www.militaar.net

Kas sa Trumm üldse oled tegelikult aru saanud, mida see asendusteenistus endast täna kujutab? Asendusteenistusse ei satu mitte need, kes füüsiliste või vaimsete puuete tõttu pole riviteenistuseks kõlbulikud, vaid jutt käib kontingendist (seda nii Eesti, Soome kui ka veel hiljuti Saksamaa puhul, kus väga suur osa kutsealustest valis ühiskonnas levinud patsifistlike meeleolude tõttu asendusteenistuse sotsiaalsektoris), kes on sarnaselt tavalise ajateenijaga riviteenistuseks kõlbulikud, kuid kellel on mingid religioossed (nt Jehhoova tunnistaja) või kõlbelised (parandamatu patsifist) tõekspidamised, mis ei võimalda neil teenida relvastatud üksustes. Ja kes seetõttu suunatakse oma teenistuskohustust täitma sinna sotsiaalasutustesse, haridustasutustesse jne. Riviteenistuseks kõlbmatuid ei võeta ei aja- ega asendusteenistusse, seda enam, et ka terves reas asendusteenistuses olevatest ametikohtadest peab inimese füüsiline ja vaimne tervis ning vastupidavus olema samal tasemel sõduri omadega – näiteks hooldekodus päevast päeva raske liikumis- ja vaimupuudega 90-kiloste inimeste lohistamine ja tõstmine ei ole eriti kergem, kui 12-kilose kuulipritsiga metsa all silkamine, samuti on ka näiteks „tukiloputajatele“ esitatavad tervise- ja vastupidavusnõuded täiesti võrreldavad ajateenija omadega.

Saan aru, et ettepanek oleks see, et riviteenistuseks mittekõlblikke suunata teenima esmajoones Kaitseliitu ja teise variandina asendusteenistusse. Mõtleme nüüd ikka hästi läbi selle, mismoodi see süsteem välja hakkaks nägema.

Esmalt Kaitseliidu osa. Kaitseliit on täna organisatsioon, kuhu astuvad liikmeks inimesed, kellel on väga tugev vaba taha ja motivatsioon midagi riigikaitse heaks teha ning kes tahavad ka seda tahet realiseerida koos teiste samasuguste inimestega. Väga mitmes mõttes on need inimesed riigikaitse üks kallihinnalisem ressurss, sest tegemist on vabatahtlike patriootidega, keda ei ole vaja n-ö sunnikorras kokku ajada ja kes ei nõua selle kõige eest mingit rahalist tasu. Kujutame nüüd korra ette, mis hakkab toimuma sellises Kaitseliidu allüksuses, kuhu suunatakse äkki mingid n-ö teise järgu ajateenijad, kellel on tõsiseid probleeme nii füüsilise suutlikkuse kui vaimse motivatsiooniga? Milline oleks üldse nende n-ö teise ringi ajateenijate poolt toodetav sõjaline kasutegur, kui nende väljaõpe kestabki lühikeste sutsude kaupa kümne aasta jooksul. Milline administratiivne süsteem tuleks luua selleks, et kõik „Kaitseliidu ajateenistusse“ suunatud kutsealused 10 aasta jooksul iga-aastaselt oma õppustele kohale ajada, nende üle arvet pidada ja karistada neid, kes vajalikul ajal kohale ei ilmu. Ja nagu öeldud, puht-sõjaliselt oleks see kõik täielik jama, sest sellistel „ajateenijatel“ pole normaalseks teenistuseks ei füüsilisi eeldusi ega ka vaimset motivatsiooni.

Asendusteenistuse laiendamine. Seda varianti võiks teoreetiliselt isegi kaaluda, kui eesmärgiks oleks kuidagi rakendada neid, kes on tervise tõttu riviteenistuseks Kaitseväkke ei sobi. Küll aga tuleb siin arvestada kahe asjaga. Terves reas asendusteenistuse võimalustes soovitakse saada siiski inimesi (nt päästjad), kellel on tervis korras, mis tähendab, et sisuliselt läheksime me riviteenistuseks kõlbulike inimeste poti kallale või siis asendusteenistusse sellised inimesed ikkagi ei sobiks. Haridusasutustes tahetakse näha asendusteenistuslast, kellel on äkki mingi varasem pedagoogiline haridus – kui palju selliseid kutsealuste seas ikka on. Koristaja puhul soovivad sotsiaalasutused ilmselt pigem tugineda miinimumpalka saavale „elukutselisele koristajale“, kes on ise huvitatud sellest, et töö korralikult ära teha (muidu lastakse lahti). Asendusteenistujal selline motivatsioon aga puudub („pohhui, kui sitane see põrand on, peaasi, et saaks teenistuse võimalikult ruttu ja vähese vaevaga läbitud) ning erinevalt kaitseväest ei ole asendusteenistuses kuskilt võtta ka neid inimesi, kes nendel koristajate hordidel pilku peal hoiaksid, distsiplineeriksid ja karistaksid. Või õigemini, sellised inimesed võib küll leida, aga sellisel juhul muutuks sellise süsteemi üleval pidamine riigile kallimaks, kui koristajamuttide miinimumpalga eest ametis hoidmine.

Veelgi ohtlikum oleks selle kõige juures see, et meil tegelikult ei ole mõistlik arendada kaitseväekohuslaste jaoks välja mingeid paralleelsüsteeme, kus relvaga Kaitseväes teenimisele on olemas arvestatavad alternatiivid, mis ühel hetkel võivad noortele hakata tunduma ägedamad, kui relvateenistus. Ja tulemus saab olla vaid see, et kahaneb veelgi nende inimeste hulk, keda me saame ajateenistusse relvaga riiki teenima, mis ju ongi kogu süsteemi peamine soov ja eesmärk.

Pigem tuleks siin vaadata ikkagi selle poole, kuidas hoida senisel tasemel ajateenistusse minevate inimeste arvu, sest noorte meeste aastakäikude suurus on minu mäletamist mööda juba täna vaid ca 9000 inimest aastas ning langeb lähiajal 6000-le. Kui me suudame sellises olukorras hoida Kaitseväkke teenima minevate meeste arvu endiselt 3000-3500 peal, siis leeveneb see ebavõrdus mõnes mõttes iseenesest – teenistusse satub pool või üle poole aastakäigust, st. vähemusse satuvad automaatselt need, kes ei ole ajateenistuses käinud. Küll aga tähendab see ilmselt seda, et tuleb õgvendada tervisenõudeid ning Kaitseväes esimestel teenistuskuudel suunata rohkem tähelepanu noorte füüsilise koormuse individuaalsemale tõstmisele, st. kehvema tervisega meest ei maksa kohe sama tugevalt „lõhkuma“ hakata, kui riviteenistuseks täiesti kõlbulikku meest. Samuti tuleks mõelda ilmselt täiendevatele meetmetele, kuidas eraldi ja täiendavalt premeerida ja motiveerida neid, kes ajateenistusse tulevad – see on minu arvates igas mõttes odavam ja efektiivsem, kui hakata välja arendama paralleelseid ja kulukaid teenistusliike riviteenistuseks mittekõlblikele, mille ainus sisuline eesmärk on tegelikult nende inimeste karistamine.

Kapten Trumm kirjutas: See, et eriüksused on prestiizikamad kui regulaararmee ja regulaararmee on prestiizikam kui maakaitse - on kahjuks paratamatu militaaria järjekord....lihtsalt ärge tapke sõnumi toojat.

See prestiižikuse küsimus ei ole nii lineaarne ja vajab omakorda lahtiseletamist, et mida selle prestiižikuse all täpsemalt mõeldakse.
Tänastes oludes tundub, et on KL hoopis prestiižikam. Sest käib stabiilselt aastaid kord kvartalis metsas ringi põrkamas ja on vajadusel mõne tunniga positsioonil koloraadodega tegelemas.
Lisaks veel mõtleb riigikaitsele regulaarselt, teeb sporti ja täiendab ennast.
Seevastu ajateenistus on mõnel mehel ammu unustatud ajalugu noores õrnas eas ja mobilisatsioon kestab märgatavalt kauem.

Ja tööajal toob Kaitseliitlane maksudega riigile raha sisse.

Kuigi olen ka ise seda meelt, et ajateenistuse kutsutavate hulk peab kindlasti tõusma üle 50%. See on tähtis ka patriootlikuse kasvatamise seisukohalt, Oma Riigi hoidjate kasvatamise seisukohalt.
Ajateenistuses kasvab teadlikust oma ühiskondlikust rollist ja positsioonist. Samuti tekib kamraadlus, ühise asja ajamise tunne ja ka riigi peremehe tunne. Omamoodi mehistumise riitus või nii.
Need kes ajateenistuses ei ole käinud, need on suures osas edasi sellised egoistlikud õllesed bemmimehed.
Ajateenistust on vaja ühiskonna tasakaalustatud arenguks. Ajateenistusel on ka laiem sotsiaalne roll ja mõõde.

Ajateenistusse võetavate arv eriti kasvada ei saa, sest juba täna on väljaõpetatud reservi maht tohutult suurem meie võimest neid relvastada ja varustada.
Tänaste plaanide valguses (22 000 meest SA struktuur) tuleks pigem ajateenistuse mahtu 1000 inimese võrra kärpida ja puudujääv osa võtta reservist (keda täiendõpetada).
KL-s näiteks on vastupidine olukord, varustust ja relvastust (vähemalt kompanii tasemeni) nagu jaguks, aga pole mehi kes "kord kvartalis põllul põrkamas käiks".
Kahjuks pole viimase osas näha erilist paranemist, ei pea silmas liikmeksastujate arvu (kellest aasta hiljem on aktiivseid võibolla iga kolmas, õpperühmade väljalangevus on tohutu), vaid reaalseid, üksuste koosseise. Senikaua, kuni õppekogunemistel kogunevad endistviisi vaevalt rühmasuurused "kompaniid", jäävad mu kõrvad kahjuks kurdiks muinasjuttudele tohutult motiveeritud vabatahtlikest, kellele taolise käsukorras täienduse saatmine oleks vaid üks motivatsiooni hävitamine. Vastupidi, taoline süsteem võimaldab lõpuks need paberil olevad pataljonid ja kompaniid kord inimestega komplekteerida. Vähemalt kuuldu põhjal tundub, et KV-s on sellest kohaleilmumise % probleemist hakatud üle saama ja kohale tuleb tegelikult tublisti suurem % kui motiveeritud vabatahtlikke, viimaste % pole viimase 10a jooksul mingu kogemuse põhjal eriti muutunud.

Soome süsteem maakaitse osas on selline, et sinna võetakse ainult ajateenistuse läbinuid viimaste enda sooviavalduse alusel. St sinna lähevad ainult need, kes teavad, misasi armee on, mitte aprillimäsu aegse patriotismituhina ajel (mis on iseenesest kena ju), teadmata ja aru saamata, misasi sõjavägi on ning kellest vähemalt pooled ei läbigi SBK-d ja viskavad lusika nurka juba esimeste raskuste järel. Sestap on ka loogiline kuulda seda, et seal on kohaleilmumise % kõrge ja üksused enamvähem reaalselt võitlusvõimelised (st komplekteeritud, kokku harjutatud). Näiteks aprillimäsu ajal tabas ka KL kõva liikmeksastumise avalduste laine, samas üksuste tasemel praktiliselt mingit olulist juurdekasvu ei tulnudki - pabereid täitsid need, kel polnud tegelikult motti.

See, et minnakse põllule kiiresti koloraadosid kontrollima, on õige ja väga tubli, ainult arvan, et kui põllule minevad üksused oleks ka täisarvulised ja korralikult kokku harjutatud, oleksid tulemused märksa paremad ja omi laipu vähem, vastasel juhul võib selline ülejala tehtud ATO näha välja nagu Ukrainas läbi viidav "terrorivastane operatsioon".

Kuskil 2007 aasta paiku tegi Eesti Reservohvitseride Kogu kaitseministeeriumi tellimusel ühe uurimistöö just selsamal teemal - kuidas tagada KL piisava arvu isikkoosseisuga, täitmaks tollaseid operatiivstruktuuriülesandeid (tollal 4 maakaitsepataljoni, igas KRK-s üks). Üks välja pakutud alternatiiv oligi selline, et teatud valim ajateenijaid läbibki teenistuse KL-s ja saab oma kohustuse täidetud teatud aastate jooksul. Paraku eelistati tollal eimillegitegemist (st eesmärkide täitmisest loobumist). Selle teostumisel vaevalt me täna räägiks nendest rühmasuurustest kohale ilmuvatest kompaniidest nagu 10 a tagasi.

Kapten Trumm kirjutas:Sestap on ka loogiline kuulda seda, et seal on kohaleilmumise % kõrge

Aga mõnikord on kohaleilmuneist isegi 20% katkestanud teenistuse.

http://www.iltasanomat.fi/kotimaa/art-1 ... 17061.html

http://www.hs.fi/kotimaa/a1305582000098

Asepalveluksensa keskeyttäneiden määrä nousee edelleen, kertoo Helsingin Sanomat.

Peräti 14 prosenttia tammikuussa armeijaan menneistä lähti kotiin kahdeksan viikon kuluessa. Osuus on suurempi kuin edellisellä vuosikymmenellä.

Kaikkiaan palveluksensa keskeytti viime vuonna 19 prosenttia. Luku on Puolustusvoimien uusi ennätys.

Armeijan keskeyttäneiden määrä alkoi kasvaa 2000-luvun puolivälissä. Trendi ei ole muuttunut, vaikka Puolustusvoimat päätti pureutua asiaan ja palveluksen sujumista on seurattu kaksi vuotta erityisellä toimenpideohjelmalla.

Myös kahden viikon jälkeen palveluksensa keskeyttäneiden määrä on kasvanut

Oma kehvakese soome keele taipamisega ei leia sealt artiklitest sõna "maakuntajoukot".
Ehk see 20% väljalangemise % on Soome KV teema?
http://www.youtube.com/watch?v=86GQ8mIDU8I

Helsingin Maakuntakomppaniaan hakevalta edellytetään:
•varusmiespalveluksen suorittamista
•nuhteetonta taustaa
•sijoituskelpoisuutta sodanajan joukkoihin
•hyvää fyysistä ja henkistä kuntoa
•noin 25 – 40 vuoden ikää
Hakijalta edellytetään sitoutumista Maakuntakomppanian koulutukseen vuoden 2014 loppuun. Kaikille hakijoille tullaan teettämään turvallisuusselvitys ennen lopullista valintaa. Turvallisuusselvityshakemus tulee liittää hakulomakkeen mukaan.
Maakuntajoukoissa sinulle annetaan koulutusta 6-8 vrk/vuosi. Koulutusta annetaan kertausharjoituksissa, vapaaehtoisissa harjoituksissa ja Maanpuolustuskoulutusyhdistyksen (MPK) kursseilla.
Lisätietoja maakuntakomppaniasta antaa kapteeni Jari Rikkonen. Yhteydenotot sähköpostiin jari.rikkonen(at)mil.fi.

Tegemist on n.n. Kaitseliiduga.

Kapten Trumm kirjutas:http://www.youtube.com/watch?v=86GQ8mIDU8I

Mina praegu elan Haminas selle kasarmu kõrval kus see video on filmitu, nii et väga huvidav näha mis toimub nõ värava taha.

Viimane ajakiri Diplomaatia mai 2014.
http://www.diplomaatia.ee/artikkel/21-s ... tugevdada/

21. sajandi kaitsejõud: Soome kaitsevõimet tuleb uuendada ja tugevdada
Charly Salonius-Pasternak

Enne ulatuslikku klassikalist sõda vajatakse suuremat sõjalist võimet ning välja tuleb arendada sõjavägi, mis on võimeline ette võtma ühendoperatsioone.

Kui Soome tahab säilitada 21. sajandile kohast sõjalist võimet, peab riik korraldama kaitsereformi. Suured logistikast sõltuvad üksused, mis ei suuda oma tegevust lihtsal moel teiste üksustega kooskõlastada ning on relvastatud analoogside ajastu relvade ja sidevahenditega, ei heiduta vaenlast. Halvimal juhul võib tagajärjeks olla oma sõjalise suutlikkuse väär hindamine.

Ukraina sündmused on kinnitanud, et Soome keskendumine territoriaalsele kaitsele on õige strateegia – sama näitas juba 2008. aastal Gruusia. Ei Gruusial ega Ukrainal polnud usutavat tavapärast heidutusjõudu, kas seetõttu, et neil nappis massi (sõdureid) või kuna nad sõltusid täielikult suurtest mobiliseeritavatest reservidest. Mõlemad kannatasid ka seetõttu, et riigisisene toetus sõjaväe kasutamisele polnud kaugeltki ühtne. Ukraina sündmused on ka kinnitanud, et Venemaa sõjaliste jõudude reform on viimaste aastate jooksul teinud kiireid edusamme. Venemaa sõjavägi suudab nüüdseks koondada suure hulga võimekaid jõude ning teha ettevalmistusi nende kasutamiseks; samal ajal suudab riik jõude mõnda aega ka rindeoludes hallata. Nende ja toetavate üksuste tegevus muutub tõenäoliselt tuleva aastakümne jooksul tulemuslikumaks.

Lisaks on julgeolekutasakaal Läänemere piirkonnas viimase viie aasta jooksul muutunud, seda osalt Rootsi katastroofiliselt vähenenud riikliku kaitsevõime ning teisalt Venemaa kestvate kaitsereformide tõttu. Need kaks suundumust toidavad ettearvamatust ja ebastabiilsust. Soome vajab „21. sajandi kaitsejõude“ (soome k: uuden vuosisadan puolustusvoimat), mis ei sõltu riigi kaitsepoliitika valikutest.

Soome kaitsejõududes on käsil tähtsaim reorganiseerimine pärast Teist maailmasõda. Eesmärgiks on viia kaitsejõudude struktuur vastavusse kaitse-eelarve ja operatsioonidel osalemise vajadusega, silmas pidades ka vajalikke ja planeeritud kaitsehankeid.

Veel paar aastat tagasi kulus ligikaudu kolmandik 2,4 miljardi euro suurusest eelarvest (mis moodustas 1,4 protsenti SKTst) operatsioonidele, personalile ja hangetele, kuid viimase kahe aastaga on tulnud mitmete eelarvekärbete tõttu prioriteete kiiresti ümber hinnata. Ajateenistusel põhinevas süsteemis saavad igal aastal rohkem kui 20 000 meest ja mõnisada naist 6 kuni 12 kuud väljaõpet, mille tulemusel on sõjaaja reservis umbes 230 000 sõdurit – kulud on aga palju madalamad kui sarnasel elukutselisel kaitseväel. Koos tõhusa hangete planeerimisprotsessiga on see võimaldanud Soomel viimase kahe aastakümne jooksul saavutada maailmatasemel kaitsevõime.

Soome rohkem kui kuuskümmend F/A-18 Hornetit moderniseeriti hiljuti ning need on nüüd võrdsed mis tahes teiste regioonis leiduvate hävitajatega. Inventari hulka lisandunud Ameerika Ühendriikide AGM-158 JASSM-raketid (ingl k: Joint Air-to-Surface Standoff Missile – maasihtmärkide ründamiseks mõeldud suure lennukaugusega täppisrakett – toim), mida USA on siiani lubatud soetada vaid Austraalial ning Soomel, suurendavad veelgi Soome õhujõudude panust Soome kaitsevõimesse. Soome merevägi on väike, kuid koosneb hetkel kahest kaasaegsest laevatüübist: Katanpää-klassi miinijahtijatest ja väikestest rannikualadel liiklevatest Hamina-klassi „taskuristlejatest“, samuti paljudest teistest laevatüüpidest, mille hulka kuuluvad nii suured miiniristlejad kui väikesed ja kiired rannikualadel liiklevad transpordilaevad.

Hoolimata olulistest reformidest ei ole veel jõutud mõnede kriitiliste valdkondadeni, eriti seetõttu, et nende reformimiseks on vaja poliitilist toetust. Vajaliku reformi kaks tähtsaimat osa on: (1) kasvata võimet sõjaliselt reageerida, seda eriti maaväe osas, konflikti ebamäärases staadiumis – nn konflikti hallis tsoonis ehk ajal, mil riiklikud eriolukorra seadused pole veel jõustunud ja rakendunud; ja (2) tõelise ühendväe loomine, mis on võimeline läbi viima kestlikke ühendväeliikide operatsioone kogu Soome territooriumil.

Tõeliste ühendvägede loomine ja haldamine nõuab muudatusi mitmes valdkonnas. Põhimõtteliselt tähendab ühendatus, et kõik jõud maal, õhus ja vees, eriüksused ja elektroonilise sõja üksused suudavad pidevalt koostööd teha. See tähendab, et ülem saab operatsioonide läbiviimiseks kasutada kõiki tema vastutusalas olevaid üksuseid, mis omakorda annab operatsioonide ülemale võimaluse reaalajas valida, kuidas nimelt mingit konkreetset probleemi lahendada – näiteks kästakse parasjagu õhus viibivatel hävituslennukitel rünnata algsest erinevat sihtmärki, sest varem selle ülesande saanud mereväelaev peab nüüd mujal jalaväge katma, samas kui elektroonilise sõja võime on koondatud sootuks erioperatsiooni toetuseks.

Kuigi ühendoperatsioonide võimet on raske saavutada, on see hädavajalik mis tahes stsenaariumi puhul, mil Soome on sunnitud enda kaitseks sõjalist jõudu kasutama. Soome kaitseväe eri osad ongi pidanud ajalooliselt palju suuremas ulatuses koostööd tegema kui suuremate riikide sõjaväed, kuna Soome on väike ja piiratud ressurssidega riik. Samas tõstab ühisvõime moodsas sõjanduses tuntavalt kaitsetegevuse tõhusust ning võimaldab kasutada jõudusid paindlikumalt suurtel maa-aladel ning mitmekesisel maastikul. Praegu ei suuda Soome kaitsejõud ühendoperatsioone läbi viia. Tulevikus peavad nad seda suutma.

Ühendoperatsioonide võime loomine nõuab palju rohkem väljaõpet, kui seda saavad praegused reservväed. Mõned väidavad, et reservvägesid polegi võimalik nii palju treenida, et ühendatud toimimist saavutada. Soome reaalset olukorda arvesse võttes võib mõelda kompromissile: regulaarvägi ja väiksem rühm intensiivset väljaõpet saanud reservväelasi kombineeritakse suurema hulga reservväelastega, kes sissetungi takistavad.

Nagu näitab konflikt Ukrainas ja selle ümber, peavad riigil juba enne kriisi eskaleerumist olema olemas avalikuks sõjategevuseks hästi treenitud sõdurid. Konflikti ebamäärases staadiumis võib poliitikutel olla raske eriolukorra seadusi piisavalt vara rakendada. Enne kui eriolukord jõustub, võib Soome valitsusel olla tulenevalt sõjaväe väljaõppetsüklitest ainult sada väljaõpetatud maaväelast, keda 48 tunni jooksul tegevusse suunata. Soome õhujõud ja merevägi, mis on peamiselt elukutselistest koosnevad väeliigid, suudavad küll tegutsema asuda, aga sellel on oma hind.

Üks võimalik lahendus, kuidas muutuda paindlikumaks ja luua alus ühendoperatsioonide võimeks, on suurendada Soome kaitsejõududes veidi professionaalse personali osakaalu ning tõsta olemasolevate vabatahtlike maakaitseüksuste (soome k: maakuntakomppaniat – Eesti kaitseliidule sarnanevad üksused – toim) staatust ja suurendada nende võimekust. Kümneprotsendiline professionaalsete kaitseväelaste osakaalu kasv – peamiselt allohvitseride osas – võimaldaks luua alalises valmiduses manööverpataljoni. Need jõud suudaksid tõenäoliselt peatada potentsiaalse vastase brigaadisuurused üksused, mis on spetsialiseerunud kiiretele hõivamis- või õhudessantoperatsioonidele.

Lisaks saaksid kavandatava reformi kohaselt olemasolevad vabatahtlike kompaniid (umbes 170–180 sõdurit kompanii kohta) märksa rohkem väljaõpet ja nende võimekus kasvaks. Sõdurid saaksid väljaõpet ühel päeval nädalas, varustus (v.a relvad) oleks neile kätte jagatudning relvad paikneksid kesksetes linnasüdametes asetsevates ladudes. Üksuseid saaks aktiveerida SMSi või telefonikõne teel ning iga kuu tehtaks õppehäireid tagamaks, et kogu protsess mahub paari tunni piiresse. Seejuures saaks regulaarväelaste pataljoni ja oluliselt parema väljaõppega vabatahtlike kompaniid aktiveerida enne, kui valitsus on välja kuulutanud eriolukorra.

Kaitsereform eesmärgiga luua ühendoperatsioonide vägi, mis suudaks tõhusalt toimida konflikti ebamäärase staadiumi ajal, tõstaks oluliselt Soome sõjalist võimekust mitmetes 21. sajandi riikidevahelise sõja lõikudes. Äsja lähipiirkonnas toimunu põhjal on selge, et sellised jõud on vajalikud ning nende kasutus oleks palju tõhusam kui praegune 230 000 sõdurist koosneva reservväe puhul. 21 sajandi kaitsejõudude loomine peaks Ukrainas toimunu taustal muutuma põletavaks küsimuseks.

alban kirjutas: Sa oled loodetavasti seda kuulnud, et Eestis on kaitseväe koosseisus selline struktuur nagu Luurepataljon ja kindlasti oled sa ka seda kuulnud, et sinna võetakse ajateenijaid. http://www.kra.ee/ajateenistus/ajateeni ... aramisest/ Ning arva ära mis spetsiifilist väljaõpet seal antakse? Kas seda peab dubleerima politseiväljaõppes kus ei ole nende andmiseks täna ei personali ega väljaõppestruktuuri ning mille igapäevategevuse fookus on hoopis mujal.

Selles KRA tabelis on kirjas, et Luurepataljoni võetakse 1x aastas 16 ajateenijat. Ei tea täpselt, mis väljaõpet neile seal antakse, kuid oletame, et tegemist on peamiselt väikeüksuse taktika väljaõppega 11 kuu jooksul, mitte näiteks autojuhtidega. Sellisel juhul koolitatakse aastas 1 luurerühma koosseis, millest saab moodustada 2 suuremat või 4 väiksemat patrulli. Ma usun, et ajateenijate võtmise peamiseks eesmärgiks on kaadri leidmine ja reservi kasvatamine EstSofile, kelle koosseisu saaks häda korral reservistidega mitmekordistada.

Soomlased on teinud omad valikud vastavalt oma vajadustele ja võimalustele. Kuigi nende piirivalve on siseministeeriumile alluv, on sel olemas ka väga konkreetne riigikaitseline ülesanne ja ajateenijate väljaõpe kestab 12 kuud nind koosneb peamiselt väikeüksuse taktikast. Kasulike idiootide poolt kultiveeritud möla, kuidas piirivalve ajateenijaid koolitatakse vallutajate passe kontrollima, ongi lihtsalt möla. Soomlased suudavad hallil ajajärgul või sõjaohu korral oma piirivalve isikkoosseisu neljakordistada, mis praktiliselt tähendab seda, et iga maastikul piiri valvava kutselise piirivalvuri juurde saab panna pooljao reserviste, lisaks jao kuni rühma suurused kiirreageerimisgrupid, kes suudavad lisaks maastikuluurele ka väiksemate diversantide gruppidega lahingut pidada. Lisaks oskavad Soome piirivalvurid tegutseda vastase rindejoone taga, ehk maastikuluure, varitsused ja rünnakud vastase oluliste objektide pihta jao- ja rühmasuuruste üksustega. Kõige selle õppimiseks lähebki 12 kuud ja piirivalvesse ajateenistusse saamiseks on igal aastal suur konkurents ja kordades rohkem tahtjaid, samuti natu maaväe langevarjurite ja mereväe lahingtuukrite kohtadele. Kuna maapiir Venemaaga on 1300 km pikk, siis selle valvamiseks ja ohtudele reageerimiseks lähebki palju inimesi vaja, sest iga kord kui andur piiksuma hakkab või üle piiri tulevad jäljed avastatakse, peab keeg minema ja kontrollima, kes ja mis asjus üle piiri tuli.

Minu kokkuvõte eespool oleva jutu kohta oleks, et Soome on selliste "roheliste meeste" piiriteemade vastu planeerinud vastumeetmeid juba ammu-ammu.
Meil näiteks on selle asemel ehitati midagi Euroopa piiripolitsei taolist, eriti mõtlemata, mis juhtuda veel võiks.
Tüüpilise Soome läbimõeldusega on selline reageerimine lahutatud ka armeest, sest viimase liigutamine või mobiliseerimine võib lükata konflikti järgmisse faasi.

Kui me ise ei suuda taolistele loogilistele järeldustele tulla, siis võibolla tasuks kutsuda mõned soomlased siia, kes teeks vajalikud planeerimistoimingud meie eest?
Raske on uskuda, et Soome variant on halb ja paha, arvan, et see on Ukraina kontekstis lausa ettenägelikkuse näide.

http://www.postimees.ee/2812704/kaitsee ... ud-ullatav

Nagu ikka, taandub kõik rahale....

Kellel soome keelega lihtsam, võiks visata pilgu peale ka Savon Sanomate artiklile http://www.savonsanomat.fi/uutiset/koti ... sa/1825508
mida ma siin tõlkima ei hakka, sest tähtsaim on Postimehes eesti keeles kirjas.

Ilmatilaloukkauksista kaksi meni ohi, kolmas estettiin
Hornetit eivät olleet heti valmiudessa

31.5.2014 05:00 (31.5.2014 14:59)

Ilmavoimien Hornet-hävittäjät eivät ehtineet lainkaan kahden venäläiskoneen luo, jotka loukkasivat Suomen ilmatilaa 20. toukokuuta noin tunnin välein.

Savon Sanomien tietojen mukaan Hornetit eivät olleet tapahtuma-aikaan välittömässä lähtövalmiudessa eivätkä ne siksi ehtineet edes nousemaan ilmaan, kun kaksi venäläistä kuljetuskonetta lensi vuoronperään luvatta Suomen ilmatilassa noin kello 17 ja 18. Samana iltana noin kello 22 venäläinen kuljetuskone oli jälleen tulossa kansainvälisestä ilmatilasta kohti Suomen etelärannikkoa. Hornetien valmiutta oli nyt nostettu ja kaksi Karjalan Lennoston hävittäjää lensi heti konetta vastaan. Kolmas ilmatilanloukkaus jäi tapahtumatta, kun Suomen Hornetit olivat jo alueella vastassa partioimassa ilmatilaa. Tämän kolmannen tapauksen aikaan hävittäjät lensivät paikalle poikkeuksellisen kovaa. Yleensä Ilmavoimat ei lennä Horneteilla maa-alueen päällä niin, että äänivalli rikkoutuu, mutta nyt näin tehtiin kolmannen ilmatilaloukkauksen estämiseksi. Siinä onnistuttiin. Puolustusministeriö ja Ilmavoimat eivät kiistä Savon Sanomien tietoja asiasta. Ne eivät kuitenkaan myöskään halua julkisesti kommentoida Hornetien operatiivista valmiutta.

Harjoitukset sitovat

Kahden venäläisen rahtikoneen poikkeamisesta Suomen ilmatilaan ei aiheutunut konkreettista vaaraa. Koneet olivat koko ajan Ilmavoimien aluevalvonnan tutkaseurannassa. Rajavartiolaitoksen tekemän rikostutkinnan päätösasiakirjan mukaan Suomen aluelennonjohto oli myös yhteydessä koneisiin, sai koneiden transponderi-laitteista tunnistetiedot ja ohjeisti lentäjiä poistumaan oikealle alueelle. Lentäjät eivät totelleet ohjeita eivätkä toisella kerralla edes kommunikoineet normaalisti lennonjohdon kanssa. Yleensä tällaisessa tilanteessa paikalle hälytetään myös Hornet-hävittäjät niin sanotulle tunnistuslennolle. Savon Sanomien tietojen mukaan Hornetien valmiutta oli kuitenkin laskettu tiiviin harjoitusjakson jälkeen. Savon Sanomat kertoi jo toukokuun alussa (SS 9.5.), että 20 Hornet-hävittäjää ja kuusi Hawk-harjoitushävittäjää harjoittelivat tiiviisti lentotoimintaa viikon ajan Siilinjärven Rissalan ja Rovaniemen välisellä ilma-alueella. Lentoja tehtiin paljon heti Venäjän rajan länsipuolella. Harjoitusjakso oli niin tiivis, että ylityötuntisuman pienentämiseksi hävittäjälentäjien valmiutta oli hetkellisesti laskettu seuraavalla viikolla eli juuri silloin, kun alueloukkaukset tapahtuivat.

Valmiutta pidetään sen verran kuin on resursseja

Hävittäjät ovat välittömässä valmiudessa niin paljon kuin Ilmavoimille on myönnetty määrärahoja toimintaan. Suomessa se ei tarkoita täysin aukotonta valmiutta ympäri vuorokauden ja ympäri vuoden, vaan lennostot voivat painottaa valmiuden ylläpitoa eri tavoin. Asia on Ilmavoimien, Puolustusvoimien johdon ja puolustusministeriön tiedossa ja hyväksymää. Siitä huolimatta pääministeri Jyrki Katainen (kok). vakuutti heti alueloukkausten tapahduttua useissa tiedotusvälineissä Hornetien olleen ilmassa heti ilmatilaloukkausten tapahduttua ja lentäneen paikalle alle kymmenessä minuutissa. Savon Sanomien tiedon mukaan Hornetit tekivät tunnistuslennon noin neljä tuntia ja kymmenen minuuttia hälytyksestä, eivät heti.

Tänase Helsingin Sanomate lk A8 on sama teema jätk, intervjuu õhuväe juhataja brigaadikindral Kim Jäämeriga. http://www.hs.fi/kotimaa/Ilmavoimien+ko ... 1504684755

Ilmavoimien komentaja: Ylityöt eivät vaikuta valmiuteen


Suomen ilmavoimien komentaja Kim Jäämeri kiistää jyrkästi, että Suomen ilmavoimat olisi toiminut poikkeuksellisesti toukokuun 20. päivänä tapahtuneiden ilmatilaloukkausten aikana. Kaksi venäläistä rahtikonetta ehti tuolloin lyhyen ajan sisällä poiketa Suomen ilmatilassa. Ilmavoimat reagoi kolmanteen koneeseen. Savon Sanomien mukaan Suomen hävittäjät eivät olisi ensimmäisten ilmatilaloukkausten tapahtuessa ehtineet ajoissa ilmaan, koska lentäjiä ei olisi voitu kutsua töihin harjoituksissa kertyneiden ylitöiden takia.

"Ilmavoimat ei säädä valmiuttaan harjoituksista tai ylitöistä johtuen. Niin ei vain tehdä, vaan toimimme aina valmiuden ehdoilla", Jäämeri vakuuttaa. Hänen mukaansa ilmavoimat kartoitti tilanteen tavalliseen tapaan, ja Hornet-hävittäjät olivat normaalissa lähtövalmiudessa. "Ensimmäisessä tapauksessa venäläiskoneella oli lentosuunnitelma, jota se noudatti ilmatilaloukkaukseen asti. Poikkeama reitiltä oli pieni ja lyhytaikainen, ja sellaisia on tapahtunut tällä kapealla väylällä aiemminkin. Niitä voi sattua sillä helposti."

Ilmatilaloukkauksen on arveltu tapahtuneen venäläiskoneen väistäessä ukkosrintamaa. "Se on yksi mahdollinen syy, mutta säätilakaan ei sinänsä anna sotilaskoneelle oikeutta tulla toisen valtion ilmatilaan", Jäämeri toteaa. Suomen ilmavoimat katsoi Jäämeren mukaan, että ensimmäistä ilmatilaloukkausta ei tehty tarkoituksella, ja koneen todettiin olleen liikkeellä "hyvissä tarkoituksissa". Toinen loukkaus lyhyen ajan sisällä luokiteltiin sen sijaan jo epätavanomaiseksi toiminnaksi. "Katsoimme, että joku syy tällaiseen on, ja ryhdyimme toimenpiteisiin lähettämällä hävittäjät tarkistamaan, tarvitseeko kolmas samalla reitillä liikkunut venäläiskone mahdollisesti vaikkapa opastusta", Jäämeri kertoo. Hän painottaa, että kaikkien venäläiskoneiden liikkeitä ilmatilassa seurattiin koko ajan. Se, onko vieraan valtion ilmavoimien kone liikkeellä "vailla pahoja aikeita" on Jäämeren mukaan aina tulkintakysymys.

"Ei sitä ehkä mitenkään voi varmasti tietää. Normaalioloissa vain ei olisi yleensä järkeä naamioida lentoja joksikin toisiksi kuin mitä ne ovat. Tarkoituksellinen ilmatilaloukkaus olisi loogisesti vaikeasti ymmärrettävissä. Sellaisesta testistä Suomenlahden kapeikossa ei olisi mitään hyötyä, eikä se kertoisi loukkaajalle näissä tapauksissa mitään erityistä.", Jäämeri selvittää. Vaikka Ukrainan-kriisi on lisännyt jännitteitä itäisessä Euroopassa, Suomen ilmatilassa ei Jäämeren mukaan ole ollut havaittavissa mitään rauhan ajan normaalista toiminnasta erityisesti poikkeavaa. "Esimerkiksi vuonna 2005 ilmatilanloukkauksia tapahtui poikkeuksellisen paljon", Jäämeri sanoo.

Osaline tõlge. Soome lennuväe juht kinnitab, et hävitajate reageerimisvalmidus ei sõltu pilootide töötundidest ega suurõppustest, vaid peab alati olema samal tasemel, sest see on õhuväe põhiülesanne. Esimene vene lennuk lendas eelneva plaani alusel enamiku ajasta ja sattus Soome õhuruumi kohas, kus rahvusvaheline õhuruum on kitsas ja radaril oli näha, et eksiti hetkeks. Ilmselt halva ilma tõttu, kuid see ei ole piisav põhjus sõjalennukil kurssi muuta teise maa õhuruumi. Ei olnud vajadust hävitajaid välja saata. Kui teine sarnane asi juhtus lühikese aja jooksul, otsustati ikkagi lennukid välja saata, sest 2x sama viga teha ei ole enam juhuslik.

http://www.postimees.ee/2813106/soome-o ... jastamisel

Ehk hakatakse uuri, kus kohast jõudis ajakirjanikeni detailne info õhuväe siseasjadest.

Lisaks veel mõned omad märkused. Soome õhuvägi on koos ülejäänud armeega dieedile pandud ja on juttu olnud, et tuleb ka lennutunde vähendada, sest need on suurim jooksev kuluartikkel. Väidetavalt maksab 1 h Horneti lendamist 20 tuhande USD kanti ja neid lennukeid on ligi 60 pidevas kasutuses. Lahinglendureid on Soomes 200 kanti, nii et igale hävitajale peaks olema kinnitatud 3 lendurit, nii et väga ei usu, et kedagi parasjagu polnud õhku saata. Oli ikka. Lihtsalt ei tahetud kohe saata suvalist transpordilennukit püüdma. Hävitajatel on põhimõtteliselt 3 valmisoleku taset rahu ajal. Tavaliselt on lennukid valmis õhku tõusma ja lendurid on baasis valves, muidugi mitte kõik 60 lennukit ja 200 lendurit ei ole valmis välja lendama, kuid mõned lennukid igas baasis peavad olemas olema. Järgmine tase on lendurid kokpitis, ehk kohe valmis lennukit käivitama. Nii oldi näiteks Krimmi sündmuste kuumematel päevadel. Kolmas tase on see, et lennukid on pidevalt õhus, kuid see tähendaks, et 2 lennukit õhus 24 h maksab 48x20 tuhat USD ehk ligi miljon USD ööpäevas. Eurodes on summa väiksem, kuid ikkagi tuntav. Tehakse ainult väga konkreetse ohu korral. Horneti vastupidavuseks loetakse 30 aastat teenistust ja 6000 lennutundi ehk keskmiselt 200 h lendu aastas. Tuleviku plaanides on olnud juttu, et kui Hornetite asemele osta rootslased, siis nende lennutund maksaks alla kolmandiku praegusest, kusagil 6000 USD.

See leheartikkel tundub olevat tiba hapukurk, pardakk aga võib muidugi olla kõikjal, ka Soomes.
Juba see tundide jutt on ebaloogiline, nii pika ajaga olnuks ammugi ekraanid juba puhtad ja lennukite jooksutamine veel mõttetum.
Soomes on tõenäoliselt igas õhukaitsepiirkonnas (neid on kolm - Lapi, Karjala ja Helsinki) 2-4 masinat pidevalt QRA-s (tavaliselt 15 min, praktikas kiiremini).
Muud moodi pole isegi elementaarne õhuturve võimalik, ühest riigi otsast teise lendamiseks kulub liigselt aega.
Väheusutav näib ka see jutt, et lennutunnid tehti treeninglendudega täis ja seepärast ei reageeritud.
Usutavam oleks, et teatud lennuväljal oligi valmisolek maha võetud, kuna rikkumine oli kohas, kuhu teisest baasist poleks jõudnud, siis ei reageeritudki.

Laupäevase Lavrovi sönavötu järel on see öhuruumi rikkumine noo lihtsalt pisiasi!

http://www.ohtuleht.ee/582192/vene-vali ... eks-ohtlik

Soome uuest kaudtulesüsteemist.

Uudessa tilanteessa noin taisteluosaston noin pataljoonan vahvuista jalkaväkijoukkoa tukee 18-putkinen kevyt kenttätykistöpatteristo ja 12-putkinen kranaatinheitinkomppania. Edellisen kalustona on 122 mm:n venäläisiä haupitseja ja jälkimmäisen 120 mm:n kotimaisia raskaita kranaatinheittimiä.

Selkeimmin julkisuudessa esiin nostettu ominaisuus uuden taistelutavan osalta on hajaryhmitys. Niin etäisyydet aseesta toiseen kuin tuliyksikön osien etäisyydet toisistaan ovat kasvaneet moninkertaisiksi. Tällä tavoitellaan taistelukestävyyttä eli suomeksi sanottuna henkilöstön ja aseen eloonjäämistä.

Hajaryhmitys ei ole kuitenkaan yksiselitteisen hyvä asia vaan aiheuttaa uusia, aikaisemmasta poikkeavia ongelmia johtamiselle, ammunnanhallinnalle, viestitoiminnalle ja huollolle. Kaukana toisistaan olevat tykit ja heittimet ovat ongelmia kohdatessaan yksin. Seuraava esimiestaso on langan päässä tai radiolla tavoitettavissa, mutta harvoin läsnä ja pääsee paikalle aikaisempaa hitaammin.

http://www.suomensotilas.fi/fi/artikkel ... ima-kasvaa