29. leht 35-st

Postitatud: 27 Mär, 2011 16:34
Postitas B2 Spirit
Kammoon, eesti ajakirjandusele sellist pisiasja nina peale visata:D Armee, regionaalne väejuhatus, kompanii, rühm - mis vahet seal on, midagi vahetus ja pressiteade on vaja ju välja lasta. Eesti jalaväekompaniid Afganistanis juhib uus väejuhatus on muide ametliku pressiteate pealkiri, postimees ei improviseeri:P

Postitatud: 27 Mär, 2011 16:55
Postitas Lemet
Jääb üle oodata pressiteadet uute jaokindralite määramisest...

Postitatud: 27 Mär, 2011 20:30
Postitas Bokser
Aspelund kirjutas:Mind huvitab pigem teine asi: kust sai alguse traditsioon õhata langenud kaaslase kiiver kõrbes?
Pole sellist traditsiooni. "Traditsiooniks" on see, et langenul seljas olnud riided ja rakmed ära hävitatakse (põletatakse), aga see on pigem tagajärg. Ühekordne ettevõtmine pole veel traditsioon.

Postitatud: 27 Mär, 2011 20:35
Postitas Aspelund
Selge. Tänud.

A.

Postitatud: 28 Mär, 2011 14:13
Postitas setu
Pildil paremalt esimene nimesilt on üpris pikaks veninud.
http://www.mil.ee/uudisepilt/3298_pic3.jpg

Üleüldse. Vaatasin ka tagant järele Taani Armadillot, kas taanlased jätavadki peale lahingut vaenlase maised jäänused kraavi, mõne kohaliku hoovi lähedale või korjatakse üles nagu USA seda teeb?

Postitatud: 28 Mär, 2011 14:21
Postitas scout22b
Ma ei mõista, millest Hr. Setu järeldab, et nimesilt paremalt esimesel on pikaks veninud? Kas ehk selle tõttu, et nimesildil kirjutatu on tavapärasest erinev? Võrreldes kolme sõduri nimesilte ei saa küll kuidagi tuvastada erinevust pikkuses?

Postitatud: 28 Mär, 2011 14:39
Postitas man21
Hm, eeldan, et see mees on luuraja...

Postitatud: 28 Mär, 2011 15:28
Postitas Larry
Wahidi lähedalt leiti IED- vabrik, eestlaste EOD- mehed osalesid kah protsessis:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... 1&l=fplead

Postitatud: 28 Mär, 2011 16:44
Postitas man21
Noh, tahtsin just sama juttu postitama hakata.
Aga jah, see näitab NATO tegelikku kontrolli ala üle, et kui kilti kauguselt suurest toetuspunktist (kohalikus mõistes) avastatakse mingi kuradi pommitehas. Kuid teisalt on sel ka positiivne külg, ilma kohalike infota seda ei oleks avastatud. Loodame, et asi liigub paremuse suunas.

Postitatud: 28 Mär, 2011 17:30
Postitas Bokser
man21 kirjutas:Hm, eeldan, et see mees on luuraja...
Nalja teete? Sel mehel on lihtsalt personaalse numbriga rinnasilt, ei ole ta mingi luuraja:) Minu teada jagatakse kõigile missioonisõduritele nii nimega kui numbriga rinnasilte. Ei pea selleks mingi luuraja olema.

Postitatud: 28 Mär, 2011 18:03
Postitas Aspelund
Loodetavasti oli tegu LMC IED'de vabrikuga. Nende leidmine maapinnast on PIA. Vabriku kättesaamine oleks sel juhul asi, mis säästab päris palju elusid.

A.

Postitatud: 28 Mär, 2011 21:54
Postitas Hukatus
Ameeriklased üritavad selliseid plastik kanistris metalli mitte sisaldavaid iedsi avastada maapinna radariga (ground radar), mis on paigutatud Husky miini otsimis sõidukitele.
Selle laadne tehnoloogia on varem kasutust leidnud arheoloogias.
Pilt

Postitatud: 29 Mär, 2011 8:16
Postitas oliver
Ringiga taas vana juures tagasi, GPR (ground penetrating radar) võeti alguselt kasutusele armee poolt tunnelite otsimiseks, ei mäleta enam kas kahe Korea vahelisel piiril või Vietnami kandis. Igatahes oli tegemist pilusilmadega.

Postitatud: 29 Mär, 2011 9:35
Postitas Tiam
GPR on just naftatööstuses kasutusel uute maardlate otsimisel.

Postitatud: 29 Mär, 2011 9:49
Postitas Aspelund
Eks neid kasutuskohti on peale militaaria, arheoloogia ja geoloogia veel.

Peamine probleem on selles, kuidas saada GPR piisavalt kompaktseks, et üksused saaksid seda barmamisel kasutada. Husky'ga ei saa compound'de vahekäikudes otsimist teha. Pigem on tegu asjaga, mis on mõeldud varustuskolonnide ees ees teede puhastamiseks kohtades, kus kolonnid liiguvad piisava õhutranspordi puudusel regulaarselt ning nende marsruudid on ammu vastaspoolele viimase detailini teada.

"Dead men rising" toob huvitava kõrvalepõikena välja selle, et ANA sõdurid oskavad ohtlikke kohti leida visuaalse vaatlusega, suutes eristada pinnase erinevat värvitooni kaevatud kohas (Afghan barma).

Tõenäoliselt üks võimalikke lahendusi olekski teostada pinnase värvispektri analüüsi koos võimaliku temperatuuri määramisega. Ehk pinnas, mis on maa seest välja kaevatud, võiks teoreetiliselt omada teist värvi kui korduvalt päikest saanud. Lisaks veel võimalik pinnase temperatuurierinevus kohtades, kus pinnas ei ole nii tugevalt kokku pressitud kui kaevamata kohas.

Aga eks probleemiga tegeletakse erinevates kihtides.