279. leht 1281-st

Postitatud: 17 Sept, 2007 8:49
Postitas Sollmann
Kerenski?

Postitatud: 17 Sept, 2007 8:57
Postitas susi
Ei. Kerenskit ennast tehakse teinekord juudiks.

Postitatud: 17 Sept, 2007 9:08
Postitas Lemet
Parun Wrangel?

Postitatud: 17 Sept, 2007 10:26
Postitas susi
No ei, paruni puhul oleks see solvang. Aga juba soojem.

Postitatud: 17 Sept, 2007 11:00
Postitas susi
Mahno judofoobia ei vasta tegelikkusele.
Tegemist tsaariajal tuntud kindraliga.

???

Postitatud: 17 Sept, 2007 11:06
Postitas stilett
Kindral Brusilov

Postitatud: 17 Sept, 2007 12:36
Postitas aurik
Ausalt öelda ei tea, aga ma pakuks välja mehe, kes keeldus osalemast ka valgete poolel ja jättis endast maha suure hulga päevikuid jms.
Kuropatkin

Postitatud: 17 Sept, 2007 12:50
Postitas susi
Ei uskunud, et see nii raske saab olema. Vihjeks : see kindral osales valgete poolel.

Postitatud: 17 Sept, 2007 13:25
Postitas Lemet
Kindral Lavr Kornilov oli üks neist,kes erilist armastust bolševike juutidest juhtkonna vastu mitte ei põdenud

Postitatud: 17 Sept, 2007 13:31
Postitas susi
siiski ei

....

Postitatud: 17 Sept, 2007 14:12
Postitas stilett
Mnjah, kindral Denikin juutide kohta minu teada eriti midagi halvasti ei kirjutanud, samas deklareeris,et peab olema taastatud Великая и неделимая, kompromissitu võitlus bolševismiga võiduka lõpuni ja majanduslikud reformid, mis rahuldaksid kõikide klasside huvisid jne...

Aga kuidas on kindral Aleksejeviga?

Postitatud: 17 Sept, 2007 14:15
Postitas susi
Veel vihje: admiral Pilkin kirjutas oma memuaarides.

???

Postitatud: 17 Sept, 2007 14:25
Postitas stilett
Admiral Pilkin oli ju minu mäletamist mööda kindral Judenitši abimees, pakuks siis Judenitšit...

Postitatud: 17 Sept, 2007 14:29
Postitas susi
Jah, nii arvas Judenitsh. Admiral Pilkini memuaarid , lk. 374.

???

Postitatud: 17 Sept, 2007 15:47
Postitas stilett
Küsimus juriidika valdkonnast.

Kui pikk võis olla punaarmee reameeste ja nooremasse juhtivasse koosseisu kuuluvate isikute omavoliline äraolek, ilma, et see oleks kaasa toonud kohtu alla andmise sõjatribunalile ühes distsiplinaarpataljoni saatmisega kuuest kuust kahe aastani rahuajal või seitsme aastani sõja ajal. Ehk siis, kui kaua sai rahulikult "hüppes olla", enne, kui trellid paistma hakkasid, võttes aluseks Vene NFSV Kriminaalkoodeks 1926 aasta redaktsioonis (kehtis ka Eesti NSV territooriumil ka 40-te lõpus)...