Venemaa plaanis utiliseerida NSVL-i asjast pärit 10000 tanki

Kuna vajadust on tehnika järgi siis ainult 4000 lammutati. See tähendab ca 6000 uuendatud või uuendamist ootavat tanki aastaks 2020.
Jane'si teatmikus, kui viimati sirvisin, oli VF tankide arvuks toodud 22 000. See tähendab siis kõike - alates uutest kuni hoiubaasides seisvate, külma sõja lõpu taseme masianateni.
NSVL tankipark oli 1991 seisuga järgmine
Kokku 55 000 tanki (teistel andmetel 64 000). Vahe moodustavad tõenäoliselt reservis olnud vanad rasketankid nagu T-10, aga ka IS-i eri mudelid.
55 000 oli sõjajärgseid keskmisi ja põhitanke.
Millest moodustasid 23 700 ehk natuke alla poole viimase põlvkonna (st automaatlaadija ja 125 kahuriga) T-64 põhised tankid nagu T-80, T-72 ja T-64) -nn sõjajärgne II põlvkond venelastel.
Ülejäänud olid vanema põlve (sõjajärgse põlvkonna keskmised) tankid T-55 ja T-62 ja 1000 tükki oli ka kergeid ujuvtanke PT-76.
Mõned tuhandeid sõjajärgse II põlvkonna tanke jäi NSVL lagunemisel Vene mõjusfääririikidesse, eelkõige Ukrainasse, aga ka Valgevenesse ja Kasahtsani. Kui palju täpselt - andmed varieeruvad ja tegelikult pole see ka oluline (vt edanine). Tuhandeid T-55 ja T-62 tanke lihtsalt likvideeriti - vanarauda, väike osa ka "suurtele sõpradele". Sama teed läksid juba varem rasketankid, mis läksid vanarauda kuskil 1990ndate lõpuks.
Seega see teatmikes figureerinud 22 000 koosnes minu arvutusi mööda ca 15 000 sõjajärgse teise põlvkonna (T-64 põhise) tankist ja ülejäänud (7000) olid I põlvkonna (T-55 põhised) tankid.
See mõni tuhat, mis lammutamisele läheb/juba läks, vastabki umbes sellele T-55 põhiste tankide arvule.
Arvan, et antud lammutusprojektida jõutakse lõpuks sinnamaani, et VF relvajõududesse jäävad alles üksnes II põlvkonna tankid (+muidugi juurde toodetud uuemad) ja T-55 põhised kaovad kasutuselt, sh ka rahvuskaardi (end sisevägede) üksustest. Jajah, vene sisevägedes olid ka tankid (lausa mehhaniseeritud üksused olid) - relvastatud küll enamasti vananenud soomustehnikga.
Selline värk on nende tankidega. Loomulikult sellest 10-12 tuhandest, mis alles jääb, jääb ka tulevikus suurem osa seisna NZ platsidele ja nende lahinguvalmidus on küsitav (üksusteks muutumine eeldab mobilisatsiooni, masinate kordategemist ja täiendõpet=suur ajakulu). Suuremat ohtu kujutavad endast 2000+ tanki, mis saavad olema aktiivses teenistuses. VF maaväe RA struktuuriks on välja hõigatud 80 brigaadi. Eeldades, et neist 60 võivad olla brigaadid, kus on tankid (ca 40 brigaadi peale), siis tegev-tankivägi saab olema ca 2500 tanki suurune. Ülejäänud 8-10 tuhat saavad ilmselt seisma laoplatsidel konserveeringus ja neist formeeritakse tankiüksused mobilisatsiooni käigus. Antud tankidest läheb ka enamus moderniseerimisest mööda (esialgu on seal tegemist, et see 2500 tegev-masinat moderniseerida).