www.militaar.net

Tänapäeval on haigusi selle pärast rohkem, et osatakse rohkem diagnoosida.
Näiteks ennemuiste oli vanadus/raugastumine aga nüüd erinevad vähjad, Alzhaimerid, dementsused, suhkrutõved, infarktid-insuldid jne. jne.

Olulisem näitaja oleks "tervena elatud elu", kuid seda on ka keerulisem arvutada.

Nostalgialaks vanemale põlvkonnale - pildirida muusikaga heast NL -ist. Küll mitte Eestist, aga küll äratundmisrõõmu jagub.
https://www.youtube.com/watch?v=nKaedJyARWg

Roamless kirjutas:

Kas ainult tõesti põllumehed süüdi? Suurim saastus tuli ikka sellest, et enamus asulaid oli ilma reoveepuhastiteta.

Puutusin otseselt kokku 2000-ndate paiku just jõgede järvede eutrofeerumise ja reoveepuhastitega. Puhastid olid suures plaanis väikeasulates olemas, kuid mitte kõigis ja tihti ka mitte töökorras. Lisaks puhastite puudumisele või mittetöötamisele oli teadurite arvamuseks tollal, et suureks probleemiks oli ka nõukaajal ja hiljem põldude väetamine (mina polnud küll nüüd teadur ja minu töö seda osa eriti ei puudutanud). See andis omalpoolt korraliku koguse lämmastikuühendeid veekogusse, mis omakorda põhjustasid eutrofeerumist. Räigelt reostavad tööstused olid muidugi selleks ajaks oma uksed kinni pannud või pidid reovett puhastama. Seega põldude väetamise osa päriselt põhjusena veekogude reostumisel ära jätta ei saaks.

Õppisin seda reoveevärki kuigipalju koolis nõuka-aja lõpus.
Päris kindlasti tuli siis enamik lämmastikureostusest ikka põllumajandusest. Lämmastikuühendid lahustuvad vees hästi, niisiis lume peale laotatud lämmastik voolab vulinal jõe poole koos lumesulamisveega.
Aga praktiliselt kogu fosforireostus pärines heitveest, kusjuures eriliseks kurjajuureks olid tolleaegsed pesupulbrid; lisaks muidugi uriin. Fosforiühendid lahustuvad vees raskesti (nagu superfosfaadis sisalduv kaltsiumvesinikfosfaat) või üldse mitte (nagu fosforiidijahus sisalduv kaltsiumfosfaat). Neid muld naljalt välja ei anna.
Ennetades asjalikku küsimust, kuidas siis taimed fosforiidijahust fosfori kätte said- seep see on, et ei saanudki. Fosforiidijahu saagikust tõstev efekt põhines lihtsalt mulla lupjamisel, s.o. happelise reaktsiooni nõrgendamisel. Nii et Venemaal läks seesamune fosforiidijahu tõesti asja ette. Põhja -Eesti põlde pole samas üldse lubjata vaja; ning Lõuna-Eestiski olnuks mõttekam piirduda põlevkivituhaga, mida meil ju laialt käes. Aga plaanimajandus on plaanimajandus!

Kolhoosiajal olen näinud, et künni eelset sõnnikuvedu on tehtud põldudele, mis olid lume all. Põhjusel, et oleks aegsasti tehtud (et ei takistaks järgmisi töid ehk kündmist). Teine asi, et kõik põllud hästi ei kandnud, külmunud või veel lõpuni sulamata põllul on mugavam teha. Loogiline, et koos sulaveega see lõpuks veekogus maandub.

Julgen sitateemal natuke lisada, et mida värskem sõnnik, seda rohkem lämmastikupõhist väetist - eks ka sellega arvestati.

Lumepealse sõnnikuveo põhjus oli see, et sõnnik tekkis peaasjalikult talvel. (suvel olid loomad väljas) Siis oli hoidla varsti täis ja kui otse põllule viia, saab vähema vaevaga. Mingit kasu selliset väetamisest küll ei teki.
Üldjoontes oli selline kolhoos hukule määratud, sest juba kevadkünd oli normaalsetes majandites suht haruldane asi. Seda tehti siis kui sügisel millegipärast ei jõutud .
Tavaliselt käis asi niimoodi, et talvel veeti sõnnik põllu äärde patareisse , seisis seal ja laagerdus ning enne sügiskündi või (suvel kesakündi) veeti alles põllule.

... ja see laagerdumise mõte on peale selle, et mingid ühendid taimedele omastatavamaks muutuvad?
Või siis - miks värske sõnnik üledoseerides taimi "põletab"?

Che Latino kirjutas:... ja see laagerdumise mõte on peale selle, et mingid ühendid taimedele omastatavamaks muutuvad?
Või siis - miks värske sõnnik üledoseerides taimi "põletab"?

Lihtsustatult (ma täpselt enam ei mäletagi ) on värskes sõnnikus lämmastik enamuses ammooniumioonide kujul (NH4+). Kõdusõnnikus on lämmastik rohkem nitraatioonidena (NO3-). Taimele toiduks on just viimased (ma täpselt ei tea, kuidas on see nitrofiilsete taimede puhul, nagu kõrvenõges)
Aga "põletamine" põhineb osmoosil- rakuseinad on poolläbilaskvad ning vesi immitseb neist läbi suurema kontsentratsiooniga lahuse suunas. Kui ma näiteks kusen igal hommikul maja taga täpselt samas kohas, tekib rohule kuivanud laik. Kuses on mineraalainete kontsentratsioon ju kõrgem kui taimerakkude tsütoplasmas, niisiis jäävad taimerakud osmoosi tõttu veeta.

Ja liigse lämmastiku puhul ei kehti Nietzsche ütlemine- see mis ei tapa, teeb tugevaks.
Sest liigne lämmastik põhjustab lehtede ja varte lopsakat kasvu, mis just külmakindluse mõttes pole hea. See on see, miks õunapuudele pole hea sügisel lämmastikväetist anda!
Lõpuks-isegi kui taimed kõik selle jama üle elavad, siis enamikul kultuurtaimedel me ei tarbi ju lehti, vaid vilju, seemneid või säiltusorganeid (nagu kartulimugulad).

Järjest rohkem hakkab koolitarkust meenuma :
Tegelikult on üheselt taime toiduks mõeldud ikka mineraalväetised. Aga orgaanilised väetised, nagu sõnnik, kompost ja mereadru, toidavad ka mullabaktereid. Viimaste elutegevuse tulemuseks on see must mass nimega huumus, mida taimed kuidagi ei omasta ega tarbi. Huumus aga annab mullale tema sõmeralise struktuuri, mis hoiab kinni vett ja laseb läbi õhku. Egas inimesed kah ainult toidust ela, vett ja õhku läheb tarvis rohkemgi.

Miks on oluline sõnnik sügisel sisse künda?
Et mullabakterid põhu ja muud taimejäänused ikka ilusasti ära sööksid. Ilma sõnnikuta on põhk neile nagu paljas näkileib kuivtoidupakis. Ülalmainitud ammooniumioon värskes sõnnikus tõstab mullabakteri söögiisu ja motti- nii nagu meie jaoks kuivtoidupakis oli veel mõne aasta eest karp sprotte (kahjuks enam ei ole).

Illike kirjutas:

mutionu kirjutas:

mart2 kirjutas:Enamus toidulisandeid on kas loodusliku päritoluga või nende keemilised koopiad. Päris puht-keemiat on pea olematult- peamiselt keemilised magusained mullijookides...
PS. E-ained on näiteks ka kõik vitamiinid, antioksüdandid, looduslikud toiduvärvid (peedimahl) jne.jne. https://en.wikipedia.org/wiki/E_number

Et jutt kahjulikest e-ainetest, kui limonaad kõrvale jätta, on möga?

Üldiselt küll. Kui Saa loed mida on kirjutataud nende kõrvalmõjude kohta, siis väga palju on seal kirjas, võib olla..., suurtes kogustes..., võimalik.... Samas väga paljudel kõrvaltoimed puuduvad.
Seega mina väidaksin, et üsna suures osas müüt, kuna ei ole toidulisandite kahjulikkuse kohta tõenduspõhiseid andmeid. Üksikjuhtumid ei ole tõenduspõhised ja mida kirjutavad igasugused vaktsiinivastased ja muud umbluu ajajad ei ole tõsiseltvõetavad.
Kustutatud...

Asja ajab keerulisemaks see et see n.ö "keemiline koopia" võib olla hoopis erineva molekulaarse struktuuriga isomeer, millel on metaboolne toime erinev, nõrgem/tugevam või üldse puudub. Näiteks looduslikud aminohapped on kõik L-isomeerid ja metaboolselt muid vorme organism väga ei omista.
Askorbiinhappe (E300) isomeerid


See on ka üks põhjustest, miks paljude kunstlike vitamiinide näost sisse ajamine on suht mõttetu tegevus. Keemiliselt puhast L-isomeeri toota on IMHO suht võimatu.

Mitmete E'de suhtes on samas kindel ja tõestatud et nad ON tegelikult kahjulikud. Näiteks naatriumvesinikglutamaat ehk E621. http://toidutare.ee/t%C3%B6%C3%B6riista ... ned/142E1/
Sisuliselt kasutatakse maitsetugevdajana. Isiklikult soovitan seda E'd sisaldavast kraamist mööda kõndida, selle kasutamine toimub sageli kehvema kvaliteediga tooraine korral, et viisakat maitset toiduainest n.ö "välja meelitada". Või toiduaine puhul, kus kõige olulisemat komponenti on tegelikult omahinna madalal hoidmise eesmärgil sihilikult vähevõitu ja mida kompenseeritakse E621 lisamisega.

Kuidas nõukogudemaal 30-tel aastatel eraisikud endale autosid hankisid: https://www.kommersant.ru/doc/3256796
Ma ei mäleta, kas neetud kartulivabariigis auto hankimiseks pidi ka Pätsu semudele kirja kirjutama?

andrus kirjutas:Kuidas nõukogudemaal 30-tel aastatel eraisikud endale autosid hankisid: https://www.kommersant.ru/doc/3256796
Ma ei mäleta, kas neetud kartulivabariigis auto hankimiseks pidi ka Pätsu semudele kirja kirjutama?

Kapitalistlikus riigis sai auto omanikuks see kellel oli piisavalt raha. Raha tuli aga teenid tööga. NLiidus aga ei olnud raha kõige olulisem, piisas sellest kui oskasid piisavalt kõrgele ülemusele meeldida. Tuttav venelane, kolleeg tööl, seletas selle võrdluse peale:
"Näed kui hea on NLiidus! ei pea ennast tööga tapma ja pugeda ma oskan!"

NSVL sõiduautode aastatoodangut ja rahvaarvu võrreldes tollal oli see auto ostmine "läbi seltsimeestele meeldimise" ikkagi väga akadeemiline küsimus.
1940ndatel toodeti nimelt ca 5000 sõiduautot aastas kogu hiigelriigi peale, sealt sõiduauto ostmine on umbes sama võimalik, kui bingoloto peavõit.
1980ndatel, kui olid ka 10-aastased ostuloa järjekorrad, oli sõiduautode toodang 1,3 miljonit aastas.
https://en.wikipedia.org/wiki/Automotiv ... viet_Union

Kõige suurem võimalus saada sõiduauto istumise alla oli vanemohvitseridest ja parteifunktsionäridest alates.
Mis tollal, arvestades pidevaid puhastusi ning relvajõudude tohutut suurendamist, polnudki nii aeganõudev.

1940ndatel toodeti nimelt ca 5000 sõiduautot aastas kogu hiigelriigi peale, sealt sõiduauto ostmine on umbes sama võimalik, kui bingoloto peavõit.

Ma ei teadnudki, et bingoloto peavõidu saaja otsustavad ära Riigikogu ja valitsus

Aga see on selge, et kui NSVL-s oldi ametis muude asjade tootmisega, mis elu N Liidus heaks tegid, näiteks tuhanded vananenud soomusmasinad / sõjalennukid, miks siis ei lastud oma kodanikel sõiduautosid välismaalt osta? Näiteks USA-st?

Siin ma ei oska kommenteerida, võib vaid oletada, et see oleks toonud kaasa küsimused laiemates massides, et miks USA-s saab ja meil mitte. Või miks USA autod paremad on.
Mäletatavasti olevat Stalin olnud vastu Pobedale 6-silindrilise mootori paigaldamisele kui liiga kodanlikule sammule, 4-silindriline kärab kah (tootmisse läkski 4-silindriline).
Ma lihtsalt viitasin enne sellele, et poliit-autojagamisest võib kergesti tekkida mulje, et kui "käsi sees" või "õige kodanik", siis auto sai. Noh "organid eraldasid".
Tegelikult oli tavainimesel tollal auto ostmine sama tõenäoline kui meteoriidiga pihta saamine (sellest 5000-st toodangust võtsid ju ka oma osa riigistruktuurid, kellele auto ette nähtud oli).

1980-ndate lõpu poole ei pidanud enam parteilane olema, et saada altkäemaksu eest autoostuluba või tuunida algselt loa peal olnud Mosse LADA 09-ks.