www.militaar.net

Heitegaas vette? Mis suits neil siis mõlemalt küljelt, veepiirist kõrgemalt välja suunatakse? Nii, et küljed lausa tahmased.

Illustreerivad pildid ka:

No kui kõvasti kallutada ja käula kreeni ajada, ju see toss siis ka vee alla läheb... A võib-olla nad ei taha madalas vees vee alla rohkem midagi ajada kui niigi läheb....

Minu lemmik Penguin aga lendab hoopis soojuse peale, seega pihta saab see koht, kust katelde või gaasiturbiinide gaasid väljuvad.

Tänapäevased on ikka "tiba" targemad ja kaugema ulatusega. Ma olen kuulnud, et võid ka laeva külma kohta tabada

Ilmselt on tegemist selle unistuste MLRS süsteemiga.

Kui unistustega kaasnevad vahendid ja tahe, siis on kõik võimalik
Samas võib ühel juhtuda, et poliitiline tahe ja ressurss nõuab hoopis MRADi ... ja mõlemat ei saa.

Ok - ma olen siis saanud vastused mindhuvitanud küsedele:

-- uute rakettide üksus tuleb mereväe koosseisu - millega merivägilased omandavad esmakordselt võime vastast kineetiliselt mõjutada // astuvad ka n-ö "suurte poiste" klubisse
-- HEREMi mõistaandmisel on mingi Joint Fires "idu" KVPS rüpes olemas ja vajadusel valmis tulesid(-fires) prioritiseerima - no tubli on

Kaasuvalt sai ka selgeks, et:

-- surface-to-surface tüüpi Sinine Oda laseb ilmsesti ühesuguse eduga sihtmärke nii maal kui merel - samas on raketi sihitamine sihtmärgile ühteviisi "nõudlikult problemaatiline" mõlemas sfääris
-- kui maismaapõhise sihtmärgi fikseerimiseks on meil vähemalt omaenda SoF
-- siis merelise sihtmärgi fikseerimiseks hetkel peale binokliga madruse midagi erilist olema ei tundu ja sõltume siin täielikult NATOst

-- siis merelise sihtmärgi fikseerimiseks hetkel peale binokliga madruse midagi erilist olema ei tundu ja sõltume siin täielikult NATOst

No teoorias on olemas ca 20st radaripostist koosnev radarivõrk, mis kuulub PPA-le ja mis valvab peale mere ka Peipsil kulgevat veepiiri. See ulatub rannikust ca 30 km kaugusele ja peaks nägema aluseid ja PPA ajakiri Radar kunagi kirjutas, et näeb aluseid, mille kõrgus on suurem kui 1 meeter.

See on muidugi statsionaarne ja tsiviilotstarbeliste radaritega. Kui selle radari pilt kanda üle rakettide juhtimiskongi ja leidub mees, kes julgeb selle pildi järgi raketi teele saata, siis rakett ka teele läheb.

Heitegaas vette? Mis suits neil siis mõlemalt küljelt, veepiirist kõrgemalt välja suunatakse? Nii, et küljed lausa tahmased.

Pardon, olin oma konspekti valesti tõlkinud. Mitte heitgaas vette, vaid heitgaas segatakse veega. Koos gaasiga väljub samast torust merevesi, mis läbinud aluse mootorite soojusvahetid.

Minule pakub huvi,et: Gabriel V vs. Blue Spear vs. Sea Serpent (Briti mereväele pakutav).
Millest selline assortii, kas lihtsalt turundus? Kas meie süsteemid töötavad ka Gabriel 5 ja Sea Serpentiga? Ja kas juhul kui britid valivad Sea Serpenti ja meil tuleks mingil hetkel asap laovarusid täiendada, saaks me nende kui liitlastega kiirelt kaupa teha? Või siis soomlastega või vajadusel neile enda laost abi anda?

Peaasi,et meie oma mingi analoogia mõningatele venelaste versioon M idele ei oleks

Aga üldiselt, kui muude maade foorumeid ja kommentaare vaadta (sh adekvaatsemaid venelaste kommentaare), siis on teoreetiliselt tegu väga tõsise süsteemiga.

Meremiinidest ja 190meremiilise tegevusraadiusega rakettidest "mitmekihilist" rannakaitset ju ei moodusta.
Blue Spear vast ka liiga kallis, et hakata temast põmmutama paarikümne "trummipaadi" pihta?
Ja igal raketil on tõenäoliselt mingi minimaalne kaugus, surnud ala, millest lähemale ei saa lasta, ei aktiviseeru lõhkepea v juhtimissüsteem vms
Ilmub mõni selline vidin:
https://www.navalnews.com/naval-news/20 ... b_2jnQtDgs
Aegna ja Naissare vahele, Muuga lahte või Saaremaa süvasadamasse, niferdab mööda miinidest mida ei saa olema tõenäoliselt tuhandeid, et teostada arvestatavat katet ja mis siis edasi juhtuma hakkab?
Lähimaa rannakaitseraketid või mobiilne rannasuurtükiväeüksus?

Eee.. miks see raketile piisav sihtmärk pole?

von Kaerahelves kirjutas:Meremiinidest ja 190meremiilise tegevusraadiusega rakettidest "mitmekihilist" rannakaitset ju ei moodusta.

Mis siis nüüd puudu? Tuumapomm?

von Kaerahelves kirjutas:niferdab mööda miinidest

Kuidas see käib? Enne 'mööda niferdamist' peab ta need igatahes üles leidma, muidu läheb vähe keeruliseks.

Kas Te lugupeetu ka teate, kui palju oli EW ajal planeeritud Tallinna lahe sulus kasutada meremiine?

Puudu on ikka "mitmekihiline kaitse" ehk siis see millest ma eelnevalt just kirjutasin, kui juhuslikult vaevusite lugema postitust täies mahus

Puudu on ikka "mitmekihiline kaitse" ehk siis see millest ma eelnevalt just kirjutasin, kui juhuslikult vaevusite lugema postitust täies mahus

Mida see "mitmekihiline kaitse" endast siis kujutab?

nimetu kirjutas:

Puudu on ikka "mitmekihiline kaitse" ehk siis see millest ma eelnevalt just kirjutasin, kui juhuslikult vaevusite lugema postitust täies mahus

Mida see "mitmekihiline kaitse" endast siis kujutab?

Ma ei valda küll tänapäevast proff. terminoloogiat, kuid põhimõte on sama nagu õhutõrjes
Kaugmaa aktiivkaitse üks komponet SSM rakettide näol on soetamisel, teise komponendina võiks lennuväe olemasolul kaustada erinevaid lennuvahendeid, erineva relvastusega, aga tulles tagasi "maa peale" seada nii otseses kui ülekantud tähenduses, siis väiksemate sihtmärkide hävitamiseks/rivist völjalöömiseks on seesinane Blue Spear kallis, kas mitte ühe raketi maksumus ei jäänud sinna 4 mil € kanti ja hakata nende vähestega näiteks Vene Раптор´eid tulistama (Rootslaste pealt mahaviksitud CB90 HSM analoog) oleks nagu varblaste pihta suurtükist tulistamine.
Seega peaksid olema ka väiksema tegevusraadiusega odavamad raketid ja seda kas kopteritel või mobiilsetel maismaal baseeruvatel rannakaitseüksustel, mõlemal omad plussid ja miinused.
Ja kui nüüd ikka asja tõsiselt võtta, mitte nii nagu seda taasiseseisvunud Eestis 20aastat riigikaitsega nalja tehti, siis viimase "kihi" rannakitses peaks moodustama mobiilne, vähemalt üks pataljonisuurune rannakaitseüksus, mille relvastusse kuuluksid lisaks kasvõi Spike´idele olema ka mobiilsed suurtükiplatvormid. Kuna sellise üksuse ülesandks oleks Suur-Tlna ruumi kaitse merelt, siis ideaalis võiksid nendeks uurtükiplatvormideks olla ratassoomukitel paiknevad vähemalt 105mm tükid, mis tagaks üksuse kiire ümberpiknemise, hinnalt oleksid nad soodsamad kui analoogsed soomsuplatvomid roomikplatvormidel (omal ajal Poolakate kingiks pakutud T-55 võinuks selleks otstarbeks päris hästi sobida) ja 100mm mürsul on ka piisav purustusjõud.
Teoorias kõik muidugi ilus, kui tegelikus elus läheb vast nagu ikka

Mereväelased hakkasid just jura ajama, tuvastas minu BS-meeter.
Loomulikult ei koosne kihiline rannakaitse 190 km rakettidest ja meremiinidest.
Neid kihte on seal teist samapalju veel, vaadake kasvõi Soome MeV ülesehitust.
Demagoogia tuumapommist on täitsa kohatu.

Kuid miinid ja Sinised Odad on tunduvalt parem kui senine (pea eimidagi) seis.

Kihid on
1. lennuvägi - väga kaugel tegutsemiseks
2. raketilaevad - kaugel tegutsemiseks
3. maismaalt lastavad raketid - lähemal tegutsemiseks
4. ranniku lähitõrje (nii kahurid kui raketid, Soomes on selleks peamiselt Spike, aga olid ka 130 ja 100 mm kahurid)+miinid
5. kaldavägede üksused (juba maha tuleva või tulnud vastase tõrjeks)

P1 võib Läänemere suuruse kohta olla suhteliselt akadeemiline, kuid Soome hävitajate jätkuv relvastamine õhkmaa relvadega lubab ka seda oodata. Ja p2 ja p3 kipub tänaste rakettide omaduste juures kokku sulama.

Mõte on ka majanduslik - iga pisialuse peale pole võimalik 5M hinnaklassi raketti kulutada, pealegi vastane võib ise näiteks trummipaadistikku kasutada. Mismoodi seda tõrjume? Õnneks, vaadates venelaste väikealuste (sh Rootsi CB90 koopia) tootmistempot nad seda vist väga tõsiselt ei võta, kuid kui me suudame kalleid laevu tõhusalt heidutada, siis võib see teemaks tulla.

von Kaerahelves kirjutas:Kas Te lugupeetu ka teate, kui palju oli EW ajal planeeritud Tallinna lahe sulus kasutada meremiine?
Puudu on ikka "mitmekihiline kaitse" ehk siis see millest ma eelnevalt just kirjutasin, kui juhuslikult vaevusite lugema postitust täies mahus

Soome lahe sulus pidi miine olema 1000+
Sellise tõkke rajamine täna meil olemasoleva/võimaliku laevade pargiga kestab nii nädala.
Kui aga tõke on kole hõre (nt 1 miin 100 meetri kohta), siis arvan, et nad saadavad traaleri ette ja sõidavad ülejäänud alustega selle sabas lihtsalt läbi, mitte ei hakka seal miine jahtima. Läbisõidukoht märgitakse (sealt sai läbi) ja kasutatakse ka edaspidi. Lisaks on venelastel täna relvastuses juba mehitamata miinitõrjealused, mida eskaadri läbisõiduks kannab ehk ohverdada.

1939 olid meil miinipanija tüüpi allveelaevad, mis suutsid väljatraalitud kohad kohe täis muneda (niipea kui õhk puhas oli) või isegi muneda oma miine läbi pääseva vastase teele (nö aktiivne mineerimine).

Poolakate kingiks pakutud T-55 võinuks selleks otstarbeks päris hästi sobida) ja 100mm mürsul on ka piisav purustusjõud.
Teoorias kõik muidugi ilus, kui tegelikus elus läheb vast nagu ikka

NSVL ajal kasutati Kaug-Idas lähikaitseks maasse kaevatud T-54 ja IS-tanke. Soome kasutas Soome lahe ranniku kaitseks kokku 54 T-54 tornist ehitatud seadeldist (14 patareid a' 4 kahurit). Siiamaani seisavad Soome rannas. Muidugi 40 sõlmega liikuva väikealuse tõrjeks pole neist palju kasu (tule tihedus liiga väike), sestap soomlased eelistavad juhitavaid rakette.