www.militaar.net

Miks lääneriigid väristavad põlve lennukite andmise üle ei tea, eks seal ole palju faktoreid. Aga ainuke riik, kel on piisavalt lennukeid anda , on USA. Mina ootaks ameeriklaste suuremat panust sel alal.

Põhimõtteliselt, kui Poola, Slovakkia ja Bulgaaria poleks neile vene lennukeid andnud, oleks UKR lennuvägi tänaseks eksistentsi lõpetanud.

Aga äkki on ukrainlast suurte kaotuste taga asjaolu, et nad lendavad ürgvanade lennukitega. Ja andes neile uuemaid, paremaid ja moodsamaid lennukeid, siis väheneksid ka kaotused.

Ilmselt ukride võimekus uuemate lennukitega hakkama saada on koolituste käigus vaikselt selgumas ja mis seal salata - ei anta miskipärast veel..

Tundub et akf Trumm saab rõõmustada. AIM-54 phoenix teeb sisuliselt modernse comebacki SM-6 õhk-õhk versioonina (ametlik number XAIM-174B):

https://theaviationist.com/2024/07/03/f ... -missiles/

https://x.com/CurtisLeeCICMCC/status/18 ... 23979?s=19

Moderne pikamaa õhk-õhk rakett kulub kindlasti Lääne lennukitele ära



Vaadates mis on SM-6 ametlik lennuulatus laevalt, peaks see ikka väga viisaka "käepikkusega" olema

Sellised asjandused eeldaks F-16 puhul ka vähe kangemat radarit kui 70ndate lõpu kompakt. Mingit Block 70 tasemel AESA-t või nii.
Neid kardetavalt USA ei anna, sest on suur võimalus, et lennuk sajab alla kuskil VF kontrollitaval ajal.

Suure kaugusega rakettide probleem kergel hävitajal on jätkuvalt see, kas hävitaja radar suudab sihtmärki vajalikul kaugusel ka valgustada, niipalju kui mina tean, siis vähemalt AIM-120 midcourse update eeldab ikkagi hävitaja radarit, sihtmärke avastada võib ka E-3 kuskilt kaugelt eemalt (või maapealne radar). Ehk see radar peab sinna 200 km taha ka ulatuma.

See, mida Ukraina saab, suudab täies ulatuses ära kasutada ainult AIM-120B võimalused, isegi C-ga jääb juba napiks. D-st rääkimata.

Taoliste rakettide nagu AIM-94 ja vene R-33/37 probleemiks on napp manööverdusvõime, rakett üsna raske ja suure kiiruse tõttu napi tiivapinnaga, ehk kui vastane suudab raketti visuaalselt näha, siis on löögi alt pääsemise võimalused küllalt suured. Ega need pole algselt mõeldudki õhulahinguks, pigem vastase vähemanööverdavate pommitajate ja tiibrakettide tõrjeks.

Kapten Trumm kirjutas: Suure kaugusega rakettide probleem kergel hävitajal on jätkuvalt see, kas hävitaja radar suudab sihtmärki vajalikul kaugusel ka valgustada, niipalju kui mina tean, siis vähemalt AIM-120 midcourse update eeldab ikkagi hävitaja radarit, sihtmärke avastada võib ka E
See, mida Ukraina saab, suudab täies ulatuses ära kasutada ainult AIM-120B võimalused, isegi C-ga jääb juba napiks. D-st rääkimata.

Seda küll. Rootsi antavad AWACSid võiks siin teoorias aidata, aga kes teab millal need reaalselt kohale jõuavad.

Sellised asjandused eeldaks F-16 puhul ka vähe kangemat radarit kui 70ndate lõpu kompakt. Mingit Block 70 tasemel AESA-t või nii.
Neid kardetavalt USA ei anna, sest on suur võimalus, et lennuk sajab alla kuskil VF kontrollitaval ajal.

Teadmatusest küsin - kas F-16 saab jagada infot teise F-16ga? Nagu Gripeni vennad kuskil vist promosid seda.
Esimesel on hea radar aga lendab rindejoonest kaugemal. Teisel, mis lendab rindejoone juures, on raketid peal.

Kapten Trumm kirjutas: ↑03 Juul, 2024 11:43 ... , niipalju kui mina tean, siis vähemalt AIM-120 midcourse update eeldab ikkagi hävitaja radarit, sihtmärke avastada võib ka E-3 kuskilt kaugelt eemalt (või maapealne radar). Ehk see radar peab sinna 200 km taha ka ulatuma ...

Oleks akf ikka kogu viidatud artikli läbi lugenud, siis oleks näinud, et see katsetatav süsteem on integreeritud ega planeerita kasutada iseseisvalt.

... The AIM-174B launch platform, integrated with E-2D, F-35 and AEGIS within the Naval Integrated Fire Control-Counter Air (NIFC-CA) architecture, would extend the Navy’s engagement range to intercept flying targets as done for naval targets using the baseline SM-6...

PS. Katsetav süsteem on arendamisel ameeriklaste omaks tarbeks ning polegi mõeldud ukrainlastega jagamiseks, seega akf-i postituses seostamine nendele antavate F-16-ga on meelevaldne.

Lihtsalt täpsustus.

Kapten Trumm kirjutas: ↑03 Juul, 2024 11:43 Sellised asjandused eeldaks F-16 puhul ka vähe kangemat radarit kui 70ndate lõpu kompakt. Mingit Block 70 tasemel AESA-t või nii.
Neid kardetavalt USA ei anna, sest on suur võimalus, et lennuk sajab alla kuskil VF kontrollitaval ajal.

Kas sensitiivset tehnikat või selle osi pole võimalik nö. ära mineerida - ohu korral vaenlase kätte sattumisel käivitub enesehävitusmehanism ja asi lendab pulbriks?

Esimene emotsioon oli, et Kaarsild tulistab raketi, aga siis sain aru, et tegemist siiski lennukiga. Ja selline oli/ongi normaalne kvaliteet?


https://x.com/RALee85/status/1817742662 ... 56/photo/1

Su-25 on kaunikesti vana lennuk kah...viimased tulid konveierilt aastal 2005.

Jälgige klaasi paksust, mitte sentimeetriti kuulikindlat klaasi seal pole.
Su-25 esiklaas oli algselt umbes 5 cm paksusest klaasist.
Tundub, et täiendava elektroonikanänni jaoks kaalulimiiti on saadud soomuskaitse arvelt.
Kunagi oli vene lennukite esiklaas 102 mm.

Sirvisin õhtul hoolega Loemaa raamatut soomusklaasi kohta. Su-17 kohta ei leidnud midagi, kuid Su-7-l olevat olnud kabiini esimene klaas soomusklaas paksusega 106 mm. Olen aru saanud, et kõik nõuka lennukid, mis pidid tegutsema madalal tinavihmas, olid ühel või teisel viisil soomustatud ja põhiliselt keskendus soomus piloodi kaitsmisele. Lennuki enda elulised sõlmed olid kaitstud dubleerimise või ekraniseerimisega (nt tähtsad elektrijuhtmed ja hüdraulikatorud olid peidetud tugevate osade varju.

A-stani sõjas olevat olnud juhtum, kus Su-17 tulistati alla üheainsa 12,7 tabamusega, kuid see paistis olevat suht õnnelik juhus, vraki uurimisel leiti kuuliauk katapultistmes, kuhu kuul ol lennanud läbi lennuki nina.

Sedavõrd võimsat soomustamist nagu oli Il-2 WWII ajal, hilisem nõuka ründe- ja hävituspommituslennuvägi enam ei näinud, kuid samasuguse otstarbega lennukitel oli väiksem soomuse pind tunduvalt paksem. Kui Il-2 kaitses 7,62 kuulikindel soomus lennuki mootorit, bensiinipaaki ja pilooti, siis Su-25 puhul oli põhiosa soomusest piloodi ümber, piloot istus 25 mm mürsu eest kaitset pakkuvas titaanvannis.

Huvitav video USA lennuakadeemia lõpetajate-või alustajate reaktsioonidest, millise lennukiga tulevikus karjääri tehakse.

U.S. Air Force pilots finding out what they will get to fly

https://x.com/visegrad24/status/1846257130636300509

Ukraina hävitajate saatus
https://forte.delfi.ee/artikkel/1203652 ... ri-kaotusi

Kokkuvõtvalt 2 pointi
1. lennuvägi peab baseeruma maanteedel/tsiviillennuväljadel ja tegutsema hajutatult. F-16 siin ei tantsi, Gripen aga küll. Meie juures liitlased häviks ja siia nad lennukeid tuua ei tahaks. Pole isegi kindlustatud angaare. Kui on vaja kontsentratsiooni, siis tullakse kokku korraks.
2. vaja on investeerida radarihoiatusse ja segamisse, kui ukrainlased kasutavad siiani ürgaegset SPO-15 Berjozat, millega "tihedama" radarivaatluse korral pole võimalik aru saada, kus oht on ja kui kaugel (seade vilgub erratiliselt lihtsalt), siis pole võimalik ka ohtu vältida.

Soomlaste muide pole sealt eriti palju õppida, nemad harjutavad sellist tegevust juba aastakümneid ja omavad ka korralikku kaitse-eletroonikat.

Jutt, et F-16 pole suuteline maanteedelt opereerima, on puhtakujuline kelbas..

https://youtu.be/vR6yffOLq6w?si=8JTM7VQrfyxGBpbL