www.militaar.net

Teisisõnu – enamike reservohvitseridest arstide jaoks ei eksisteeri mingid karjääriredelit või -süsteemi, kus edasi liikumine toimub aastate jooksul, pädevust ja uusi auastmeid kogudes. Oledki kas kirurg pataljoni meditsiinirühmas või siis brigaadi meditsiinikompaniis.

Meil reservisüsteemis ongi reserväelase jaoks auastme laeks kapten. Kui me nüüd mõned vip-majorid ja kol-ltn'd välja jätame, siis lagi on PSOK ja peale 15-20 aastast teenistust kapteni auaste. Selles kontekstis, arvan, et see arstidele kaptenite andmine tekitab tunnet ebaõiglusest, kui kohe avansina reservväelasele võimalik kõrgeim auaste antakse.

Kapten Trumm kirjutas: ↑22 Aug, 2023 10:42 ... , siis lagi on PSOK ja peale 15-20 aastast teenistust kapteni auaste. Selles kontekstis, arvan, et see arstidele kaptenite andmine tekitab tunnet ebaõiglusest, kui kohe avansina reservväelasele võimalik kõrgeim auaste antakse.

Alati on keegi solvud - olgu see lastetute küsimustik, reservohvitseride auaste või Presidendi antav auraha ...

Arsti "kaptenil" on ilmselt palju erinevaid põhjuseid. Ma toon ühe nüansi, mis on oluline reservväelasele, kuid mitte nii oluline näiteks tavalisele metsas müttavale kaitseliitlasele -
Kui reservväelane läheb missioonile, siis on tema töö ja auaste üldjuhul proportsioonis, kuid arsti töö juures on vastutust rohkem, s.h. ka suhtluses oma erialaste kolleegidega. (pluss palganumber... )

NB! Ei ole sellist selgitust ühegi juhtkonda kuuluva inimese käest kuulnud, kuid näen ise sellist vajadust.

mart2 kirjutas: ↑22 Aug, 2023 12:27 Kui reservväelane läheb missioonile

Kuidas see võimalik on?

Aga teemasse - nii nagu juba eelpool ka korra pakuti, EKV oleks võinud luua eriala- või muude toetatavate struktuuride jaoks mingi paralleelse auastmestiku. Kas siis teist värvi õlakutega või millega iganes, sest iga auaste on ju justkui kinnitus teatud oskuste ja teadmiste kogumist indiviidi puhul. Või tuleb lõpetada nende meditsiinikaptenite toppimine digilaiku...

zephys kirjutas: ↑22 Aug, 2023 14:42

mart2 kirjutas: ↑22 Aug, 2023 12:27 Kui reservväelane läheb missioonile

Kuidas see võimalik on?

Väga lihtsalt, reservväelane teeb lepingu ja astub tegevteenistusse missiooni ajaks. Tehniliselt vist on võimalik ka vabatahtlikuse alusel väga pika õppekogunemisega lahendada?

zephys kirjutas: ↑22 Aug, 2023 14:42

mart2 kirjutas: ↑22 Aug, 2023 12:27 Kui reservväelane läheb missioonile

Kuidas see võimalik on? ...

Missioonil käinud arstidest-kirurgidest oled midagi kuulnud?

Usun, et erialaspetsialistidel on omad ametikirjeldused olemas, mis sätestavad nendele esitatavad nõuded ja soovitava kogemuspagasi.
See, et näiteks mina neid avatud internetis ei leia, et tähenda veel nende puudumist.

mart2 kirjutas: ↑22 Aug, 2023 15:17

zephys kirjutas: ↑22 Aug, 2023 14:42

mart2 kirjutas: ↑22 Aug, 2023 12:27 Kui reservväelane läheb missioonile

Kuidas see võimalik on? ...

Missioonil käinud arstidest-kirurgidest oled midagi kuulnud?

Ei ole kuulnud. Teie olete?

On käinud küll (Camp Bastioni välihaiglas näiteks), aga seal käijate arv on väga väike ja sinna sattumine erandlik, julgeks öelda, et nendest arst-kaptenitest satub missioonile julgelt ühekohaline arv protsentides.

Üks selline kirurg (nimi ei meenu enam) on sattunud Mustamäe EMO-s minu hapuks läinud käehaava lappima, tegevus oli professionaalne ja polnud pärjatud naisarstidele tüüpilise vingumisega stiilis, et miks te alles nüüd tulete. Aga see teema puudutab ka muid arstitädisid, mitte ainult käputäit parimaid kirurge, keda me julgeme sinna A-stani saata.

Tehniliselt vist on võimalik ka vabatahtlikuse alusel väga pika õppekogunemisega lahendada?

Täiesti eksisteerib ja on ka tehtud, mõne nädala kaupa (mitte arstile, nendest ei tea)

Mõlemal juhul ei viibi isik ju reservväelasena missioonipiirkonnas. See oli mu küsimuse mõte.

Missioonil käib arst ikka tegevteenistuse korras, väljaõppe algusest kuni missi lõpuni sõlmitakse ju tegevteenistuse leping.

zephys kirjutas: ↑23 Aug, 2023 13:08 Mõlemal juhul ei viibi isik ju reservväelasena missioonipiirkonnas. See oli mu küsimuse mõte.

https://www.err.ee/1608350789/eesti-pik ... oni-leedus

loomulikult pole n.ö kuum koht aga asi seegi...? Ma ei käinud, NDA'd pole ja ennast põnevamaks ei jutusta, aga eksisteerib...

Missiooni ja „missioonil“ võivad olla väikesed vahed; iga välismaal käik pole automaatselt „rahvusvaheline sõjaline missioon“, vaid võib olla ka midagi teistsugust, kuhu on põhimõtteliselt võimalik lähetusele saata ka tegevväelasi, ajateenijaid või reservväelasi.

Afganistanis jt „kuumades kohtades“ on alati tegemist olnud rahvusvahelise sõjalise operatsiooniga, kuhu kaitseväelasi lähetatakse Riigikogu mandaadiga, ning kus kõik peavad olema tegevteenistuses. Aga nagu õigesti märgiti, siis tegevteenistusse saab missiooni ajaks astuda ka reservväelane – Afganistanist Camp Bastionist käis aastate jooksul täiesti plaanipäraselt ja süstemaatiliselt läbi terve rida Eesti arste, kellest osa olid juba pikka aega tegevteenistuses olnud, paljud aga tulid reservist. Eriti tulid reservist minu mäletamist mööda n-ö peenemate erialade kirurgid, anestesioloogid jms spetsialistid, kes üldiselt saavadki esmajoones reservist tulla, sest meie Kaitseväe rahuaegses meditsiiniteenistuses ei olegi nt ajukirurgil suurt midagi teha. Teised näited – Iraagis käis väekaitsemissioonil paar aastat tagasi üks Kaitseliidu rühm (tulid väljaõppe ja missiooni ajaks tegevteenistusse), 2000. aastatel mehitati samamoodi terve rida Balkanil tegutsenud rühma-suuruseid üksuseid.

Leedus ja Poolas 2021-2022. aastal polnud tegemist mitte rahvusvahelise sõjalise operatsiooniga, vaid juriidilises mõttes „rahvusvahelise kaitsekoostööprojektiga“, kuhu kaitseväelaste lähetamise sai otsustada mitte Riigikogu või Vabariigi Valitsus, vaid kaitseminister. Erisus „pärismissioonist“ oligi olemuslikult see, et tegemist polnud kineetilise operatsiooniga ning sinna lähetatud kaitseväelaste jõu kasutamise õigus oli piiratud enesekaitsega. Sellisele ettevõtmisele sai lähetada vajaduse korral nii tegevväelasi, vabatahtlikult selleks soovi avaldanud ajateenijaid, või ka reservväelasi. Viimased tulid Poola ettevõtmise puhul Kaitseliidust, maakaitseringkondade kaupa ja puht-juriidiliselt oli vist tegemist mitte isegi tegevteenistusse astunutega, vaid – kui ma õigesti mäletan – vabatahtlikult õppekogunemisele tulnutega; lihtsalt see õppekogunemine kestis tavapärasest kauem ja toimus peamiselt liitlasriigis Poolas. Lühidalt kokku võttes: leidis praktikas kinnitust, et vajadusel on võimalik n-ö madalama intensiivsusega ettevõtmisesse nii sisuliselt kui juriidiliselt kaasata ka reservväelasi-kaitseliitlasi; ei ole kohe tingimata tarvis nt tervet Scoutspataljoni pioneerirühma pooleks aastaks huugama panna.

vabatahtlikult õppekogunemisele tulnutega

tänks A4 et lahti kirjutasid

Loen vastustest välja, et tegelikult on kõik hästi ja kes viriseb, on ise saamatu. Lahtiseks jääb veel, kuhu kadetid kadusid, aga ju nad on ka saamatud.

Kas Sa mõtled läbi aastate MeV kadette?