www.militaar.net

kalleb kirjutas:Aga lugege siit hulgaliselt infot kuidas meie peame araablastega hästi läbi saama aga nenad meiaga ei pea seda mitte
http://www.islam.pri.ee/index.php?id=78

kalleb kirjutas:Migrandid murravad Kreekast läbi Makedoonia piiritõkete.

Godswill Nkwusi, Eesti Aafrika tudengite assotsiatsiooni president
Eesti Päevaleht

Peaaegu kõigil Eestis õppivatel Aafrika tudengitel oli kodus töö, haridus ja hea karjääriperspektiiv.

Eesti meedias on viimasel ajal ilmunud küllalt palju mustanahalistega seotud uudiseid. Eesti Aafrika tudengite assotsiatsiooni presidendina olen kohustatud neid teemasid kommenteerima. Mulle tundub, et infomüra ja sellest tingitud hirmud on alusetud.

Mitme aasta eest murdsin läbi keerulisest bürokraatiast ja kulutasin 2000 dollarit, et ühe esimese aafriklasena Nigeeriast Eestisse pääseda. Olgugi et mul oli hea ja perspektiivne töö Suurbritannia päritolu keemiafirmas, kus minu õlul oli uute toodete arendus.

Nigeerias sain keemiku magistrikraadi. Selles vallas töötanuna hakkas mind huvitama keemiatoodete teine pool, keskkonnakaitse. See on valdkond, kus Euroopal on Aafrikale palju õpetada.

Tekkis huvi õppida keskkonnakaitset kõrgemal tasemel. 200 miljoni elanikuga Nigeeria ülikoolides on probleeme tohutute klassidega. Üliõpilaste arvukuse tõttu pole teadustööks vajalikke laboreid eriti võimalik kasutada. Seega hakkasin otsima ülikoole väljaspool Nigeeriat.

Kas Eesti on menukas?

Sain sisse ülikoolidesse, mis asuvad Nigeeria tudengite olulisemates sihtriikides Inglismaal ja Saksamaal. Ühtlasi sain väga suures osas õppemaksust vabastust. Ent summad, mis oleksid kulunud seal elamisele, ületasid minu võimalusi. Eesti oli hea alternatiiv. Kuigi haridustase on siin võib-olla veidi tagasihoidlikum, on siiski tegu Euroopa haridusstandarditega. Eestis on võimalik õppemaksu ja kõrgeid rente tasumata tõsisele teadustööle keskenduda.

Umbes samamoodi on leidnud tee Eesti ülikoolidesse veel mõni nigeerlane. Kõik nad on astunud magistri- või doktoriõppesse. Osa neist on minu tuttavad, paljud on Eestisse jõudnud tuttavate tuttavate kaudu. Paljud lood on minu omaga sarnased.

Oleks naiivne arvata, et Eesti on nigeerlaste ja teiste aafriklaste jaoks sihtriik number üks. Kuid hinna ja kvaliteedi suhet arvestades on üksikud umbes 400 000 tudengist, kes Aafrikast välismaale suunduvad, igal aastal valmis unustama külma ilma ja riskima Eestisse tulekuga.

See on kallis pingutus, mis vajab aastast ettevalmistust. Ühtekokku soovib Aafrika riikide tudengitest välismaale õppima minna ligikaudu 6% ning Prantsusmaa, Inglismaa, Lõuna-Aafrika ja USA jätavad populaarsuselt Eesti veel kaugelt varju. Välismaale pürgijatest saadavad Eesti ülikoolidesse avalduse umbes 0,25%. Kui mina poleks oma tuttavate seas müügitööd teinud, oleks Eestisse tulijate arv veelgi tagasihoidlikum olnud.

Võin kinnitada, et kaasmaalasi ei ole lihtne veenda, ehkki Eesti on õppimiseks hea paik. Harjumatu kliima, riigi tundmatus ja mustanahaliste kogukonna puudumine pole seejuures abiks.

Mina olen aga selle ajaga teinud veel ühe magistrikraadi ja käinud vahetusüliõpilasena USA-s Berkeleys. Peagi lõpetan doktoriõpinguid Tallinna tehnikaülikoolis.

Aafrikas olin rikkam

Kas Eesti on aafriklasele hea koht, kus elada ja töötada? Siinkohal oleksin tagasihoidlikum. Meiega ei olda harjunud, meid kardetakse ja rünnatakse aeg-ajalt ega kohelda alati võrdväärsetena.

Mina suudan inimeste hirme ja neist põhjustatud reaktsioone mõista, kuid kõik minust lühemat aega Eestis elanud mustanahalised kahjuks ei suuda. Olgugi et aafriklastena oleme tuntud lõpmatu optimismi ja rõõmsa meele poolest.

Muide, kui Eesti president ja valitsus seisavad avalikult selle eest, et erariietes USA-st pärit kaitseväelasi ei halvustataks sõnadega „minge tagasi Nigeeriasse”, ja soovitavad neil pidevalt mundrit kanda, siis Eestis õppivad nigeerlased ei tea, kas see on neile kompliment või solvang. Meil ju ei ole mundrit, mida selga panna. Ja päris kindlasti pole me siin Eesti riigi armust.

Siinsetele ülikoolidele oleme me tuluallikas. Pea kõigil meil oli kodus töö, haridus ja keskmisest suurem karjääriperspektiiv. Minu sissetulek oli Aafri­kas suurem kui nüüd Eestis.

Pean siinkohal möönma, et kuigi Eesti kõrgkoolid soovivad muud, on üha rohkem Aafrikast Eestisse tulnud tudengeid hakanud oma valikus kahtlema. Mitte õppekorralduse, vaid ühiskonna valulise reaktsiooni tõttu.

On jäetud tulemata, on mindud edasi Soome, on mindud tagasi kodumaale. Pagulasteema päevakorda tulekuga on keskkond meie vastu siin järjest vaenulikumaks muutunud, ehkki Eesti on pälvinud tänu minule ja paljudele teistele mustanahalistele tudengitele positiivset kuulsust.

Kas tudengid on salapagulased?

Tulin Eestisse õppima viie aasta eest. Samal ajal Eesti ülikoolides õppinud aafriklastest on nüüdseks siinmail peale minu alles ainult kaks-kolm. Umbes 30–40 on pärast kooli lõpetamist lahkunud. Kes kuhu.

Siia jäänud tegelevad üksnes doktorantuuris õppimisega või väitekirja kaitsmisega. Mitte ükski Aafrikast pärit tudeng ei ole saanud Eestis erialast tööd, kuigi paljud on seda vägagi innukalt otsinud. Osalt on probleem keeleoskuses, osalt tuntavas võõristamises. Magistrid ja doktorid ei soovi nõudepesijatena kaua töötada, sest see pole kogutud teadmisi ja eneseteostuse soovi arvestades mõttekas.

Võin käsi südamel kinnitada, et ma ei tea ühtki aafriklast, kes arvab, et jääb pärast kooli lõppu Eestisse. Aga me ei ole pagulased, vaid noored ja hakkajad inimesed, kes on Euroopasse tulnud selleks, et saada targemaks ja lennata oma elus võimalikult kõrgele. Kui Eestis peaksid sellised karjäärivõimalused tekkima, kaalutaks neid mõistagi vääriliselt. Ent üldjuhul on nii Aafrikas kui ka Euroopas palju riike, kus on meie erialaste teadmiste järele nõudlust. Pole mõtet läbida vaevarikast õppeprotsessi, et seejärel jääda koormaks ühe külma ilmaga riigi sotsiaalsüsteemile.

Kinnitagu seda, et me ei käi Eestis niisama kelgutamas, ennekõike faktid. 2013. aastal lõpetasin TTÜ magistrantuuri kiitusega, sama kordasid 2014. aastal veel kaks aafriklast ja 2015. aastal veel kaks. Eelmisel nädalal valiti ühe aafriklase teadusartikkel TTÜ aasta parimaks. Ega teistelgi halvasti lähe!

Kas aafriklased rikuvad seadusi?

Kas kõik Aafrikast pärit tudengid rikuvad Eesti ülikoolidesse õppima pääsemiseks seadusi? Sellise väitega tuli paari nädala eest välja Postimees, mis tugines pädeva kontrollorgani ENIC/NARIC avaldatud statistikale. Avaldatud info järgi on viimastel aastatel nn võltsdokumentide esitamisega vahele jäänud 22 Nigeeriast ja Kamerunist pärit Eesti ülikoolidesse pürgijat.
Erandeid ei pea me üheski mõttes siinse rahva esindajateks. Äärmuslasi on igal maal.

Möönan, et igasugune võltsimine on taunitav. Selle vältimiseks olen juba mitu aastat teinud koostööd mitme Eesti ülikooliga, kus olen aidanud tuvastada tudengite tausta ja kontrollida nende esitatud keelesertifikaatide õigsust. Kahjuks ei ole seda kontrolli teinud kõik Eesti kõrgkoolid ja seetõttu on sisse lipsanud ka võltsimisi. Kuigi mulle ei ole teada kogu info ja uurimine alles käib, olen kuulnud, et võltsinguid üritanud aafriklased ei ole Eestisse tulnud mitte Aafrikast, vaid Venemaalt ja Ukrainast. Muidugi ei vabanda see kuidagi nende tegevust. Aga kuna nad räägivad esimese võõrkeelena vene keelt ja on kõigepealt vene keeles õppima hakanud, on võimalik ja arusaadav, et paljud neist pole inglise keele sertifikaati taotlenudki, vaid läinud välja lootuses, et seda ei kontrollita.

Aitame tuvastada võltsijaid

Kas võltsimise soov on aafriklaste seas rohkem levinud kui teiste rahvaste seas? Loodan, et mitte. Viimastel aastatel on vähemalt 4000–6000 aafriklast saatnud Eesti ülikoolidesse oma sisseastumisdokumendid. Täpset arvu ma ei tea, sest koole on palju. Seega võib neid olla pigem rohkem kui vähem. 22 arvatavat võltsingujuhtumit on seega alla 1%.

Selleks et see näitaja oleks 0% ja pisipetturid saaksid õiglase karistuse, oleme Aafrika tudengite assotsiatsiooniga ulatanud oma abikäe nii ülikoolidele kui ka kvalifikatsioone kontrollivale institutsioonile ENIC/NARIC.

Eestisse jõuavad õppima ainult edasipüüdlikumad, kindlustatumad ja parimad aafriklased.

Eesti on väga ilus, rahulik ja loodusekeskne maa. Arvan, et valdavalt oleme leidnud oma võõrustajad olevat tagasihoidlikud, heasoovlikud ja südamlikud, individuaalset vabadust kõrgelt väärtustavad inimesed, kes on kehvapoolse ilma ja ajaloo valusate keerdkäikude tõttu harjunud emotsioone alla su­ruma võib-olla rohkem kui meile tavaks ja tervisele või ühiskonna arengule kasulik.

Valdav osa eestlasi ja venelasi, kellega oleme Eestis kokku puutunud, on kindlasti väärikad inimesed, keda hindame kõrgelt.

Erandeid, kes meedias, sotsiaalmeedias või tänaval agressiivselt oma meelsust demonstreerivad, ei pea me üheski mõttes siinse rahva esindajateks. Äärmuslasi on igal maal, nendega tegelegu politsei.

Miks Aafrika tudengeid mitte karta?

Võin Aafrika tundengite ühendusorganisatsiooni juhina kinnitada, et kõik Eestis õppivad Aafrika tudengid teavad oma vastutust. Me saame aru, et oleme enamikule eestlastele esimesed mustanahalised naabrid. Samuti saame aru, et sellest, kuidas me end ülal peame, sõltub see, kuidas suhtutakse meie riikidesse ja mustanahalistesse laiemalt.

Uskuge, Eestisse jõuavad õppima ainult edasipüüdlikumad, kindlustatumad ja parimad aafriklased, sest siia pääsemine on lihtsalt nii raske, et keskpärased löövad käega. Ja kuna tegu on motiveeritud inimestega, liiguvad nad kooli lõppedes ka kiiresti edasi.

Vahest on oluline teada, et siin olles ei arva me, et Eesti riik võlgneb meile midagi. Vastupidi. Oleme tänulikud, et oleme siin leidnud nii palju häid sõpru ja toetajaid ning saame korralikku haridust. Eelmise aasta lõpus moodustasime parimatest siin õppivatest Aafrika muusikutest esimese bändi, mille solist on siinkõneleja. Eestlased soovitasid meil nimeks võtta Sunshine Septet, sest bändis on seitse liiget ning meie siiras soov on kinkida Eestile seda rõõmu ja positiivsust, mida kannab endas suurem osa aafriklasi.

Loodan väga, et suutsin eestlastes tekkinud hirme selle artikliga natukenegi leevendada.

Godswill Nkwusi on ansambli Sunshine Septet solist.

Kas kõik Aafrikast pärit tudengid rikuvad Eesti ülikoolidesse õppima pääsemiseks seadusi? Sellise väitega tuli paari nädala eest välja Postimees, mis tugines pädeva kontrollorgani ENIC/NARIC avaldatud statistikale.

Kuigi mulle ei ole teada kogu info ja uurimine alles käib, olen kuulnud, et võltsinguid üritanud aafriklased ei ole Eestisse tulnud mitte Aafrikast, vaid Venemaalt ja Ukrainast. Muidugi ei vabanda see kuidagi nende tegevust. Aga kuna nad räägivad esimese võõrkeelena vene keelt ja on kõigepealt vene keeles õppima hakanud, on võimalik ja arusaadav, et paljud neist pole inglise keele sertifikaati taotlenudki, vaid läinud välja lootuses, et seda ei kontrollita.

Kriku kirjutas:

Kuigi mulle ei ole teada kogu info ja uurimine alles käib, olen kuulnud, et võltsinguid üritanud aafriklased ei ole Eestisse tulnud mitte Aafrikast, vaid Venemaalt ja Ukrainast. Muidugi ei vabanda see kuidagi nende tegevust. Aga kuna nad räägivad esimese võõrkeelena vene keelt ja on kõigepealt vene keeles õppima hakanud, on võimalik ja arusaadav, et paljud neist pole inglise keele sertifikaati taotlenudki, vaid läinud välja lootuses, et seda ei kontrollita.

Jutt võib siin olla mitte "aafriklastest", vaid neegritest, kelle isad (või vanaisad?) õppisid Moskvas Lumumba-nimelises ülikoolis. Nõukogude neegrite fenomen oli küll väikesearvuline, aga täiesti olemas ja ma ei imestaks, kui osa mõne Aafrika riigi kodanikena esinedes gastroleeriks.

Peaminister on teist üle kahe korra noorem. Kas ta kannab rolli välja?

Valitsusjuhi ülesanne on pärast seda, kui arutelu on lõppenud, öelda, mis on valitsuse seisukoht! Aga mina ei saa aru, mis on Eesti valitsuse seisukoht näiteks pagulaste küsimuses. Alates hetkest, kui Merkel kutsus pagulasi kõiki vahepealseid riigipiire eirates tulema Saksamaale, Dublini süsteem enam ei tööta. Aga Eesti justiitsminister ütleb, et tema arust on see vana süsteem väga hea! Kas see on ühe ministri soolo või Eesti valitsuse seisukoht?

Eesti pidas sügisel kinni kaks Iraagi peret, kes olid läbi terve Euroopa tulnud – Ungari, Austria, Sloveenia – ja tahtsid Eesti kaudu Soome minna. Nad ei saanud aru, miks Eestis nad kinni peeti, miks Eesti ainsana Dublinit rakendas.

Dublini süsteem on tehtud 7 või 70 pagulase jaoks. Aga mitte selleks, kui tuleb sadu tuhandeid! Venemaa viib praegu pagulasi bussidega Soome piiri äärde. Mis me siis teeksime, kui ta tooks sada bussitäit pagulasi meie piiri äärde? Kas siis räägime edasi, et Dublin on väga hea?

Mida siis teha?

Vaja on Euroopa Liidu asüüli: et ei taotletaks asüüli Kreekalt või Saksamaalt, vaid Euroopa Liidult. Ja seniajani kui taotlust pole rahuldatud, ei peaks taotleja ise saama valida maad, kuhu ta asub elama. Praegune olukord, kus sajad tuhanded kogunevad suletud piiride taha Kreekasse, kus ootavad kuude kaupa registreerimist, on viitsütikuga pomm Euroopa Liidu kõhu all! Viimaste lainetena saabujatest tuleb kuuldavasti ainult viiendik Süüriast, Eritreast, Iraagist. Ülejäänud mujalt.

Sakslased on kogenud, et neid on ka raske Põhja-Aafrikasse tagasi saata. Kas Merkel tegi vea?

Muidugi! Enne kui kutsus pagulasi Saksamaale, oleks ta pidanud teistega kokku leppima, kes tee peale jäävad. Aga see saksalik ülbus!

Kas Euroopa Liit peaks liidule müüri ümber ehitama?

Tal peaks olema toimiv välispiir. Et ei tuldaks igast kohast üle.

Kuidas Venemaa rolli praeguses asjade seisus hindate?

Neid huvitab ainult üks – ELi nõrgendada. Euroopa Parlamendis on väga hästi näha, kes Venemaad õigustavad – Le Pen, paremäärmuslased. Mõned vasakäärmuslased ka.

Turkey Blocks NATO Ships from Tackling Refugee-Smuggler Boats in Territorial Waters.

http://greece.greekreporter.com/2016/03 ... al-waters/

IDOMENI, Greece — The Latest on Europe's migration crisis (all times local):

10:50 p.m.

U.N. Secretary-General Ban Ki-moon says border restrictions being imposed in Europe to stem the flow of migrants "are not in line with international law or with common human decency."

Ban made the comments Tuesday in Madrid after Greek police said up to 10,000 mostly Syrian and Iraqi refugees were stuck at the country's Idomeni border crossing in deteriorating conditions.

The Idomeni crossing has become a key flashpoint in Europe's migration crisis. Several nations led by Austria have imposed refugee caps and border restrictions over the past 10 days, creating a huge backlog of migrants in Greece.

Ban says he's concerned about the restrictions along land migration routes, adding that "every asylum seeker has the right to his or her application to be considered individually."