www.militaar.net

http://m.epl.delfi.ee/mojukad18/article.php?id=84535621 kirjutas: Martin Herem – mees, kellest saab kaitseväe uus Etna
Heliis Nemsitsveridze

Kaitseväe uus juhataja on suure töövõimega ja ajab asju korraldades kangekaelselt oma rida. Vahel ka vastu ülemuste tahtmist.

Kindralmajor Martin Herem saab kaitseväe uueks juhiks oma 45. sünnipäeva eelõhtul, võttes üle vastutuskoorma Riho Terraselt. Heremist saab esimene kaitseväe juht, kel on läbi-lõhki militaarharidus, kuid kes pole kandnud punaseid paguneid.

Aasta algul avaldas kindralmajor Herem artikli, milles lajatab oma endisele ülemusele Ants Laaneotsale teravalt, et 2011. aastal, kui Laaneots kindralikepi maha pani, oli ainuke juhitav üksus kaitseväes orkester. Samal aastal esines ta Pärnus elitaarsel juhtimiskoolitusel, kus kirjeldas Laaneotsa kui vulkaani. „Ma tean, mis tunne on tuha all olla,” sõnas ta, pühkides samal ajal olematut vulkaanitolmu oma õlakutelt. Nüüd saab vulkaan Heremist endast.

Herem võib kirjutada oma nime taha mitmete kaitseväeliste manöövrite kiirendamise Kirde kaitseringkonna ülemana ja militaarse õppetöö toetamise kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülemana. Kuid Laaneotsa hirmutav vari jälitab sihvakat meest, kes on läinud üle kaitseväes olulise käsuahela, kõikjal.

Lumetorm Monika

Johannes Kert meenutas üht neist kordadest. 2010. aasta talvel tabas Eestit lumetorm Monika, mis jättis lumevangi 600 inimest Tallinna-Narva maanteel Padaorus. „Herem julges minna üle kaitseväe juhataja loast, ilma milleta ei tohi tabataguseid Bandwageneid territooriumilt välja viia.” Reformierakonna riigikogu saadik pole sõnadega kitsi, vaid iseloomustab neid mõlemat kui lühikese jutu mehi.

Siiski ütleb ta Heremi kohta, et ta on väga suure töövõimega, praktilise meelega ohvitser, kellel on eeskujulik teenistuskäik. Padaorus appi tõttamine näitab Heremi initsiatiivi, juttude põhjal elustati hiljem ühes roomikautos maanteel lumelõksus ära külmunud inimest, kes elule tagasi turgutati.

Sellel seitsme aasta tagusel juhtimiskonverentsil Pärnus rääkis Herem oma natuuri pehmemale poolele kohaselt – ta võib olla vaimukas esineja, kes pole suu peale kukkunud. Kuid tänavu suvel lahvatanud Hispaania raketikriisi taustal meenub teistsugune Herem, mees, kes on kidakeelne ja väldib avalikkust. Kaitseväe asjus on tema seiskohad suisa patsifistlikult liiderlikud – ta loodab, et tegelikku sõda Eestis ei tule. Aastatega on ta taandunud ka oma varasemast seisukohast naisi mitte kaitseväkke lubada – et tuleks kokku plaanitud 4000 oskuslikku ajateenijat, on naiste kaasamine vajalik.

Kultuurilemb, kes armastab ka sporti

Martin Heremi esimest külge tunneb tema abikaasa Raili, kellega koos kasvatatakse kolme last. Abikaasad on mõlemad pärit Raplamaalt ja kuigi meespool ise sotsiaalmeedias ei figureeri, jagab sinna fotosid abikaasa. Üheskoos käiakse teatris kultuuri nautimas, kohvikus häid toiduelamusi otsimas ja joostakse arvestatavate tulemustega maratone, käiakse suusatamas.

Kolleegid ütlesid Heremile Kirde kaitseringkonna aegadel, et ta oma palganumbri kohaselt vähem mõtleks. Herem käis aga kangekaelselt muudkui „oma vulkaani” Laaneotsa jutul, pakkus mõtteid, et üht või teist olukorda parandada, mille peale Laaneots karjuma kukkus. Seeasemel et saba jalge vahele tõmmata ja plaanid realiseerimata jätta, tegi Herem need lihtsalt edukalt ära. President tunnustas teda nende eest Kotkaristi II teenetemärgiga tänavu kevadel.

Ta tajub hästi oma võimu ja selle piire. „Inimesed on võimu täitmise ees pimedad,” on ta maininud. Kord pidi ta juhendama Tartu kevadjooksul osalenud kaitseväelasi, öeldes neile: ärge kõndima hakake, jookske 23 kilomeetrit ilma pausideta. Üks noormees olevat armetult kukkunud, põlve vigastanud, aga kui kohale tulnud kiirabi tahtis ta viia finišisse, meenutas ta Heremi sõnu distantsi lõpetamisest. Ajateenija saadeti paari kuu pärast põlvevigastuse tõttu reservi. Oma sõnul kannab ta seda põlve senini hingel. Nüüd on tema hingel terve kaitsevägi.

Johannes Kert meenutas üht neist kordadest. 2010. aasta talvel tabas Eestit lumetorm Monika, mis jättis lumevangi 600 inimest Tallinna-Narva maanteel Padaorus. „Herem julges minna üle kaitseväe juhataja loast, ilma milleta ei tohi tabataguseid Bandwageneid territooriumilt välja viia.” Reformierakonna riigikogu saadik pole sõnadega kitsi, vaid iseloomustab neid mõlemat kui lühikese jutu mehi.

Herem ise ütles ühel juhtimiskonverentsil peetud etteastes, et kõnealune pannvaagenite kasutamine oli siiski Laaneotsa poolt sanktsioneeritud klausliga "tehke kõik mis vaja".
Tundub pastakast imetud intriig.

Lemet kirjutas:Nõustun täielikult akf Borja hinnanguga...ilmselge lati alt läbijooks. Eriti arvestades, milline potentsiaal korralikuks ja sisukaks usutluseks tibina vastas istus. Vanameister Peegel viskab kardetavasti hauas saltosid...aga mõistagi peaks korraliku kirjutise jaoks ka teemat pisutki valdama, antud juhul õhkab näkku Elu24 tase.