Tiina Kaukvere, Eesti uudiste päevatoimetaja
Politsei kahtlustab, et hulk Bangladeshi üliõpilasi on kuritarvitanud Eestis õppimiseks antud elamisluba, mistõttu kontrollib kõik elamisload ja viisad üle.
Kui veel kolm aastat tagasi soovis Eestisse õppima tulla ja taotles selleks elamisluba 15 Bangladeshi kodanikku, siis mullu oli soovijaid juba 79 ja loa sai neist 56. Tänavu on elamisluba antud 12 bangladehslasele. Veel 44 Bangladeshi üliõpilast on taotlenud viisat, et Eestisse tulla. Kõik põhjusel, et eksootilisest Aasia riigist pärit inimesed end Eesti kõrgkoolides hariksid.
Politsei- ja piirivalveamet (PPA) on aga saanud vihje, et paljudel sellist eesmärki ei ole.
«Üks variant on see, et inimene asub Eestis hoopis tööle, halvem on see, et Eestisse kohale ei tuldagi või liigutakse teistesse Schengeni riikidesse,» ütles PPA migratsioonibüroo juhataja Maige Lepp. Eesti elamisloa ja viisaga Bangladeshi kodanik teises Euroopa Liidu riigis elada ei tohi, ent kui inimene on juba ühte Schengeni riiki pääsenud, on keeruline teda sellega vahele võtta.
Pettusekahtlus ilmnes tänu Indias New Delhis asuvale Eesti konsulile, kelle juures Bangladeshi kodanikud Eesti viisat või elamisluba taotleda saavad.
«Ühte Eesti ülikooli vastu võetud Bangladeshi tudengi kohta tuli jaanuaris vihje, et ta tegeleb millegi kahtlasega ja korraldab teiste tudengite Eestisse kutsumist,» rääkis Lepp, soovimata üksikasjalikumaks minna. Konsul hoiatas politseid, et bangladehslased võivad olla süsteemi järjepidevalt kuritarvitanud.
Eesti annab välistudengile viisa ja elamisloa ülikooli kutse alusel, mis tähendab, et kool peab olema tudengi endale sobivaks hinnanud.
Politsei edastas signaali ülikoolidele ja sai lühikese aja jooksul infot, et vähemalt 20 elamisloaga Bangladeshi õpilast pole end näole andnud.
«Seepärast võtsime järelkontrolli kõik mullu ja tänavu väljastatud elamisload Bangladeshi kodanikele,» ütles Lepp. Lisaks on luubi all pooleliolevad menetlused ja väljastatud viisad.
Näiteks Estonian Business School (EBS) saatis politseile nimekirja üle kümne tudengiga, kellele nad olid andnud kutse elamisloa taotlemiseks, kuid kes olid õpingutest loobunud. Valdavalt oli tegemist bangladeshlastega.
PPA kinnitusel on üheksal neist Schengeni viisa ning on võimalik, et nad on juba jõudnud Schengenisse siseneda. Nüüdseks on viisad kehtetuks tunnistatud. Kus need inimesed praegu on, alles kontrollitakse.
EBSi avalike suhete spetsialist Anni Metstak ütles, et EBS on tühistanud mullu sügisest alates 16 Bangladeshi kodanikele väljastatud õppimiskutset. Kokku on aasta jooksul välja saadetud 32 kutset, õppima on saabunud kutsututest pooled.
Suuremat huvi selle kooli vastu bangladeshlaste seas märkas EBS just mullu.
«EBSi me Bangladeshis ei reklaami, küll aga on Eesti kõrgharidusel kõrge maine, diplomi tunnustatus Euroopas ning madalam õppetasu on põhjus just Eesti kõrgkooli kandideerida,» põhjendas Metstak, kelle sõnul on tudengid sõbralikud ja pealehakkamist täis, kuid mõnelgi on raskusi õppekoormusega. Samuti nõuab harjumist teistsugune kultuur.
Õppurid on riskigrupp
PPA aga rõhutab, et õpperände kuritarvitamise oht on väga suur. «Õpperänne on kõige suurema väärkasutuse ohuga rändeliik Euroopas. Aastatega on lihtsustatud elamisloa taotlemise reegleid – süsteemi on paindlikumaks muudetud, et rohkem välistudengeid Eestisse tuleks,» selgitas Lepp. «Tingimusi on vähe, nende täitmist kontrollida on keeruline. Kui on lihtne tingimusi täita, on neid sama lihtne ka kuritarvitada.»
Kuna elamisloa taotlemine ja menetlus võib kaua aega võtta, antakse kolmandast riigist õppima tulijale viisa, mille alusel saab inimene kohe ka abikaasa ühes võtta. Selline lahendus on välja mõeldud selleks, et kui kandideerija saab suve hakul teada, et pääses kooli, saaks sügisel juba õppima asuda, kuigi tema elamisloataotlust alles menetletakse.
Selle eest, kas inimene ka tegelikult õppima asub, vastutab kutsuja ehk ülikool, kes peaks õppuri tausta teraselt kontrollima. Kool on kohustatud PPA-le teatama, kui inimene õppima ei asu.
Esimene ohumärk peaks olema see, kui üliõpilane ei oska inglise keelt, aga soovib õppida ingliskeelse õppekava järgi. PPA kinnitusel koolid mõnikord isegi soosivad seda, et õppima pääseks ka vähese keeleoskusega tudeng. Näiteks korraldatakse selleks ettevalmistavaid keelekursusi.
«Kool ütleb meile, et välismaalane valdab heal tasemel inglise keelt, aga elamisluba taotleva inimesega vesteldes selgub, et ta ei saa küsimusestki aru,» ütles Lepp ning nentis, et pole politsei võimuses inimeste keeleoskust kontrollida, see peaks olema kooli huvi.
«Suureks abiks on konsulaarametnikud, kes kahtlustest meile teatavad. Kui konsuli andmetel ei valda taotleja inglise keelt, siis teatame ülikoolile tavaliselt, et nad kontrolliksid tudengi keeleoskust.»
Koolide väitel on aga sõel piisavalt tihe. «Lisaks sisseastumisavaldusele küsib EBS võimalikult tudengilt motivatsioonikirja ning soovitajaid. Nagu kõik välistudengid, peab ka Bangladeshi tudeng tõestama oma inglise keele oskust,» rääkis Anni Metstak, lisades, et enamasti esitatakse rahvusvahelise keeletesti tunnistus. Samuti hinnatakse dokumente hindamiskeskuses ENIC/NARIC. Seejärel tehakse intervjuu Skype’is, kus EBSi poolt on intervjueerijaks kahe- kuni kolmeliikmeline komisjon, nende seas inglise keele õppejõud.
Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) teatel õpib neil praegu 29 Bangladeshist pärit tudengit. 2015/2016. õppeaastal on TTÜ lõpetanud üks ja eksmatrikuleeritud üks Bangladeshist pärit tudeng.
TTÜ pressiesindaja Krõõt Nõges kinnitas, et ühtegi tudengit ei võeta vastu enne, kui ENIC/NARIC on dokumendid heaks kiitnud, sisseastumiskatsed on olnud edukad ning esitatud on tõend inglise keele oskuse kohta B2-tasemel. Tasulise õppekava õppemaks tuleb aastaks ette maksta.
Kokkuvõte märtsis
«Tudengitel on kohustus iga semestri alguses registreeruda õppeainetele ning järgida õppekoormuse nõuet, lisaks kontrollitakse edasijõudmist. Tingimusi mitte täitnud tudengid eksmatrikuleeritakse,» lisas Nõges. Eksmatrikuleeritud tudengitest teavitatakse PPAd, kes tühistab elamisloa.
PPA loodab Bangladeshi kodanike elamislube kontrollides teada saada, kas mõnes ülikoolis on probleem teravam. «Praegu on seda raske öelda, Bangladeshi tudengid on saanud lube õppimiseks peaaegu kõikidesse meie koolidesse,» ütles Lepp. Kokkuvõtted peaksid valmima märtsi lõpuks.
Kui ilmneb, et mõnes koolis on rohkem tudengeid, kes on saanud õiguse seal õppida, kuid pole kohale tulnud, võib PPA lugeda kooli ebausaldusväärseks. «Siis võib PPA edaspidi, kui kool uusi tudengeid värbab, keelduda elamisloa andmisest.»
PPA loodab, et selleni asi ei lähe. Lähiajal plaanitakse korraldada ülikoolidega ümarlaud, et ohtudest ja riskidest rääkida.
Alles hiljuti kirjutas Postimees, kuidas Lääne-Aafrikast pärit välistudengid püüdsid võltsdokumentide abil meie kõrgkoolidesse pääseda, kuid jäid vahele. Mullu saadi näiteks Tallinna lennujaamas Nigeeriast pärit inimeselt kätte hulk võltsdokumente. Üks neist oli mõeldud siin õppivale ja parasjagu Eestilt elamisluba taotlenud rahvuskaaslasele. Kuller ja taotleja saadeti tagasi Nigeeriasse.
Eelmisel aastal kasvas õppimise jaoks elamisloa saanud inimeste arv 28 protsenti, kokku anti välja 1145 elamisluba. Seejuures on viimastel aastatel hüppeliselt suurenenud just Nigeeria ja Bangladeshist pärit õppurite arv.
Miks Eesti?
Ettevõtluskõrgkooli Mainor juhatuse esimees Kristjan Oad:
Meile tulid esimesed Bangladeshi tudengid õppima möödunud sügisel. Siis korraldasime esimest korda vastuvõtu ingliskeelsele ja rahvusvahelisele ühisõppekavale «Creativity and Business Innovation», mis on mõeldud ennekõike välistudengeile.
Sihipärast turundust Bangladeshis teinud ei ole. Meie info on üleval ingliskeelsetes õppimisvõimalusi tutvustavates portaalides, kust välisriikide noored meid tavaliselt leiavad. Nii ka bangladeshlased.
Kindlasti on Eestisse õppima pürgijatel mitmesuguseid ambitsioone, aga meie Bangladeshist pärit tudengite seas joonistuvad välja järgmised ühisnimetajad. Esiteks on Bangladeshis suur (kvaliteetse) kõrghariduse defitsiit. Teiseks on prestiižne Euroopas õppida. Eesti on nii õppemaksu kui ka elukalliduse poolest oluliselt soodsam kui nt Suurbritannia. Samuti on Eestil eesrindliku IT-riigi maine. Esile on toodud ka seda, et oleme igas mõttes vaba ühiskond. Konkreetselt meie tudengite valikut on mõjutanud õppekava fookus: loovus ja äriinnovatsioon. Meil õpib nii mõnigi pereäri pärija ja arendaja.
Kui tudengikandidaadi saadetud dokumendid on korras, sh eelneva õppetaseme tulemused piisavad, peame igaühega eraldi Skype’is videointervjuu. Niimoodi saame tunnetust, kas inimene ikka hoomab, kuhu ja mida ta õppima tuleb. Või kas teda tõesti kannustab haridussoov. Või kui vabalt ta inglise keeles suhtleb.
Seni on kõik, keda oleme Eestisse õppima kutsunud (ja kes on elamisloa saanud), ka õppima jõudnud. Noorte hakkama saamine Eestis on hea. Seni on ainult üks noormees pidanud edasijõudmatuse tõttu koju naasma.
