www.militaar.net

Toodetakse gaasist küll aga propaan ja butaan pole looduslikud gaasid vaid tekivad nafta rafineerimisel. Ehk tegu on nafta fraktsioonidega.

Lisaks tuleb vist arvestada, et ka elektriautode kasutamine vajab määrdeõlisid ja tahkeid määrdeid, mida üldiselt jällegi "gaasist" ehk nafta kräkkimisel tekkivatest gaasidest tehakse

Ka kilematerjalid pole ka autode tootmiseks kuigi vajalikud. Et auto kaalust 300 kilo alla võtta, vajatakse tugevaid plastmasse, näiteks ABS-i.

Kapten Trumm kirjutas:Lisaks tuleb vist arvestada, et ka elektriautode kasutamine vajab määrdeõlisid ja tahkeid määrdeid, mida üldiselt jällegi "gaasist" ehk nafta kräkkimisel tekkivatest gaasidest tehakse

Ka kilematerjalid pole ka autode tootmiseks kuigi vajalikud. Et auto kaalust 300 kilo alla võtta, vajatakse tugevaid plastmasse, näiteks ABS-i.

Minu kommentaar oli suunatud ikkagi konkreetse väite vastu, et "enamik plaste toodetakse naftast". Kuna suurim osa maailma plstitoodangust on polüetüleen, mille toormeks on maagaasist saadav etaan, siis see ei ole päris tõene.

Mis puutub elektriautode määrdeid jms., siis kogunõudlus pigem väheneb, kuna elektriauto vajab määrdeid oluliselt vähem, kui sisepõlemismootoriga sõiduk. Lähtuda tuleb eeldusest, et elektriauto esialgu kindlasti ikkagi asendab sisepõlemismootoriga autot, mitte ei ole tegemist mingi uue turuga.

Muu naftatarbimise kõrval on selle kulu plastide tootmisele suhteliselt väike (kuni 10%). Pealegi on autodes kasutatavate struktuursete plastide (süsnikkiud, kevlar, klaaskiud) massist ca. pool armeering. Süsinikkiu ja aramiidkiu tooraine on küll nafta, kuid klaaskiud ilmselgelt mitte.

Siiski on ka vale väita, et plastitööstus saab hakkama ilma naftata. Ei saa.
Autoehituses (kui me tõesti tahame akude suurendamise asemel parandada efektiivsust) pole nt klaasplasti või muude fiiberplastidega suuremat peale hakata, see oli ja on kogu aeg kalli eksootika pärusmaa. Masstootmine kasutab juba hulk aastaid nt keredetailide tootmiseks neid "rasvaseid" elastseid plastikuid, sest toota peab saama ka kiirtempos. Näiteks torumajandus, mis täna on 90% plastide peal (metalli kasutatakse sooja- ja gaasitorudeks endiselt) kasutab armeerimata plastikuid ja päris vastutusrikastes kohtades.

Klaasplastikut ei kasuta autode masstootmisel vist keegi - tehnoloogia miinus on just piiratud tootmistempo, ta sobib enim väikeseeriatoodetele, näiteks kaatri kerede tootmiseks, kus tootmisarvud on suurusjärke väiksemad autode tootmisest. Lihtsam on toota rakised nt ABS-i või muu taolisest plastist keredetailide pressimiseks. Ehk siis - klaasplastist on rentaabel teha tuuningutöökojas 12 custom esistanget, aga kui sa pead tootma 12 000 aastas, siis neid keegi klaasplastist enam ei tee.

Tulles tagasi strateegiliste energiakandjate juurde siis on täna mul raske ette kujutada, misasi asendaks lähitulevikus naftal baseeruvad kütused näiteks lennunduses või laevanduses. Või isegi elektrijõul liikuv rekka on täna ikkagi paras kurioosum. Jah, igasuguseid katsetusi on tehtud aga tänaste elektriautodele minevate akude tootmismaht on naljakoht globaalse kaubatranspordi vajadustega võrreldes.

Meie omamaised reisilaevad (ja küllap ka kaubalaevad) sõitsid avamerel, kollane suitsuvine ja Kohtla-Järve lõhn ringi hõljumas.

Laevad - biogaas
Rongid - biogaas, vesinik, elekter
Rekkad - biogaas, vesinik

Raskediiselmootorite kütmine gaasiga peaks peale mõningast ümberehitust olema igati reaalne, kuna koostootmisjaamades olevad gaasimootorid ongi lihtsalt tööstusdiislid, mis on kohandatud gaasiga töötamiseks.

Mis omakorda tähendab, et üritus muutub reaalseks, sest selliseid ümberehitusi on võimalik juba mootorite kapitaalremondiga ühildada. Ei ole vaja midagi uut leiutada ja juurutada.

Vesinikupasta – energiatihedam ja mugavam kasutada kui bensiin?
https://forte.delfi.ee/artikkel/9252977 ... ui-bensiin

Some kirjutas:Laevad - biogaas
Rongid - biogaas, vesinik, elekter
Rekkad - biogaas, vesinik

Kui praegu käib arutelu elektri tootmise ja salvestamise üle, siis peaks mõtlema ka sellele, kui palju on vaja biogaasi!
Biogaas ei teki iseenesest ja tootmine paneb päris suure koormuse keskkonnale - loomad, taimed jne. Samas ei vähene lähiajal vajadus toidukõlvikute järele ning kasuteguri tõstmiseks tuleb suurendada erinevate väetiste tootmist...

Kapten Trumm kirjutas:Siiski on ka vale väita, et plastitööstus saab hakkama ilma naftata. Ei saa.
...

Seda pole ka keegi öelnud. Sinu väide oli, et plastitööstuse mahu kasvud suurendavad naftanõudlust. Fakt on, et kuna plastitööstus moodustab ca. 10% maailma naftatarbimisest, siis ei saa see isegi kahekordistudes kuidagi asendada transpordis vähenevat nafta põletamist.

mart2 kirjutas:

Some kirjutas:Laevad - biogaas
Rongid - biogaas, vesinik, elekter
Rekkad - biogaas, vesinik

Kui praegu käib arutelu elektri tootmise ja salvestamise üle, siis peaks mõtlema ka sellele, kui palju on vaja biogaasi!
Biogaas ei teki iseenesest ja tootmine paneb päris suure koormuse keskkonnale - loomad, taimed jne. Samas ei vähene lähiajal vajadus toidukõlvikute järele ning kasuteguri tõstmiseks tuleb suurendada erinevate väetiste tootmist...

http://eestibiogaas.ee/

Eestis tegutsevad ühtekokku 17 biogaasijaama, neist
5 põllumajanduslikku biogaasijaama, 7 reoveepuhastus ja tööstusreovee käitlusjaama ning 5 prügilagaasi tootmisüksust.

Minule tundub, et tegemist on siiani kasutamata ressursiga
mis läks lihtsalt “õhku”. Andke va seda krabisevad ja iga loomadega
tegelev suurfarm paneb ühe “püti tuksuma”.

Minule tundub, et tegemist on siiani kasutamata ressursiga
mis läks lihtsalt “õhku”. Andke va seda krabisevad ja iga loomadega
tegelev suurfarm paneb ühe “püti tuksuma”

Mina tean vähemalt kahte arendusprojekti sellel teemal ja ühele jaamale me ehitame praegu seadmeid.

Minu küsimuse püstitus ei olnud võimaluse kohta, vaid sellest, et kui palju (koguseliselt!) seda biogaasi vaja oleks ning milline tootmismaht on vaja luua selle tootmiseks?

Some kirjutas:Laevad - biogaas
Rongid - biogaas, vesinik, elekter
Rekkad - biogaas, vesinik

Kindlasti on biogaasi tootmine stabiilsem kui tuul või päike, kuid ressurss?

Eks sellepärast panin ka alternatiivid kõrvale. Ise usun, et vesinikust saab maanteetranspordil tegija, rekkasse neid raskeid balloone lihtsam ära peita ja tankimine ka kiire. Mis puutub elektrolüüsi väiksesse kasutegurisse siis see nii hull pole kui elektriga võrrelda. Elektrit läheb ju ca 20% transpordil kaduma ja laadimisel ka miski päris suur protsent. Elektrolüüsi tehakse reeglina kohas, kus energiat toodetakse ja laadimiskadu ka pole. Lisaks toodetakse vesinikku ainult siis kui elektrihind on väga madal. Madal elektrihind tootmisel kompenseerib täiesti elektrolüüsi madala efektiivsuse.