Militaarteemad minevikust kaasaega
https://www.militaar.net/phpBB2/
Ja lõpuks selgub, et tulebki Meegomäele.Kasutajanimi kirjutas:http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=72526343Wots kirjutas:Kordan , Eestisse ei tule ühtegi pagulaskeskust juurde! Kas kõlab tuttavalt ?
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=73813325
23. september 2015 15:45
See või?
Salapagulasi pole endiselt, sullereid on alati olnud.Kurjam kirjutas:Enne polnud mingeid salapagulasi, nüüd selgub, et on ka sullereid
Krikul on õigus, hetkeseis on selline.Kriku kirjutas:Salapagulasi pole endiselt, sullereid on alati olnud.Kurjam kirjutas:Enne polnud mingeid salapagulasi, nüüd selgub, et on ka sullereid
Pagulaste lapsed saavad Kiltsi koolis eesti keele selgeksSoomes eitava vastuse saanud varjupaigataotleja peaks põhimõtteliselt oma kojusõidu ise kinni maksma, kuid kui tal raha ei ole, maksab Soome riik.
Eelmisel aastal saabus Soome 32 000 varjupaigataotlejat. Hinnanguliselt kuni kaks kolmandikku neist võib saada eitava vastuse, vahendab Ilta-Sanomat.
Soome politsei teatel on varjupaigataotlusi menetlemisel veel paar tuhat.
Kõiki eitava otsuse saanuid ei suudeta tagasi saata. Osa tagasisaatmisotsuse saanutest naaseb kodumaale ilma sellest teatamata ning sellisel juhul puuduvad nende asukoha kohta andmed.
Eelmisel aastal maksid tagasisaatmised Soome riigile umbes kolm miljonit eurot. Sel aastal see summa politsei teatel mõnevõrra suureneb.
Politsei on sügise ja talve jooksul saanud informatsiooni umbes 1500 isiku kohta, kes on lahkunud oma raha eest. Tegelik arv võib olla suurem, sest kõik ei teata võimudele oma lahkumisest.
Ilma rahata isikute tagasisaatmise eest maksab riik. Politsei kasutuses on hinnanguliselt eraldatud sihtotstarbeline rahasumma, millest tagasisaatmised kinni makstakse.
Tellimuslennu kulutused on keskmiselt umbes tuhat eurot inimese kohta. Ühele lennule võib mahtuda kümneid inimesi ja maksumus vaheldub politsei teatel 20 000-st kuni 200 000 euroni.
Kulutused sõltuvad lennu pikkusest. Rongiga tagasisaatmine Venemaale on soodsam kui maakera teisele poolele lennutamine.
Politsei ei avalda, milliseid lennufirmasid tagasisaatmiseks kasutatakse.
Muslimilapsed koolielu pea peale ei pööra, näitab Väike-Maarja kooli ainulaadne kogemus.
Vao varjupaigataotlejate majutuskeskusest alla kolme kilomeetri kaugusel asuval väikesel Kiltsi mõisakoolil on juba pea kolmeaastane kogemus õpetada lapsi, kes varem pole eesti keelt kuulnudki. Alles eelmisel nädalal alustas esimeses klassis kooliteed tüdruk, kelle pere jõudis Eestisse detsembris ega räägi ühtegi sellist keelt, mida siinmail laialdasemalt kõneleda mõistetakse.
Ent Kiltsi põhikooli direktori Merje Leemetsa sõnutsi pole teistsuguse taustaga laste õpetamine sugugi nii enneolematu, kui kasutada Eestis juba üle kümne aasta kasutusel olnud keelekümbluse meetodit ja olla seejuures leidlik. Leemetsa ja Kiltsi õpetajate kogemus on Eestis ainulaadne. Ehkki nad pole ainsad, kes uussisserändajate lapsi õpetavad, on tegu teistest väiksema maakooliga: 67 õpilasest kaheksa on pagulased.
Kiltsi pagulaslapsed on valdavalt seitsme- kuni üheksa-aastased. Esimene õpilane, kes 2013. aastal teise klassi tuli, oskas aga eesti keelt päris hästi, sest tema pere oli Eestis olnud juba mitu aastat. Praegu kipuvad õpetajadki vahel unustama, et tema emakeel pole eesti keel. Enamikul lastel on eesti keel juba kolmas kõneldav keel. „Nad peavad ikka väga andekad olema, et kõige sellega hakkama saada,” sõnab Leemets. Kuidas sisserändajad kooli jõuavad? Enamasti helistab majutuskeskuse juhataja, teatab saabunud lapse vanusest ja küsib, kas kool on valmis teda vastu võtma. Sageli tuleb laps esimest korda kooli koos vanema(te)ga.
Kohe hakataksegi eesti keelt õppima ja selleks pole vaja kasutada ühtki teist keelt, isegi kui laps mõistab näiteks vene keelt, mida staažikamad õpetajad ikka oskavad. Mullu prooviti Kiltsis üht poissi eesti keelt rääkima õpetada nii, et võeti appi ka vene keel. „Mis oli tulemus: õpetaja vene keele oskus paranes tublisti, aga poisi eesti keele oskus mitte väga palju,” naerab Leemets. „Seda viga me enam ei korda.”
Väikese kooli eelis
Tund võibki uuele õpilasele alata nii, et õpetaja näitab talle mõnd tunnis kasutatavat eset ja kordab rahulikult ja selgelt: „joonlaud”. Hiljem saab aeglaselt ja selgelt öelda juba terve lause, oodata lapse reaktsiooni ja äratundmist ning siis öelda juba järgmine lause. „Esimene vaikimise periood, kui õpilane midagi ei räägi, ei tähenda, et ta üldse keelt ei õpi. Ta kuulab, analüüsib ja sünteesib. See võib kesta aasta aega,” ütleb Leemets.
Ometi on Kiltsi õpilased proovinud juba palju varem rääkida. „Ja kui teised õpilased näevad, et ta jääb hätta, siis ikka aitavad rea peale. See ongi väikese kooli eelis: märkavad nii teised õpilased kui ka õpetaja,” lisab ta. Kiltsi nooremapoolsed õpetajad on uute õpilaste tulekut Leemetsa sõnutsi võtnud põneva proovikivina. Vastuseisu ei ole, ehkki kõik ei plaksuta vaimustusest käsi. Direktori arvates võiks õpetajaskond pagulaste tulekuks rohkem valmis olla. „Ilmselt ei ole see mõte kohale jõudnud, et võib juhtuda, et järgmisel nädalal võib sul klassis olla umbkeelne õpilane. Aga nn kvoodipagulased peaksid ju jaotuma üle Eesti, mis tähendab, et suvaline väike kool peab sellise lapse vastu võtma.”
Kiltsi koolis käib praegu kolm muslimilast. Ükski neist ei söö sealiha, mistõttu saadab kool nende vanematele iga nädala menüü, et nad teaksid arvestada, millal lastele toit kaasa panna. Üks muslimitüdruk kandis esialgu peas torusalli, aga nüüd on teda üha enam näha ilma peakatteta. „Süvausulikku inimest ei ole meil tõesti olnud,” sõnab Leemets. „Tean, et Soomes on olnud olukord, kus poiss tuli kooli ja ütles, et ei saa tundi minna, sest peab palvetama. Seal tekkis tõesti konflikt: keda ta siis kuulama peab, õpetajat või jumalat? Aga nad suutsid selle olukorra ikkagi lahendada.” Jõule peeti Kiltsi koolis igal juhul täiskoosseisus.
Asüülitaotlejad on koolis toimuvast mõneti isegi rohkem huvitatud kui teised vanemad. „Nad helistavad, käivad koolis, vahel tulevad tundi,” räägib Leemets. „Sügisel oli lausa niimoodi, et saatsid neid kooli, aga kui arvasid, et laps võib juba ise minna, siis tuli isa hommikul enne bussi kooli juurde ja vaatas, kuidas laps tuleb bussi pealt ja kas läheb ikka õigest uksest sisse,” meenutab ta.
Kahe nädala eest naasis Leemets õppereisilt USA-st, kus uuriti sealset uussisserändajate ja põgenike koolisüsteemi lõimimise kogemust. „Üks ühele sealt Eesti haridussüsteemi üle võtta ei saa, aga õppida saab küll,” nendib direktor ja lisab, et eriti inspireeriv oli külastada kooli, kus pagulasi kahe nädala jooksul kõigepealt koolikorraga harjutatakse ja seejärel läheb juba tõsisemaks õppetööks. Leemets on käinud uurimas ka Soome koolide kogemust.
Veel üks pagulaskeskus
Järgmise aasta alguses saab Eesti peale Vao juurde veel teisegi varjupaigataotlejate majutuskeskuse. Lastega varjupaigataotlejad suunatakse edaspidi Jõgevamaale Vägevale, kus hiljemalt tuleva aasta aprilliks peaks olema renoveeritud vähemalt neli korterit esialgu 14 varjupaigataotlejale. Praegu on Vägeval olemas ruumid, mida renoveerida ja kuhu majutuskeskus rajada. Kokku eraldati nii Vao kui ka Vägeva keskuse uuendustöödeks 350 000 eurot.
Juba renoveeritud Vao keskuse vastasmajas plaanitakse uuendada viit korterit, kus varjupaigataotlejad ka praegu elavad. Lisakohti Vao külla ei tule, praegu on seal 70 kohta.
Lemet kirjutas:Isand Wots, araabia keele tõlgi tunnitasu on asjapulkade kinnitusel 100 euri TUND!!! Arvestame 220 töötunniga kuus, lisame sinna lisanduvad ületunnid ja puhkepäevadel tehtava töö, siis vast hakkab looma tõest pilti.
3 000 000 / 500 = 6000Wots kirjutas:Minul oli kõige positiivsem arvutus. Reaalselt koos saheker mahkeriga võib kogukulu olla mitu miljonit eurot. Samas on tõlgi / keele küsimus ainult piisk meres sest tugiteenuseid mida nemad hakkavad saama on pikk nimekiri.
Lihtsalt kurvaks teeb. Minu pärast võiks kogu selle raha kasvõi anda toetuseks 550 Eesti kehvas olukorras perekonnale, et nad saaksid SIIN lapsi kasvatada ning ei läheks Soome elatist teenima. Tuleks odavam ka.
Ma prognoosin normaaljaotust. See tähendab siis, et ei ole mõtet võrrelda sama ajaga eelmisel aastal, vaid ajaga sama palju kuid tipust teisele poole.virguja kirjutas:AFP teatab, et 2016 aastal on üle Vahemere jõudnud Euroopasse 131000 põgenikku ja migranti.
Over 131,000 refugees and migrants have reached Europe over Mediterranean in 2016: UN - AFP
## võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on see ca 10 korda suurem.
Varasemast ksf Kriku graafikult on näha väike juurdekasv 2015 märtsis ja plahvatuslik kasv aprillis. Tõsi siis olid mängus teised tegurid Süürias. Kuidas sellel aastal ...