www.militaar.net

Väike lahendus oleks olnud vägede jõudmine peale Antverpeni võtmist Brüsselisse (arvestades planeerija ettenägelikust siis oli see arvatavalt mõeldud „söe ja teraseliidu“ bürokraatia masina loomise ennetamiseks ), et võita Saksamaale talv ja suur lahendus oleks olnud peale Jänkidele sauna kütmist jõuda Lääneliitlastega läbirääkimiste laua taha, et saaks keskenduda punastele pasunasse andmisele.

Kulla Charlemagne, Ardennid on vist pühapäeval vastunäidustatud.
Minu saksa keel, mida ma pole kunagi viitsinud korralikult omandada, on juba täitsa meelest, kuid mingi inf tuli netist hetkega ette. Vabadan kohmaka tõlke pärast, aga ehk oli õige koht.
Rundstedt ja Model kavandasid vastasvägede purustamiseks läänes "väikese lahenduse" - rünnaku Lüttichi suunas. Aga Hitler arvas, et kohalik edu "väiksel lahendusel" ei paneks liitlasi läbi rääkima(eesmärk oli nagu vaherahu läänerindel?) ning oli kindlel "Suurele lahendusele"
Eks see "Suur lahendus" vist Ardennide op. oligi!? Igal juhul Aacheni peale rünnakuga 16. dets lahti läks.

Jäin pisut edasi tuhlama. Sellist sõnademängu- "Grosse Lösung" ja "Kleine Lösung" oli kasutatud juba Poola saatust kavandades 1939.a. Ja ennist läks meelest märkida, et Lüttich on loomulikult Liege.

Õige vastus on tõesti: Antwerpen kui "suur lahendus" ja Lüttich-Liege kui "väike lahendus". Aurik küsib.

Hommikusöök vast kõigil söödud, valmistume siis lõunaks. Teema - prantsuse köök.
Ühel aastal ilmusid Pariisi restoranide menüüdesse järgmised hitid: hundikotletid, krokodillisült, ahviraguu, boa tatari moodi, eeslirind punases kastmes, elevandijalg valges kastmes, praetud kaameliliha, jaanalinnumaks trühvlitega ja veel palju muud isuäratavat. Mis aastal see oli? Kes viitsib, võib ka põhjendada, miks.

see oli seotud Pariisi loomaaia likvideerimisega? aastat ma paraku öölda ei oska...

Just aastaarv ongi peamine...

Jah, nii ta paraku oli. 1871 alguseks oli Pariis oma 2 miljoni elanikuga sattunud sakslaste piiramisrõngasse. Linnas polnud erilisi toidutagavarasid, nii tuligi loomaaia asukad lihaks teha, seda enam, et ka neile polnud enam midagi süüa anda.
nii et oli ikka sõjandusfoorumi kohane küsimus.
Corvus, jätka

Laevade ninaosad (rammid?) sulatati ümber.

Ega viimati Aktioni lahingus hõivatud Kleopatra laevade pronksist ninamikega?

Ühelt mehelt päevas kaks küsimust on palju, aga õhtu juba käes... eks ma jätka.
Kui 1862 Abraham Lincoln valmistus orjandust likvideerima, siis peeti üheks olulisemaks probleemiks seda, mida neegritega pärast peale hakata. Peeti isegi plaani nad Aafrikasse tagasi viia. Selle ja veel teistegi kavade kõrval
ilmutasid ärivaistu mõned bisnesmenid, kes tulid Lincolni juurde ettepanekuga viia neegrid tööle California söekaevandustesse. Plaan loomulikult läbi ei läinud, kuid ärimeestel oli kaks kena põhjendust, miks neegrid selliseks tööks kõige sobivamad on. Esimene kõlas umbes nii-
nad on Aafrika päikese käes palavusega harjunud ja kaevanduskuumus ei tee neile liiga. Milline oli aga teine põhjendus?

Kui tolleaegset inimeste mõtteviisi järgida siis:Kõnts ei paista nende tumedal nahal linnapildis välja, kui töölt koju lähevad?

Ma ei hakka pilli lõhki puhuma ja loen õigeks, sest mõte on päris lähedale.
Vastus oli - Neeger ei saa mustaks
jrgen20, jätka siis

Küsimus siis selline. Millega maskeeriti osati tanke Kõrbetormi ajal Saudi Araabias? Tegemist on vägagi igapäevase asjaga.

Tualettpaberiga....Muidugi võib olla ka millegiga veel.