24, 600 Mi-2, 1,620 Mi-8, 290 Mi-17, 450 Mi-6, and 50 Mi-26, 6 experimental Mi-28 and 2 Ka-50.

Allikas: https://en.wikipedia.org/wiki/Soviet_Army#Equipment

Lisamärkus: siin relvastuse hulgas pole veel arvukaid WWII lõppaja ja 50ndate tehnikat nagu ISU-152, T-10 jne jne, mis reservidest 90ndatel vanarauda saadeti. Samuti ka küllalt arvukat õhukaitseväge, strateegilist raketiväge jne jne.

Selles kindralite arvus tõenäoliselt sisalduvad igasugu sõjakomissarid, tsiviilkaitseülemad, prokurörid jne, mis on siiani sõjaväestatud ametid. Katsume nüüd püsida asja raames: jutt käib maaväes, maaväe õppeasutustes ja staapides olevate kindralite arvust.

Kapten Trumm kirjutas:
Ega sa ometi ei arvanud, et ma alustan taolist diskussiooni, end põhifaktide tasemel kurssi viimata....?
Paneme need "külma sõja tippaja" arvud siis siia ka:

No alustasid ju. Kus olid sinu kindralite arvud? Kogu aeg käis mingi teoreetiline jahumine lähtudes diviisi struktuurist. Ja kõik.

Too näiteks võrdluseks EKV suurus 1940. a. Ja meie generaliteet 1940. a. Siis saaks midagi sisuliselt arutada. Ja arvutada.

Praegu on mul ainult 1 küsimus - mis on kogu selle arutelu mõte? Nõuka nostalgia laks?

Jättes nüüd selle teemavälise nõukakindralite kamasuutra ja tulles jälle teemapealkirja alla tagasi.....

Leo kirjutas:Ma ei väsi korrutamast Soome ja Eesti riikide täiesti erinevat vaadet riigikaitsele. Soomlased teavad, et soda voib alata homme ja liitlastest on parimal juhul natuke abi. Sellepärast ostetakse kokku sobiva hinnaga nassvärki, isegi siis, kui see ei ole koige edevam, sest homme voib vaja minna ja vana tank on parem kui ilma tankita olla!

Eestlased panevad monuga rehepappi ja teevad moe pärast nägu, et ehitatakse ikka ka riigikaitset. Hea näide on see, kuidas tosiste ametite pidajad suust vahtu väljastades pyyavad inimesi veenda, et Skaudi varustamine IFVdega APCde asemel ongi soomusmanöövervoime. Mingid "lollid" räägivad, et ikka ei ole ja tanke peab olema. Väga ei kadesta, kui Skaut kunagi MBTdega kokku satub ilma oma tankideta, sellest tuleb suhteliselt yhekylgne lahing ja peale seda ongi otsas see 180 milj € eest soetatud "soomusmanöövrivoimekus", kurat kyll, kui jubeda sonavärdja on poliit-tehnoloogid välja moelnud! Tegelikult on tegemist nishivoimekustega ja peale jalaväe ei ole EKJ 20 a peale midagi ette näidata, mis oleks yles ehitatud! Elatakse mingis roosamannas, lootuses, et tsaar Vladimir I on hea onu ja kui tal ongi paha päev, siis meil on ju liitlased! Paraku on maailma ajalugu täis näiteid, kuidas väikeriigid on peenraha suurriikide omavahelises arveteklaarimises.

Keda huvitab võrdluse 2013 vs 1939 ja ka need tänase päeva kasuks ei räägi. Eri põhjusel (osa ka objektiivsed).
2013 andmed pärinevad aruandest "Kaitseväekohustuse täitmine 2013"
1939 andmed http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/organis ... ae-ajalugu

1939 2013
Sisend
Kaadri ohvitsere 1500 933 (sh 13 kõrgemat ohvitseri)
Kaadri allohvitsere 2400 1719
KOKKU 3900 2652


Väljund ehk produkt
SA koosseis 101 500 25 000
RA väljaõppes 12 000 3 400
SA üksusi brigaad/rügement 18 1+2*

2* - sh 2. jalaväebrigaad, mis alles loodi ja KL maakaitseüksused 4 PATi ekvivalendis.

Kindrali kohti lugesin kokku 8 (4 diviisiülemat, KL ülem, peastaabi ülem ja alates 1940 ÕV ülem (1939 kolonel) ja KVJ). Parandage.
EW perioodil oli kolmandiku võrra suurema kaaderkoosseisu arvuga produkt ca 4 korda suurem ja lahingukoondiste arv 6 korda suurem.

Seda kindraleid vähe/palju/piisavalt võib lihtsalt numbrite baasil lõputult jaurata. Kuni keegi konkreetseid näiteid "liigsetest kindralitest" ei esitle seni see arutelu kuhugi ei jõua.

Kapten Trumm kirjutas: Kindrali kohti lugesin kokku 8 (4 diviisiülemat, KL ülem, peastaabi ülem ja alates 1940 ÕV ülem (1939 kolonel) ja KVJ). Parandage.

Ago Pajur kirjutas:Samaaegselt konkretiseeriti varem vaid üldsõnaliselt nimetatud “kõrgema väejuhi ametikohti”, mis võimaldasid ülendamist kindralmajoriks või kontradmiraliks. Selliste ametikohtadena loetleti seadluses: kaitseministri abi, diviisiülemad, kaitseväe keskasutuste ülemad ja väekoondiste ülemad.

Nii et puudu on kõik "tagala" (kaitseväe keskasutused, sõjaministri abid) ametikohad. Antud lõik käib Ohvitseride teenistuskäigu seaduse 1931. a. redaktsiooni kohta. 1938. seda täpsustati veelgi.

Ja loomulikult oli 1940. a. EKVs rohkem kui 8 kindrali auastmes ohvitseri.

Ohvitseride teenistuskäigu seadustest ja üldse ülendamise korrast on Tunas ilmunud Ago Pajuri põhjalik artikkel.
Esimene osa
Teine osa, kust on laenatud ka eelpool toodud tsitaat.

Käesolevat arutelu vaevalt siin oleks, kui 2013 KRA andmetes oleva 13 kõrgema ohvitseri (elik kindrali ja admirali) kõrval oleks kasvõi täna välja panna meil 18 brigaadi või 4 diviisi. Või poolgi sellest. On aga 1 ja mingid fragmendid kahest veel. Kokku 1,5.

See proportsioon on selgelt jama, vaata kust otsast tahes.
Jätsin arvude juures ütlemata veel selle, et vanem- ja nooremohvitseride arv Eestis on umbes võrdne
Ka asjaolu, mis viitab igasugu staapide ja paberitõstmiste üleküllusele.
Ja seda tõsiasja igasugu tähe-, koma- jne närimised väiksemaks ei muuda.

Eesti kaitseväes on hetkel teenistuses 6 kõrgemat ohvitseri. 13 on meeste arv, kes selle auastme üldse kunagi kätte saanud. Peale 1992. a.
http://www.postimees.ee/1143188/tegevte ... -ohvitseri

Üks tsitaat veel viidatud artiklist:

Tartu ülikooli õppejõud, ajaloolane Ago Pajur ütles Postimehele, et kindraleid oli esimeses vabariigis kordades rohkem kui tänapäeval - kokku 35 meest, neist üks kindral, kaks kindralleitnanti ja 32 kindralmajorit, kaks admirali. Brigaadikindrali auastet toona Eestis ei tuntud.

«Seevastu kõrgeim auaste, täiskindral, omistati toona üksnes Laidonerile, taasiseseisvumise järgselt on selleni küündinud juba õige mitu meest.»

Antud arv (13) võtsin KRA aruandest 2013. a kohta, peatükk "tegevteenistus". Ju siis on vale.

Allikas ise https://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q= ... _A&cad=rja

Lk 13 punkt 7

Aga vahet pole, kui meil oleks täna vähemalt veetavate haubitsatega toetatud kergejalaväebrigaadi tasemel väljapandav sõjaline struktuur 100 000 meest, siis minupoolest võib neid kindraleid ka 50 tükki olla. Ja antagu iga aasta 50 koloneli auastet kah, mina ei ütle poolt sõnagi. Senikaua, kui kindraleid on poole rohkem kui lahingbrigaade ja kolonele on poole rohkem kui lahingpataljone, on rõhuasetus minu arvates vale.

2006a nägemus Eesti kaitseväest aastal 2016

Eesti kaitsevägi aastal 2016
21. juuni 2006

Kaitseväe juhatajal peab olema ka nägemus sellest, milline võiks olla Eesti kaitsevägi kümne aasta pärast. Tarmo Kõuts pani selle Riigi Kaitse palvel paberile.

Eesti õhuruumi kontrollivad 2016. aastal Eesti enda piloodid. Tõsi, nad kuuluvad kolme Balti riigi ühisesse eskadrilli (koos ühise hooldus- ja väljaõppesüsteemiga). Lendavaks platvormiks on ülehelikiirusega lendav viimase põlvkonna väike reaktiivlennuk, mille hoolduskulud ei ole võrreldavad 20. sajandi lennukite omadega.
Õhuvägi tahab 2016. aastal koos teiste Balti riikidega luua oma taktikalise transportlennukite eskadrilli, millega oleks võimalik tagada missioonil olevate kaitseväeüksuste logistiline toetus 2020. aastal.

Eesti merevägi on saavutanud võimekuse kontrollida Eesti territoriaalvetes nii veepealset kui ka vee-alust liikumist. Merevägi alustab aastal 2016 Sandown-tüüpi miinijahtijate moderniseerimist ning on saanud lahingkogemusi NRF-i merekomponendi koosseisus nii Vahemerel kui ka Punasel merel. 2016. aastaks on välja arendatud nii miinitõrje kui ka miiniveeskamisvõimekus. Merevägi suudab tagada HNS-i vastuvõtuks sobilike sadamate akvatooriumi ohutuse ning liitlasvägede laevastikuelementide kaitse terroristlike rünnakute eest.

Maaväe scoutspataljoni hakatakse järk-järgult varustama viimase põlvkonna jalaväe lahingsoomukitega, mille hanget alustati kümnendi algul kolme Balti riigi koostöös. Kogu ülejäänud operatiivstruktuuri lahingpataljonide veokite soomustamine on lõpule viidud. Maavägi arendab välja teist jalaväebrigaadi. Kolme Balti riigi konsolideeritud hange on taas päevakorda tõstnud ühise Balti brigaadi loomise NATO artikli 5 operatsioonideks.

Lahingvälja digitaliseerimisprotsessi käigus on kogu operatiivstruktuuri juhtimissüsteem välja kujundatud ning sellega seonduv “taktikalise kindrali” lapsehaigus läbi põetud nii tsiviil- kui ka militaartasandil.

Maaväe lahingkogemused operatsioonialadel on tõhustanud jalaväe väljaõpet. Koolituse tõhustamiseks on kasutusele võetud laser- ja arvutitehnikal toimivad imitatsioonivahendid. Keskpolügooni ja teiste harjutusalade juriidilised probleemid on lõpuks ometi lahendatud. Keskpolügoonil harjutavate Eesti sõdurite tegevust toetavad nii 155 mm haubitsate kui ka 120 mm automaatmiinipilduja miinide täpne tuli ja NATO õhujõud (sh Eesti lennukid).

Logistikakomponent on tõusnud 2016. aastaks omaette väeliigiks, mille peaülesanne on ei ole enam infrastruktuuri arendamine, sest eelmise arengukava jooksul on välja arendatud piisaval hulgal väljaõppekeskusi koos vajalike harjutusaladega. Märksõnaks on üksuste lahingvõimekuse tõstmine innovaatiliste hangete läbiviimisega. Eesmärgiks on tagada parim hinna ja kvaliteedi suhe kogu operatiivstruktuuri varustatuses relvasüsteemides nii üksikmehe kui ka üksuse tasandil. Kogu sõjaaja reservstruktuuri võitlusvõime tagamine on viimase üksikasjani planeeritud, seadusandlusega reguleeritud ja ka praktikas läbi testitud. Logistikud osalevad esmakordselt ka välisoperatsioonides, seda esmakordselt suuremate spetsialiseeritud üksustega, et tagada NRF-i maakomponendi tegevus uuel raskel missioonialal troopikas.

Kaitseliit on kasvatanud oma liikmeskonda 20 000 kodanikuni. Seda mitte ainult relva kandvate kaitseliitlastega, vaid ka ühiskondlikult aktiivsete kodanike konsolideerumisel Eesti-sisese julgeoleku ja kriisihalduse praktilisel tagamisel. Kaitseliit mängib olulist rolli ühiskonna mobiliseerimisel võitluses nüüdisaegsete kriisidega, mis ei ole ainult sõjalist laadi. Kaitseliitlased on võimelised toetama teiste riiklike struktuuride tegevust võimalike kriiside haldamisel. Vabatahtlikud kaitseliidu liikmed mängivad olulist rolli keskkonnakriiside lahendamisel (üleujutused, metsapõlengud, keskkonnaohtlike ainete lekked, õlireostus) ja sisejulgeoleku tagamisel. Samas tagab kaitseliit sõjalise organisatsioonina kaitseringkondade juhtimisel eelkõige maakaitsereservi sõjalise väljaõppe taseme hoidmise. Kaitseliit moodustab maakaitseüksuste selgroo ja osaleb reservväelaste mobilisatsiooni läbiviimisel. Kuid maakaitseüksuste koosseis ei koosne 100-protsendiliselt vabatahtlikust reservist (s.t kaitseliidust). Vajadusel liidetakse kriisiolukorras või õppekogunemiste käigus täiendusreservis olevaid üksuseid. Kaitseliidu varustatus relvasüsteemidega ja instruktorite koosseisu komplekteeritus on tunduvalt paranenud.

http://epl.delfi.ee/news/eesti/eesti-ka ... d=51042565

*************

2014 majandusaasta aruanne (2015 on veel esitamata)

Kaitseväe rahuaja suurus (tegevväelaste arv 2014. aasta lõpu seisuga) on 3200 tegevteenistujat.
Aastas võetakse teenistusse 50 tegevväelast enam kui teenistusest lahkub. 31.12.2014 oli
Kaitseväes teenistuses 2866 tegevväelast, Kaitseliidus 177 tegevväelast ja lapsehoolduspuhkusel 55
tegevväelast, kokku 3098 tegevväelast, mis on sihttasemest 102 inimese võrra vähem. Võrreldes 2013. aastaga vähenes tegevväelaste koguarv 36 isiku võrra (2013. aastal oli teenistuses 3134 tegevteenistujat). Tegevväelaste arv vähenes Kaitseliidus seoses valvurite lepingute ümber
tegemisega 216lt 177le.

Ühekordselt siirmisvõimeliste (deployable) Kaitseväe üksuste osakaal on maaväe koosseisust 35% ja
jätkusuutlikult siirmisvõimeliste (sustainable) üksuste osakaal on maaväe koosseisust 10%.
Hinnanguliselt moodustasid ühekordselt siirmisvõimelised üksused 2014. aastal 34% - ja jätkusuutlikult siirmisvõimeline osa 9% maaväe koosseisust
.

Kaitseliidu ning Kaitseliidu eriorganisatsioonide liikmete arv kokku.
2014. aasta sihtase Kaitseliidu põhiorganisatsiooni osas oli 14800 ja kogu organisatsiooni osas 24000 liiget. Kaitseliidu põhiorganisatsiooni liikmeskond kasvas 15073 isikuni (võrdluseks 2013.a oli 14
138 isikut) ehk kasvamise eesmärk täideti. Juurdekasvu eesmärk jäi täitmata eriorganisatsioonide osa
s, mistõttu Kaitseliidu ning Kaitseliidu eriorganisatsioonide liikmeskond kokku oli 23612 isikut (2013. aastal oli liikmeskonna koguarvuks 22882 isikut), s.o ligi 400 isikut sihttasemest vähem.

Ette on valmistatud NATO-le deklareeritud missiooniüksused ning osaletud vähemalt 10%-ga maaväe
isikkoosseisust pidevalt välisoperatsioonidel või kiirreageerimisüksustes. Ühekordselt ümberpaiknemisvõimeline on 35% maaväe komponendist.
Hinnanguline tase 2014. aastal oli vastavalt 9% ja 34%.

Mereseirevõime arendamine.
2013.aastal ei valminud mereseirevõime arendamise rakenduskava.
Mereseirevõime ametkondade vaheline töögrupp on tegevuse lõpetanud.

Ajateenistusse võetute arv aastas.
Sihttase 2014.aastaks oli 3200 ajateenijat. Sihttase saavutati: 2014. aastal alustas ajateenistust 3363 isikut, sh 3333 kutsealust ja 30 naist. Võrdluseks 2013. aastal alustas ajateenistust 3342 kutsealust ja 15 naist.

Riigikaitseõpetust õpetavate koolide arv.
2014.aasta sihttase oli 146 kooli. Sihttase saavutati: Riigikaitseõpetust õpetati 146 koolis.
Riigikaitseõpetust on võimalik saada 130 gümnaasiumis ja 16 kutsehariduskoolis.
Riigikaitseõpetust õpetavad selleks väljaõppe saanud inimesed. Uuendatud on riigikaitseõpetuse õpikut.

Riigikaitseõpetus.
2014/2015 õppeaastal õpib riigikaitseõpetust ca 4900 gümnaasiumiosa õpilast 146 üldhariduskoolis (130 gümnaasiumi ja 16 kutsekooli). Riigikaitseõpetuse arendamise tegevusprogrammi 2014-2018 üheks eesmärgiks on lisaks õpilaste arvu suurendamisele ka riigikaitseõpetajate ja koolijuhtide motiveerimine. Uuendusena kinnitati 2014. aasta novembri lõpus riigikaitseõpetajatele makstava stipendiumi taotlemise ja eraldamise kord, mille alusel oli kõikidel tegevatel riigikaitseõpetajatel võimalik taotleda stipendiumit enesetäiendamiseks. Kokku anti 2015. aasta alguses välja 12 stipendiumit summades 410-2000 eurot. Lisaks tunnustati riigikaitseõpetajaid ja koolijuhte Kaitseministeeriumi teenetemärkidega.
Riigikaitseõpetuse tegevusprogramm 2014-2018 sätestas riigikaitseõpetusega seotud rakendustegevuste üleviimist Kaitseressursside Ametisse alates 2015. aastast.

Igal riigikaitseõpetust õpetaval koolil on võimalik Kaitseressursside Ametist taotleda riigieelarvelisi vahendeid riigikaitse tundide läbiviimiseks ning õppelaagrite ja ekskursioonide korraldamiseks. Riigikaitseõpetuse kursuse läbinud õpilastele antakse piduliku sündmuse käigus, tavaliselt kooli lõpuaktusel , üle riigikaitseõpetuse rinnamärk.

2014. aastal anti välja riigikaitseõpiku 3000 eksemplarine lisatiraaž (3000 õpikut) ning koostöös SA Innove`ga on koostamisel interaktiivsed e-õppematerjalid.

Sõjaväelise hariduse 1. astmele võetavate õppurite arv / sõjaväelise hariduse 2. astmele võetavate õppurite arv.
1. astme sihttase oli 100 õppurit ja 2.astme sihttase 25 õppurit. 1.astmele (põhikursusele) asus õppima 85 kadetti (võrdluseks 2013. aastal 65 kadetti). 2.astmel (keskastmekursusel) oli 11 kuulajat (võrdluseks 2013a. oli 8 kuulajat).

KVÜÕA-s jätkub spetsialistide ettevalmistamine.
Valmistati ette rakenduskõrgharidusega maa-, mere- ja õhuväe nooremohvitsere, magistrikraadiga sõjaväelise juhtimise spetsialiste ning kutseharidusega vanemallohvitsere. Õppurite arvu osas jäid sihttasemed saavutamata.

Personali jätkusuutlikkuse tagamine.
Tegevteenistuses (sh Katseliidus) oli 3098 isikut (sihttase 3200).
Kaitseväelaste ja tsiviilteenistujate palgatõusu suurus 2014. aastal oli keskmiselt 4,5 %. Kasarmud valmisid vastavalt taristukavale, veteranipoliitika on rakendunud.

2014. aastal vähenes kutsealuste arv 2758 võrra ehk 42532 kutsealuseni.
Arvestades demograafilisi ja muid olulisi tegureid, on kutsealuste arv jätkuvalt kahanev, mistõttu planeeritud üksuste komplekteerimine võib tulevikus osutuda suuremaks väljakutseks.
Samuti mõjutab ajateenistusse kutsumist kutsealuste püsiv elukoht väljaspool Eesti Vabariiki, mis on üheks aluseks ajateenistusest vabastamiseks.

2014. aastal elas rahvastikuregistri andmetel välismaal 4435 kutsealust. Endiselt on suurimaks probleemiks kutsealuste tervis. 2014.aastal arstliku komisjoni läbinutest olid tegevteenistuseks kõlblikud vaid 34%, mittekõlblikke või ajutiselt mittekõlblike oli 66%.
Ajateenijate väljalangevuse peamiseks põhjuseks oli tervisliku seisundi mittevastavus tervisenõuetele
(aluseks kaitseväeteenistuse seadus § 56 lg 2 p 1).
Selle tõttu vabastati 2014. aastal ennetähtaegselt teenistusest 661 ajateenijat, mis teeb 19,7% ajateenistusse asunutest. Võrreldes 2013. aastaga on väljalangevus tervislikel põhjustel tõusnud 2,7% võrra.

Kõige sagedasem põhjus ajateenijate teenistusest vabastamiseks olid lihasluukonna ja sidekoehaigused (38,1%), psüühika- ja käitumishäired (25,7%) ning vigastused ja mürgistused (7%).
Närvisüsteemi- ja vereringeelundite haigused moodustavad vastavalt 3,9% ja 4,2% vabastamistest.

01.aprillil 2013 jõustunud kaitseväeteenistuse seadus nägi esmakordselt ette naissoost kodanikele vabatahtliku kaitseväekohustuse võtmist ja ajateenistuse läbimist. Sealjuures on naissoost kodanikel
õigus kaitseväekohustusest loobuda 90 päeva jooksul ajateenistusse asumisest. 2014. aastal asus ajateenistusse 30 naissoost isikut, ajateenistuse läbis 15 naissoost isikut ja ajateenistusest loobus 11
naissoost isikut.

2014. aastal lõpetas ajateenistuse ning määrati sõjaaja ametikohtadele 2677 ajateenijat, kes olid asunud
ajateenistusse ajavahemikul juuli 2013 kuni jaanuar 2014.

Õppekogunemised.
Operatiivstruktuuri üksuste ettevalmistamiseks nähti 2014. aastal kaitseministri poolt ette kutsuda
õppekogunemistele kuni 2452 reservis olevat isikut. Läbi viidud õppekogunemistele kutsuti reservis
olevad isikud, kes on määratud kas sõjaaja üksustesse ametikohale või üksuse täiendusreservi.
Ükstuste poolt saadeti reservis olevatele isikutele 1817 kutset. Õppekogunemistel osales 1207 reservväelast (66% kutsututest).
Võrdluseks 2013. aasta vastavad näitajad olid – 3084 kutset, õppekogunemisel osales 1700 reservväelast
(55% kutsututest).

Teadus-arendustegevuse projektid.
2014. aastal jätkusid tegevused varem algatatud kaitsealaste teadus- ja tehnoloogiaprojektide osas, mille eesmärgiks on toetada Eesti Kaitseväe võimearenduste vajadusi konkreetsete mõõdetavate tulemitega:

BIAS+LIFE: allveemüra uuringud (2012-2017) (Tallinna Tehnikaülikool) – Kaitseministeeriumi kaasrahastus 44,5tuh eurot;

Eesti Kaitseväe vajadustele vastava psühhomeetrilise instrumendi valik ja integreerimine personalihindamise süsteemi (2012-2016) (Tartu Ülikool) – projekti kogumaksumus 114,9tuh eurot;

Lahingusoomukite liikumisvõimaluste hindamine Eestis (2012-2015) (Eesti Maaülikool) – projekti kogumaksumus 221,4tuh eurot;

kaadrikaitseväelaste terviseriskide hindamine ja juhtimine (2012-2015) (Tartu Ülikool) – projekti kogumaksumus 356,5 tuh eurot;

kergsoomuspaneelid transpordivahendite soomustamiseks (2012-2017) (Tallinna Tehnikaülikool) – projekti kogumaksumus 666,3tuh eurot;

eriotstarbeliste tekstiilmaterjalidega kaitseriietuse väljatöötamine (2012-2016) (Tallinna Tehnikaülikool) – projekti kogumaksumus 750,0tuh eurot;

raadiosageduslik elektroonilise integreeritud analüüsi- ja sünteesi kiirguskaitsesüsteem (2012-2018) (Tallinna Tehnikaülikool) – projekti kogumaksumus 1291,1 tuh eurot;

R-CIED – reaktiivne segamine (2012-2014) (Tallinna Tehnikaülikool) – projekti kogumaksumus 230,0 tuh eurot.

Eesti sõjaajalugu maailma sõjanduse arengute kontekstis (2013-2019) (Tartu Ülikool) – projekti kogumaksumus on 259,5tuh eurot.

Kaitsetööstuse arendusprojektid
Kaitseministeeriumi põhieesmärk kaitsetööstuse arendamisel on toetada rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist ja välisturgudele orienteeritud kaitsetööstuse tekkimist Eestis. 2013. aastal algatatud arendustoetuste konkursi eesmärk on tekitada Eesti ettevõtetes suuremat huvi kaitsevaldkonnas tegutsemise vastu.

2014. aastal laekus konkursile 12 taotlust, millest hindamiskomisjon valis välja viis arendustoetuse projekti. Kaitseministeeriumi kaasrahastuse protsent oli erinevate projektide puhul 12-45% kogu projekti aksumusest.

Personal
2014. aastal oli Kaitseministeeriumi valitsemisala koosseisuliste töötajate arv kokku 4213. Võrreldes eelmise aastaga vähenes valitsemisalas keskmine töötajate arv 57 töötaja võrra – Kaitseväest lahkus 61 töötajat, Kaitseministeeriumi koosseis suurenes 2 töötaja võrra, Kaitseressursside Ameti koosseis suurenes 1 töötaja
ning Seli Tervisekeskuse koosseis samuti 1 töötaja võrra.

Kui 2013.a moodustasid avaliku teenistuse ametnikud 11% ja töötajad 22 % kooseisust, siis 2014.aastal jätkus ametnike arvu vähenemine, moodustades 7% ja töötajate arv 25% koosseisu keskmisest arvust.

Tegevväelaste arv vähenes 2014.aastal 36 inimese võrra, mille tulemusena oli aasta lõpu seisuga teenistuses 3098 tegevväelast (võrdluseks: 2012.a tegevväelaste arv suurenes 11 tegevväelast ja
2011.a vähenes - 70 tegevväelast). 2014. aastal lahkus Kaitseväest kokku 302 tegevväelast (ohvitsere 54, allohvitsere 192, sõdureid 57). Tegevväelase voolavuse protsent aasta lõikes oli 14% (2013. aastal oli vastav näitaja ca 9% ja 2012.aastal 12%).
Võrreldes 2013.aastaga on vähenenud ohvitseride lahkumine (2013 lahkus 64 ohvitseri). Allohvitsere lahkus teenistusest 192 mis võrreldes 2013. aastaga on 15% rohkem (164 isikut). Teenistusest lahkus 57 sõdurit, mis on võrreldes 2013. aastaga 16% vähem (66 isikut).

Kaitseministeeriumi valitsemisala keskmine brutopalk oli 2014. aastal 1 366 eurot kuus.
Võrreldes 2013.aasta keskmise palgaga on kasv olnud 12,14 %. 2014. aastal tõusid Kaitseväes tegevväelaste palgad keskmiselt 6,3% ja ametnike ning töötajate palgad 12,5%
Olulisemad investeeringud.......

http://www.kmin.ee/sites/default/files/ ... e_2014.pdf

*************

Kulutused toitlustamisele.

Kaitsevägi ostab 2,4 miljoni eest puu- ja köögivilju
05. oktoober 2015

Kaitsevägi otsib neljaks aastaks kartuli ning mitmesuguste puu- ja köögiviljade tarnijat, hanke eeldatav maksumus on 2,4 miljonit eurot.

Hange on jaotatud kuueks osaks: Põhja piirkonna kartul, Lõuna piirkonna kartul, Põhja piirkonna juur- ja köögiviljad, Lõuna piirkonna juur- ja köögiviljad, puu- ja köögiviljad ning töödeldud puuviljad. Pakkumise võib ehitada ühes või mitmes osas, selgub hankedokumentidest.

Ostetav kartul, juur- ja köögiviljad peavad olema kasvatatud ja töödeldud Eestis, et vähendada keskkonnasaastet lühema transpordi kaudu. Kvaliteet peab olema esmaklassiline, puu- ja köögiviljad peavad olema veatud ja turustatava kvaliteediga.

Vajadus kartuli järele on suurim Põhja piirkonnas, mis vajab aastas hinnanguliselt 362,6 tonni kooritud ja 115,7 tonni koorimata pestud kartulit; Lõuna piirkond vajab kooritud kartulit 120,9 tonni ja koorimata pestud kartulit 38,6 tonni aastas.

Pestud porgandi järele on Põhja piirkonna aastane tarvidus 92 tonni ja mitmesugust tüüpi mugulsibula järele 72,5 tonni. Pikka Eestis kasvatatud tugevat kurki vajab kaitsevägi 68 tonni ning pestud või keedetud peeti 17,6 tonni. Teistest viljadest on muuhulgas kabatšoki vajadus 1 tonn, pastinaagi vajadus 563 kilo ja kõrvitsa vajadus 150 kilo aastas.

Lõuna piirkond vajab porgandit aga 30,7 tonni aastas, mitmesugust tüüpi mugulsibulat 24 tonni, pikka tugevat kurki 22,7 tonni ja peeti 5,9 tonni. Kabatšoki vajadus on 356 kilogrammi; pastinaaki kulub Lõuna ringkonnas aastas 188 kilogrammi jagu ning kõrvitsat vaid 50 kilo.

Puu- ja köögiviljadest on kaitseväes nõudlus suurim tomati järele, mida kulub aastas 110,1 tonni. Banaani vajab kaitsevägi aastas 75 tonni ja õuna 84 tonni. Apelsini kulub kaitseväel aastas 48 tonni; mandariini kulub küll vaid 42 tonni, ent seda perioodil oktoobrist veebruarini.

Heledat viinamarja tarvitab kaitsevägi aastas plaanide kohaselt 9,7 tonni ning kollast melonit 8,7 tonni, tumedat viinamarja aga vaid 3,5 tonni. Teistest saadustest vajab kaitsevägi aastas muuhulgas tonni hurmaad, 216 kilogrammi mungoa- ja lutsernidusid ning 50 kilogrammi peedilehti.

http://www.pealinn.ee/koik-uudised/kait ... ju-n154177

*****

EKV jooksvatest kuludest.

EKV hanked 2015.

Kaitseotstarbelise varustuse hangeteks kulub 28,8% kaitse-eelarvest
Kaitseotstarbelise erivarustuse hanked on 2015. aastal kaitse-eelarve suurim eraldiseisev kululiik, selleks on mõeldud 118,6 miljonit eurot. Taristule ja muudeks investeeringuteks plaanitud vahenditega koos moodustavad need 38,8% Eesti kaitse-eelarvest.

Varustushangetest moodustavad lõviosa Kaitseväe reservüksuste sõjaaja varustuse ja varude hanked

Varustushangetest kulub suurim osa Kaitseväe reservüksuste sõjaaja varustuse ja varude muretsemiseks. Soetatakse sideseadmeid, veokeid ja teisi rivisõidukeid, laskemoona, pioneerivarustust, öövaatlusseadmeid, suurtükiväe- ja miinipildujaüksuste tulejuhtimisvarustust, kaitseväelaste vormiriideid, rakmeid, kuulikindlaid veste jpm.

Suurimad käimasolevad hanked

Suurimad käimasolevad hanked 2015. aastal on Jalaväe lahingumasinate CV-90 hankimine Hollandist; tankitõrjesõsteemi Javelin hankimine USAst; 2010. aastal korraldatud soomustransportööride SISU XA-188 hanke graafikujärgsed osamaksed ning radarisüsteemide kaasajastamine. Väiksemas mahus jätkuvad Ämari lennubaasile vajalike navigatsiooniseadmete jm eritehnika hanked.

Hangete läbiviimine

Kaitseministeeriumis viib kaitseotstarbelise varustuse hankeid läbi hangete osakond. Kaitseministeeriumi hankekord on kinnitatud 28.10.2014 ministri käskkirjaga nr 183.

http://www.kmin.ee/et/eesmargid-tegevused/hanked

EKV 2016 hangete tööplaan
http://www.mil.ee/UserFiles/sisu/kaitse ... aanist.pdf

Sama asi eelmisel aastal
http://www.mil.ee/UserFiles/sisu/kaitse ... aanist.pdf

Kaitsevägi kaotab õiguse ise hankeid korraldada, sajad miljonid eurod lähevad uuele asutusele

Kaitsevaldkonna suurimad hanked: Jalaväe lahingumasinadCV 9035NL koos toetusmasinate, laskemoona ja väljaõppega - 138 miljonit eurot.

Juba aastaid tagasi nenditi kaitseministeeriumis, et riigihangete korraldamise süsteem vajab muutmist. Nüüd kavatsetakse luua uus asutus, mis hakkab juhtima sadade miljonite eurode kulutamist. Mitme hanke ebaõnnestumisega meediasse jõudnud kaitsevägi edaspidi enam endale ise varustust ei osta.

Uus kaitseminister Hannes Hanso on otsustanud viia ellu selle, mida on pikalt plaanitud: kõik hanked ja taristutegevused viiakse kaitseväest ja ministeeriumist välja ja nendega tegelemiseks luuakse ministeeriumi alla eraldi asutus. Sadade miljonite eurode kulutamist hakkab juhtima ilmselt erasektori kogemusega tippjuht väljastpoolt mõlemat asutust. Mida hangitakse ja ehitatakse, jääb siiski ka tulevikus kaitseväe ja -ministeeriumi otsustada. „Neli aastat on seda teemat kaitseväe ja ministeeriumi vahel arutatud, peame nüüd jõudma konkreetsete tegevusteni,” ütles Hanso.

http://epl.delfi.ee/news/eesti/kaitseva ... d=72749149

Seni on riigikaitsehankeid teinud paralleelselt nii kaitseministeerium kui ka kaitsevägi ning järgmisel 2016 aastal on kaitse-eelarve kaitseministeeriumil 67,2 miljonit ja kaitseväel 63,8 miljonit eurot.

http://uudised.err.ee/v/eesti/4a6bc119- ... korraldada

Hanketeenistus

Toetuse väejuhatuse hanketeenistuse põhiülesanded on:

koostab jooksva aasta hangete tööplaani ja selle muudatused, 4 aasta hankeplaani, hankeplaani rakendusplaani jm alusdokumentide alusel

...

Toetuse väejuhatuse hanketeenistuse struktuuri kuuluvad:

riide- ja erivarustuse hangete jaoskond
majandushangete jaoskond
relvastus- ja tehnikahangete jaoskond

http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/toetuse ... eteenistus

Noh näed, peaegu kõik peale balti eskadrilli on just nii nagu 10 aastat tagasi ette kujutati! Sandownid moderniseeritakse ja scoutspataljon saab oma moodsad lahingusoomukid, kaitseliit on 20 000 ja 2. jalaväebrigaad arendamisel

Teabeametilt siis esimene aastaraamat väljas,Postimehes olevas lõigus ilusasti kirjas,millised esmased üksused võiks Eestile kallale tulla.
Märgitud on ka seda,et vajadusel võib Venemaa rünnata ka Soome ja Rootsi sihtmärke,kui neid kasutab NATO kiirreageerimisüksuste transiidiks Eestisse.
Kellel on võimalust,võiks selle aastaraamatu läbi lugeda ja teha siia korraliku referaadi.

Märkimist vääriv väljaütlemine - kuidas nüüd kommentaariks siin kasutajad, kes on seni väitnud, et sõjalise ohu korral on meil aega piisavalt, liitlased tulevad ja värgid-särgid....

Venemaa sõjaline planeerimine Balti operatiivsuunal lähtub eeldusest, et tal on vägede koondamisel NATO ees ajaline eelis. Moskva usub, et suudab Balti riikides sooritada piiratud ulatusega sõjalise operatsiooni, enne kui NATO jõuab tõhusalt sekkuda. Sellise operatsiooni eesmärk ei oleks kogu Eesti või Läti territooriumi hõivamine, vaid kontrolli kehtestamine mõne piiriäärse linna või piirkonna üle. Operatsiooni sooritaksid alaliselt Eesti (Läti) piiride läheduses paiknevad üksused, mida julgestaks 1. tankiarmee ja Kesksõjaväeringkonna üksused ning taktikaline tuumarelv (heidutusena).

Meenutades natuke möödanikku:
http://renetoomse.blogspot.com.ee/2014/ ... arvas.html