www.militaar.net

Kõik ei pea ju omama seal. Piisab ka kui keegi normaalne inimene omab ja pakub katusealust kui vaja.


Aga olen nüüd sportlikust huvist liitunud erinevate sotsmeediagruppidega mis Hisp kolivad, vahendavad jne. Tegelikult see lastele koolide otsimine on muljetavaldavalt suur. Iga perekonna lapsed ( reeglina 2-3 last) kes sinna kooli pannakse ja sealse eluga mingi piirini harjuvad on meie mõistes ju kadunud kodanikud. Mõned ehk pettuvad ja tulevad tagasi aga murettekitav tendents siiski.
Sama kindlasti teevad ka lätlased, leedukad. Aga Hispaania suur riik. Mahuvad ära.

isonts kirjutas: ↑22 Mär, 2024 16:44 Riik võiks aastaringselt soojemates piirkondades mõned hotellid ära osta. Rahuajal teenib renditulu. Sõjaajal on koht kuhu oma mitte sõdivat elanikonda evakueerida ja majutada.

Üks suurimaid fopaasid eestlasele on kui peab kalli raha eest kauge palmiriigi hotellis teise eestlasega hotelli jagama - rikutud puhkus ühesõnaga..

See massiline Hispaaniasse põgenemine on pigem ulme valdkonda kuuluv teema. Reaalselt ei ole Eestil ega ka muudel riikidel mingit kohustust hakata oma kodanikke sõja eest tuhandete kilomeetrite taha kolima sõja eest, sest riigi huvi on, et ühiskond peaks sõja korral jätkama võimalikult normaalset elu ja siin on ka igasugu tädidel oma roll täita. Reaalselt on artiklid, kuidas eestlased Hispaaniasse (võib muuta milliseiganes sooja maa EL piires) peamiselt kinnisvaraärikate sisuturundus, sest päriselt on sellised plaanid ja võimalused mõnel üksikul. Jutupliiatseid ja plaane võib olla igasuguseid, kuid tegudeni jõuavad vähesed, sest kohe on vaja leida vastus mitmele küsimusele, mis on:
Kus elada - korralik eluase arenenud piirkonnas maksab sadu tuhandeid, kui ei ole huvi karumustikasse kolida, siis on vaja päris palju raha eluaseme soetakseks.
Mis tööd teha? Hispaanias või kusiganes tuleb ennast ka elatada, ehk millise tööga piisavalt teenida?
Laste kool? Rahvusvahelisi tasulisis koole on peamiselt turistidega asutatud piirkondades ja seal on õppetöö inglise keeles, kohalik koolimajandus pöörleb ikkagi hispaania keeles, mis eestlastele suht eksootiline.

Leo kirjutas: ↑22 Mär, 2024 20:26 Kus elada - korralik eluase arenenud piirkonnas maksab sadu tuhandeid, kui ei ole huvi karumustikasse kolida, siis on vaja päris palju raha eluaseme soetakseks.
Mis tööd teha? Hispaanias või kusiganes tuleb ennast ka elatada, ehk millise tööga piisavalt teenida?

Eluaseme soetamisele on alternatiiv olemas- üürimine. Ja töö.. no kui Eestist lähevad noored ilma mingi töökogemuseta inimesed Austraaliasse ja tegelikult ka igale poole mujale maailmas, ning leiavad endale tavaliselt kohe mingisuguse töö, siis on see Hispaanias ka võimalik. Kuidas ukrainlased Eestis hakkama saavad, nälga ju pole keegi surnud?

Ja mis keele õppimist puudutab, siis lapsed omandavad selle omavahel mängides vahel isegi kiiremini kui täiskasvanud. Hispaania keel ei ole mingi hiina või jaapani keel, olen ise ka põgusalt kokku puutunud ja pole raske.

Siki kirjutas: ↑22 Mär, 2024 20:48 ... kui Eestist lähevad noored ilma mingi töökogemuseta inimesed Austraaliasse ja tegelikult ka igale poole mujale maailmas, ning leiavad endale tavaliselt kohe mingisuguse töö, siis on see Hispaanias ka võimalik. ...

Noorte "ajutine tööränne", "elamisloa saamine", "kodaniku staatus" ja "(sõja)põgeniku" staatus on erinevad asjad ja erinevate tingimustega.
Austraalias saavad noored lihtsalt ajutise tööloa ja vanuse kasvades muutuvad nõuded migrandile astmeliselt rangemaks ning piirvanuse täitumisel peavad nad riigist lahkuma.

Viimati kui Austraaliasse mineku tingimusi uurisin, siis leidsin umbes sellised ametlikud võimalused.
Näiteks kui üle 36 aasta vanune "vaene tööinimene" tahab perega lihtsalt elama minna, siis ta peab omama Austraalias vajalikku elukutset (erinevate elukutsete vajadust hinnatakse punktisüsteemi alusel) millede nimekirja leiab migratsiooniameti lehelt ja murjanitega samas järjekorras migratsioonikomisjoni "ukse taga" ootama.
Jõukam inimene võib elamisloa saamiseks panustada (advokaadi abil) majandusse (ca 500 000 AUD, summa kasvab koos vanuse tõusuga) omandades osaluse mõnes firmas ja osalus selles firmas ei tohi olla üle 49%, kusjuures omale ostetud kinnisvara (elamu) hinda ei loeta "majandusse panustamiseks".

Perega minnes peab arvestama lasteaia ja koolikuludega, kus mittekodanikule on tasu ca 1000AUD nädalas. Jne.

(Eks alati leiab kompromisse tehes ka odavamaid lahendusi ja näiteks Soomes on selles rajoonis kus asuvad pruunlaste asutused (palvetoad) küll üürihinnad odavamad aga lapsi ilma järelvalveta välja ei lasta.)

Kapten Trumm kirjutas: ↑12 Mär, 2024 10:01 Minul on taolisi seisukohavõtte piinlik lugeda, et "Eesti pole hea koht kus elada". Taoline ballast võiks siit kohe end kokku pakkida minna koormama Itaalia või Hispaania sotsiaalsüsteemi, sest enamasti taoline element ei täida ka riigikaitsekohust, hiilib kõrvale maksudest, usub hobuste ussirohu imetoimesse ja Varro Vooglaidu.

Kummastav mõtteavaldus. Inimesed, kes suudavad Vahemere äärde kinnisvara osta, ei lähe sinna sotsiaalsüsteemi kurnama. Mis veel halvem - kui need inimesed muutuvad mõne teise riigi maksuresidenditeks aga oma tulu teenivad valdavalt siin, siis on see tõsine kaotus Eesti riigile. Selline "minge ära, siis tõelistel eestlastel ongi parem" suhtumine on ääretult lühinägelik ja pikemas plaanis Eesti riiki ja rahvust kahjustav. Iga äraläinud eestlase asemele tekib vajadust importida mõni ukrainlane, bulgaarlane või halvemal juhul kusagilt kaugemalt ja võõramalt maalt pärit isik, et meie ühiskonnakorraldust püsti hoida.
Kuidas puutuvad teemasse hobuste ussirohi ja Varro Vooglaid, ei saa aru.

OLAVI kirjutas: ↑23 Mär, 2024 23:14 Noorte "ajutine tööränne", "elamisloa saamine", "kodaniku staatus" ja "(sõja)põgeniku" staatus on erinevad asjad ja erinevate tingimustega.
Austraalias saavad noored lihtsalt ajutise tööloa ja vanuse kasvades muutuvad nõuded migrandile astmeliselt rangemaks ning piirvanuse täitumisel peavad nad riigist lahkuma.

Ma ei rääkinud üldse sellest, millised on viisatingimused Austraalias..
Lihtsalt, elukutseliste sõjaväelaste arvamus on vahel umbes selline, nagu tsiviilelus ei olegi üldse võimalik hakkama saada ja mingit uut ametit omandada. Hispaania on Euroopa Liidus ja eestlane võib sinna vabalt tööle minna. Austraalia tõin juhuslikuks näiteks, et on võimalik välismaal hakkama saada, ja kui juba teisel pool maakera saadakse, siis Euroopas ammugi.

OT algab.

Siki kirjutas: ↑24 Mär, 2024 0:11 ... Lihtsalt, elukutseliste sõjaväelaste arvamus on vahel umbes selline, nagu tsiviilelus ei olegi üldse võimalik hakkama saada ja mingit uut ametit omandada...

Palun oma isiklikke luulusid siin mitte esitada. Sama võivad arvata põllumehed, ekskavaatori operaatorid, poliitikud või kes iganes!

OT lõpp.

Siki kirjutas: ↑24 Mär, 2024 0:11

OLAVI kirjutas: ↑23 Mär, 2024 23:14 Noorte "ajutine tööränne", "elamisloa saamine", "kodaniku staatus" ja "(sõja)põgeniku" staatus on erinevad asjad ja erinevate tingimustega.
Austraalias saavad noored lihtsalt ajutise tööloa ja vanuse kasvades muutuvad nõuded migrandile astmeliselt rangemaks ning piirvanuse täitumisel peavad nad riigist lahkuma.

Ma ei rääkinud üldse sellest, millised on viisatingimused Austraalias....
... Austraalia tõin juhuslikuks näiteks, et on võimalik välismaal hakkama saada, ja kui juba teisel pool maakera saadakse, siis Euroopas ammugi.

Ja mina juhtisin tähelepanu, et noorte ilusate juttude peale ei maksaks väga leili minna, sest mis 20 aastasel on lihtne, siis 40 aastasel on see raskem ja 60 aastasel võib olla vägagi keeruline.
Austraalias näiteks on kõige lihtsam ja nõutud töö, põllul küürutades spargli korjamine, aga isegi noored ei jõua seda päevast päeva üle paari kuu teha.
Seni kuni oled turimitsoonis turistina, siis oled "liikuv rahakott" koos vastava suhtumisega aga soovides kohalike seas elada, oled lõpuni migrant, ka EU's.

Hispaania on koos Kreekaga läänemaailma liider töötuse määralt, ei tasu vaikimisi eeldada et seal on jube lihtne püsivat töökohta leida.

Ma ei usu, et ära minnakse täna ainult sõja eest. Tavaline migratsioon. Elatustase lihtsalt võmaldab soojale maale elama asuda. Keegi ei plaani kolida niiskesse Inglismaale või tunduvalt lähemale Soome või Rootsi. Isegi Itaalia ja Prantsusmaa ei ole teemaks.
Pealegi ei kvalifitseeruks enne sõda teise riiki elama asunud inimesed sõjapõgenikeks.

Teema algas 2008 küsimusega

Vaatasin, et rubriigis "kas läheksid Eesti eest sõtta?" on mitmed maininud ühe tingimusena, et nad saadaksid pere enne ära. Aga kuhu ära? Maale? Kas maal on turvalisem, kui linnas või alevis? Soome? Aga kui enam laevad ei lähe või on täis? Metsa? Kuhu metsa...? Mingisse 2x2m niiskesse punkrisse?

Mulle isiklikult näib, et reaalselt on perede "ära saatmine" väga komplitseeritud.

Kuhu siis Ukraina sõja valguses oma pere sõja eest ära saata?

Kas päris sõjapõgenike ootaks midagi sarnast?

Arvamus, et Euroopas ootab ees sama hea elustandard nagu siin kodus on harjutud on üsna sinisilmne, vähemalt alguses on päris raske (kui just ei juhtu olema mingi universaalse ala väga hea spetsialist, keda kahel käel vastu võetakse). Ülejäänud Euroopa on "doktoritest ja inseneridest" niigi üleküllastunud ja liigseid suid ja rahvamassi juurde ei oodata. Elu kuskil põgenikelaagris käed-jalad segamini araablaste, aafriklaste ja muu massiga pole just meeldiv, ka on seal päris palju kuritegevust: röövimistest, pussitamistest ning vägistamistest (sh laste), on teises foorumis küllalt näiteid toodud. Tõsiselt "turvaline koht" kuhu oma perega põgeneda ...

Te siin ajate asjad segi nagu pudru ja kapsad. Esiteks sõjapõgenik ei mõtle tööst ja mitme vannitoaga elamisest, aga sellest, et mitte raketiga vastu pead saada. Kui on valida edaspidi põgenikelaagri telgis vs mulla all eksisteerimise vahel, siis tundub telk päris hea lahendusena. Teiseks ei maksa kinnisvara Vahemere äärsetes riikides rohkem kui siin, pigem vähem. Kõik oleneb piirkonnast, turistikate ja sisemaa hinnavahed on suurusjärkudes(nagu ka siin Tallinn vs mingi väike asula kuskil karup....s). Ja kolmandaks on hetkel enamvähem kõik arenenud riigid aru saanud, et elanikkond vananeb ja jätkusuutlik on tööjõu import ehk L-Euroopa hõõrub õnnest käsi kokku, kui siit piirkonnast peaks mingi suurem põgenike laine kuhugi poole liikuma hakkama. Alternatiiv on poole väiksema IQ-ga ruberoidi vaikselt Aafrikast lasta sisse tilkuda, aga nende panus majanduse elavdamisse on paremal juhul Bolti sõita või suurendada tarbimist vabastades põliselanikke nende maisest varast.

Te unustate, et Eesti kodanikud on ka EL-i kodanikud, kes võivad ükskõik kus EL-is vähemalt viis aastat niisama elada.

EL heaoluriigid võivad EL õigused päris kiiresti "unustada" kui midagi ventikasse lendab.
Ning samas, eestlased on kultuurrahvas ja raske oleks uskuda et põgenikelaagris kohe vägistamiseks läheb. Mina isiklikult ei tunne puudust vägistamisest ja olenemata asjaoludest ei plaani sellega tegelema hakata. Ei ole plaanis ka shokolaadi seksi vastu vahetada jne jne.

Minul on ikka küsimus et "kuhu sõtta" ma läheksin ? Kui raketid lendavad ja himarsid orkidest hakkliha teevad, siis.. ma aitaks küll oma oskustega niipaljukest kui neid on aga kuhu peaks pöörduma ? Huvitav kas on kusagil list Kaitseväel, a la Madis oskab elektroonikat või Ants, 65 aastat, oskab paljakäsi rasketehnikal rehve vahetada jne jne ?

Madis Reivik kirjutas: ↑24 Mär, 2024 16:51EL heaoluriigid võivad EL õigused päris kiiresti "unustada" kui midagi ventikasse lendab.

Kui nii targutama hakata, siis võib ju NATO abi ka korstnasse kirjutada ja ennast täitsa musta masendusse mõelda.

Ei ole mõtet. Heaoluriigid ise püsivad õiguskorral ning Batlikumist kokku ka ei tuleks iialgi nii palju põgenikke, et see ülejäänud Euroopat kuidagi kõigutaks.