www.militaar.net

mb kirjutas:poleks paha ka meie KL võitlejatele

Jah.

Vaenlase lahingukopterid vabalt madalatel lennukõrgustel on suur probleem. Kui neid koptereid laseks mõned alla, nii teised õpiksid lendama kõrgemal ja vältima kohtasid kus KL võitlejad pesitsevad.

Juhani Putkinen kirjutas:

mb kirjutas:poleks paha ka meie KL võitlejatele

Jah.

Vaenlase lahingukopterid vabalt madalatel lennukõrgustel on suur probleem. Kui neid koptereid laseks mõned alla, nii teised õpiksid lendama kõrgemal ja vältima kohtasid kus KL võitlejad pesitsevad.

Huvitav, kas see foorum siin on ainuke kus sellised mõtted pähe tulevad, sest mingist MANPADSide hankest peale pole peale Mistraleid haisugi olnud.

Juhani Putkinen kirjutas:Kui lahingkopter oleks umbes 1 km kaugusel paigal voi liiguks aeglaselt miks mitte see sotiks lasta MAPATSiga. Aga üldiselt lahingkopteri piloodid ei taha, et nad alla lastaks ja teevad igasugust viguri - kaasa-arvatud metsa või künka taha peitu ja ainult lühikeseks ajaks sealt välja tulla.

Iraagis igatahes lasti üks kopter maha nii, täpne intsident jääb meile detailideni teadmata. Aga hõljus ühel kohal ja siis sai ülevalt pommiga vastu pead USAF käest. POMMIGA, mitte raketiga!

Samas-kuivõrd see pomm nüüd taotuslik oli...ka Teises Maailmasõjas oli juhuseid, kus madalamal lennanud lennukid osutusid pommitajate pommide all olevaiks. Sama ka vene helikopterite kohta Afgaanis.

Also unsurprisingly, two Strike Eagles were shot down by ground fire. One Strike Eagle actually scored a kill on a Iraqi helicopter with a laser-guided bomb on 14 February 1991: the helicopter had been targeted while on the ground but took off after the launch of the LGB. The WSO, undeterred, kept the helicopter in the crosshairs of his LANTIRN pod until the bomb went home. At last notice, this was the only air-to-air kill of the Strike Eagle.

http://www.airvectors.net/avf15_2.html

FB KL grupis oli hiljaaegu juttu, et KL-il võiskid olla oma 12,7mm Browningud. See oleks praktiliselt õhutõrjerelv u 1000 m kõrguseni, mis lubaks häirida lahingukopterite ja ründelennukite karistamatut tegevust. Praegu on KL õhust pm kaitseta, kui hädapärased 7,62mm kuulipildujad-hernepüssid välja jätta. KV brigaadide ÕT-vahendid kuluvad aga endile ära ja neidki pole palju.

KL-is võiksid 12,7 olla eraldi ÕTRKP-rühmana igas malevas. Meeskond 4 hinge (ülem-allohvitser, sihtur, laskemoonakandja ja autojuht-laskemoonakandja), rühmas 3-5 meeskonda ja juhtkond (ülem, vanem, autojuht-sidemees). Nende kuulipildujatega saaks sobivate positsioonide olemasolul ehk madalalt ära katta u 8-12 km2 suuruse paiknemisala?
12,7 baasmasinaks Unimog stiilis veok, kust vajadusel otse kastist võimalik kolmjalalt ringiratast tulistada, aga ka maapinnale ümber tõsta. Lisaks õhutõrjekolmjalale peaks olema kaasas ka see madal kolmjalg avatud maastikul maasihtmärkidega võitlemiseks. Muidugi miski kast relva vajadusel ilmastiku eest hoiustamiseks, kaevumis ja maskeerimisvarustus. Rühma juhtkonnal maastur autojaamaga, millega saaks vajadusel sidet pidada ja koordineerida ka kohapealse kõrgema üksuse ÕT ülemaga.

Meenutaks siinkohal, et suurema osa venelaste õhujõudude (täpsemalt helikopterite) kaotustest tekitasid Afganistanis nimelt needsinased suurekaliibrilised DŠKd.

hummel kirjutas:FB KL grupis oli hiljaaegu juttu, et KL-il võiskid olla oma 12,7mm Browningud. See oleks praktiliselt õhutõrjerelv u 1000 m kõrguseni, mis lubaks häirida lahingukopterite ja ründelennukite karistamatut tegevust. Praegu on KL õhust pm kaitseta, kui hädapärased 7,62mm kuulipildujad-hernepüssid välja jätta. KV brigaadide ÕT-vahendid kuluvad aga endile ära ja neidki pole palju.

KL-is võiksid 12,7 olla eraldi ÕTRKP-rühmana igas malevas. Meeskond 4 hinge (ülem-allohvitser, sihtur, laskemoonakandja ja autojuht-laskemoonakandja), rühmas 3-5 meeskonda ja juhtkond (ülem, vanem, autojuht-sidemees). Nende kuulipildujatega saaks sobivate positsioonide olemasolul ehk madalalt ära katta u 8-12 km2 suuruse paiknemisala?
12,7 baasmasinaks Unimog stiilis veok, kust vajadusel otse kastist võimalik kolmjalalt ringiratast tulistada, aga ka maapinnale ümber tõsta. Lisaks õhutõrjekolmjalale peaks olema kaasas ka see madal kolmjalg avatud maastikul maasihtmärkidega võitlemiseks. Muidugi miski kast relva vajadusel ilmastiku eest hoiustamiseks, kaevumis ja maskeerimisvarustus. Rühma juhtkonnal maastur autojaamaga, millega saaks vajadusel sidet pidada ja koordineerida ka kohapealse kõrgema üksuse ÕT ülemaga.

Lisaks peaks olema igas KL kompaniis oma RKP jagu 2 relvaga.

Kas poleks mõtekam maleva ÕT rühm relvastada hoopis sergeidega?

See 12,7mm ÕTR oleks vajadusel jaotatav ka jalaväekompanii tugevduseks. Eraldi 2 kohas poleks struktuuris vaja.

Eraldi kergetes jalaväekompaniides 12,7 pidada polegi tegelikult väga mõistlik, sest kui kompanii on tegevuses juhtumisi kinnisel maastikul, pole sellise raske relva kasutamine efektiivne ja ta võib seista niisama. Pigem jagada operatsiooni põhiselt ülevalt alla neile allüksustele toetuseks, kus hetkel rohkem kasu. Kui nad on struktuuris koos ühes rühmana, saab aga vajadusel väljaõppes arendada hõlpsalt õhutõrjesüsteemi. Eraldatuina see ilmselt hästi ei õnnestu. Jalaväe otsetoetuseks saab aga alati lihtsal moel jagada.
Kaitseväes on ka mingis JVKo struktuuris RKP jagu, aga see pole ka väga arukas lahendus minuarust.
Venelastel on olnud ka 12,7 tõstetud lahingkompaniidest eraldi rühmaks.

23mm on hoopis keerukam süsteem ja peaks kõigi eelduste ja näidustuste kohaselt vabatahtlikule KL-ile üle jõu käima (nagu ka mitmed muud relvasüsteemid). Neid pole isegi KV JVP relvastuses mõistlikuks peetud.
Esmalt peaksid kaitseliitlased 12,7-ga toime saama ja siis tulevikus saaks ehk edasi vaadata.

Minu nägemuses peaks kergejalaväe kõik relvasüsteemid olema võitlejatel seljas tassitavad, sellepärast et üksusel puuduvad oma transpordivahendid. 12,7 mm KP on ka põhimõtteliselt osadeks võetuna kantavad, kuid väga raske koorem. Unimogi oleks selle jaoks liiga kobakas. Ma pakuks, et Polaris Ranger ATV oleks alusmasinana piisavalt võimas ja hea läbivusega. KP raami külge ja on veel piisavalt kandevõimet 3-4 inimese, laskemoona ja isikliku varustuse jaoks. Hind 18490 € muidugi paneb natuke mõtlema, kuid ilmselt riigitellimuse korral oleks hind oluliselt soodsam. Soomlastel on kõikidel Pasidel 12,7 mm KP lähikaitseks peale pandud. Selle peamine mõte on just takistada helikoptereid ja lennukeid liiga madalale ronimast.

EDIT: Läks kogemata topelt järgneva postiga.

Leo kirjutas:Minu nägemuses peaks kergejalaväe kõik relvasüsteemid olema võitlejatel seljas tassitavad, sellepärast et üksusel puuduvad oma transpordivahendid. 12,7 mm KP on ka põhimõtteliselt osadeks võetuna kantavad, kuid väga raske koorem. Unimogi oleks selle jaoks liiga kobakas. Ma pakuks, et Polaris Ranger ATV oleks alusmasinana piisavalt võimas ja hea läbivusega. KP raami külge ja on veel piisavalt kandevõimet 3-4 inimese, laskemoona ja isikliku varustuse jaoks. Hind 18490 € muidugi paneb natuke mõtlema, kuid ilmselt riigitellimuse korral oleks hind oluliselt soodsam. Soomlastel on kõikidel Pasidel 12,7 mm KP lähikaitseks peale pandud. Selle peamine mõte on just takistada helikoptereid ja lennukeid liiga madalale ronimast.

ca.1000 euro eest lai valik saadaval selliseid "katusega ATV-sid".
Jah, on paremaid ja vastupidavamaid.Kuid remont on odav ja lihtne - paljud väiksemad parandused maastikul teostatavad.
Proovitud !
Parema läbivusega kui meie veokid.
Peale mahub vähemalt 3 võitlejat varustusega.
Katusele luuk ja kuulipiluja kinnitus.
Enamusel taga konks - saab vedada suuremaid torusid.

Elementaarse killukaitse tarvis tellida: https://bestprotection.de/shop/en/Body- ... -Vest.html
killuveste, kevlarsisud välja. Mahuvad ilusti polstri ja uksepleki vahele, kasvõi mitu kihti.

5000 euri eest on jagu ratastel ja parema kaitsega/mobiilsem/parema läbitavusega/hajutatum kui DAFi kastis.

Tsetseenias Niva miskipärast väga populaarseks ei saanud, võibolla seepärast, et olukorras sealt välja saamine on vaevaline.
Küll leidis kasutamist mahavõetud tendiga UAZ-469, taoline suudab kanda ka nt tankitõrjekahurit (Eestis on olnud Iisraeli omadega).
Miinuseks on väiksem valik. Igasugu DskK-sid ja asju on sinna peale pandud vist lõputu valik.

No siis uksed eest ära natuke relakat
Ega niva ongi rohkem metsameeste auto.

3151 on selleks otstarbeks siiski vaieldamatult sobivam, kasvõi seetõttu, et tegu on juba algselt militaarseks otstarbeks mõeldud sõidukiga. Nivat ju venelased ise militaarseks otstarbeks vististi ei kasutanudki, UAZikut aga küll.