www.militaar.net

PaganHorde kirjutas: ↑14 Juul, 2025 21:51 Huvitav kui suur see "märkimisväärne" osa on.

Statistikaameti andmete järgi rändas 2024 aastal välja kokku 17260 inimest, millest venemaale läks 868 keha, valgevenesse 169.
(https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvasti ... iewLayout2)

Aga siia jäänud vatti hoitakse meiemaal ikka hoolega - täna märkasin pealinnas linnavalitsuse sümboolikaga "liiklusohutuse" teemalist reklaamtahvlit, kus sõnum ikka kenasti kolme keelde dubleeritud.
Miks peab Tallinna linn 2025 aastal ikka veel kirillitsat avalikku ruumi maksumaksja raha eest toppima - see jääb mulle sügavalt mõistmatuks.

Reklaami eesmärk vist ikka on sihtgrupi mõjutamine - kui sihtgrupp sellest aru ei saa, ei täitu ka eesmärk. Iseasi on, ka sellist reklaami on üldse vaja, st. kas see üldse kedagi niiväga mõjutab.

Läti plaanib välja saata 841 orki kodaniku, kes pole suutnud ära teha nõuetekohast Läti keele eksamit.

Latvia has issued a warning about the deportation of another 841 Russian citizens due to lack of knowledge of the Latvian language.

Russian citizens with a Latvian residence permit had to request permanent resident status in the European Union by June 30, 2025. To do this, they had to pass an exam in the Latvian language.

It is noted that at the beginning of 2024, there were already 1,167 Russian citizens on the deportation list.

https://x.com/front_ukrainian/status/19 ... 1721400795

Georgi linti kandnud mehe arest asendati 12 tunni üldkasuliku tööga...

...Trellide taga Evgeny siiski karistust kandma ei pea, sest arest asendati 12 tunni üldkasuliku tööga, mille ta peab ära tegema kahe kuu jooksul pärast kohtumääruse jõustumist.

Asitõend – Georgi lint – konfiskeeriti ja kuulub hävitamisele.

...Väärib mainimist, et kolm päeva pärast kohtuotsust riputas Evgeny sotsiaalmeedias oma kontole Georgi linti ja sõjakangelasi ülistava videoklipi. Ja see on seal siiani.

Huvitav, kas kohtunikul pisut täissitutud tunne ei ole?

Parem las korjab prügi kui inimesed maksavad peale kartsas istumise eest.

nukkel kirjutas: ↑20 Juul, 2025 13:50 Parem las korjab prügi kui inimesed maksavad peale kartsas istumise eest.

...georgi lint rinnas. Ja tunneb, et riigivõimu peale võib kõrge kaarega soristada ning selle eest ei tehta midagi.

Lemet kirjutas: ↑20 Juul, 2025 14:07

nukkel kirjutas: ↑20 Juul, 2025 13:50 Parem las korjab prügi kui inimesed maksavad peale kartsas istumise eest.

...georgi lint rinnas. Ja tunneb, et riigivõimu peale võib kõrge kaarega soristada ning selle eest ei tehta midagi.

Küsimus pigem, et füüsiliselt võeti g lint ära ja kandis "ükt" vormis karistust, kuid oma sotsiaalmeedias jagab mõtteid edasi? Kas see oli ka kohtuotsuses kajastatud et nii ei tohi teha ma ei oska ütelda.. Ninanips vast jah kohtunikule, et tänaval ma enam nii ei tee, kuid "internet" on avar..

Meie piiril peeti siis kinni "lätlane"

Kolmapäeval avastasid piirivalvurid Venemaale siirdunud Läti kodaniku asjade seast Venemaal välja antud raamatu, mis käsitles ukraina rahvuse "natsifitseerimist ja denatsifitseerimist".

https://pohjarannik.postimees.ee/828978 ... asiraamatu

nukkel kirjutas: ↑20 Juul, 2025 13:50 Parem las korjab prügi...

Kaksteist tundi kahe kuu jooksul, see ju mingi 90 minutit nädalas, ehk 15 minutit päevas, kui jätab pühapäevad vabaks. Ja ega ÜKT täitmisega pole ju meil kunagi skeemitatud...
Ja siis me imestame, et nad ei arva riigist midagi ega kavatsegi oma käitumist muuta. Miks peakski, kui riik ise sellist käitumist oma tegevustega soosib.

Ettevõtte Rolevari OÜ juhataja Boris Sumnikov: "Rolevar on seisukohal, et kalafilee importimisel Venemaalt ei aita me kaasa Venemaa sõjalise võimsuse kasvule. Pigem aitab see kaasa Peipsi Vene-poolse piirkonna kalurite – elanikkonna – arengule."
Panamiri OÜ juht ja kaasomanik Aleksandr Viiner: "Me müüme sinna ja toome raha Euroopasse. Me ei vii Euroopast raha välja. Sama äri teevad paljud teisedki lääneriigid."
AS Katoen Natie Eesti juhataja Mart Melles: "Venemaa diktaatorlik režiim tuleks koheselt lõpetada. Katoen Natie Eesti lõpetab kogu Vene-suunalise äri samal hetkel, kui seda teeb ülejäänud Euroopa ja maailm."
Estma OÜ omanik Danil Ignatenko: "Venemaa on meie naaber ja Eestis räägib 50% elanikkonnast vene keelt ja nii jääb see alati, seega tekib küsimus, miks see hullumeelne hüsteeria topeltstandarditest."
Vankarti OÜ juhataja Dania Sharipova: "Vankart ja selle töötajad mõistavad hukka Venemaa täiemahulise sissetungi Ukrainasse ning on sõja algusest saati aidanud ja jätkavad abi osutamist Eestisse saabunud Ukraina põgenikele. Ettevõte ponnistab selle nimel, et sihtriike mitmekesistada, ent äritegevuse ümberkujundamine ei ole võimalik üleöö."
Kromi OÜ omanik Andrei Zilkin: "Teie (Maalehe) andmed (2024. aastal vedas Kromi OÜ Venemaale vähemalt 600 000 euro eest Euroopa maiustusi) on õiged. Ma tegelen Venemaa äriga üle 25 aasta ja jätkan sellega tegelemisega. Eesti vabaduse jaoks on minu äri rohkem oluline kui osaleda sõja toetamises. Tee, mida enamus praegu toetab, viib Eestit Nõukogude Liidu taastamise suunas."
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/12039 ... -miljoneid

Russki mir: Coca-Cola pritsib tõe näkku – enamus nimedest on Eestis venepärased
Vaata siis, kuhu oleme oma integratsiooniga jõudnud. Aga eriti koomiline on see lõik:

“Nimede valik tugineb statistikaameti andmetele, mis kinnitas, et Eesti ühiskond on väga mitmekesine,” ütles Coca-Cola Baltikumi esindaja ERR-i küsimustele vastates.

"Mitmekesine" on ikka üks kuradima maagiline sõna, millega annab igasuguseid asju ilusaks rääkida. No oletame, et mõni mees on vägivaldne, käib vargil ja röövimas, rallib autoga purjuspäi ringi, lõpuks lööb veel kellegi maha ka. Ei, ta ei ole pätt ega kurjategija. Hoopis tema käitumismuster on väga mitmekesine. Või kaebad arstile, et sul mitu erinevat tervisemuret, mille peale arst rõõmsalt teatab, et pole hullu, su tervis on rõõmustavalt mitmekesine. Või on mõnel õpilasel tunnistusel puha kahepuru. Oh ei, tema õppeedukus pole kesine, vaid mitmekesine (paar kolme on ju ka ikka kahtede hulgas). Lõpuks, kui keegi ennast täis pasandab, siis on ju solvav öelda: sittus püksi. Antud tegelasel on siis püksid jalas väga mitmekesised .

Mul on paar näidet integreerumise astmest, mil ei tea mitmekümne aastaga pole jõutud kodutänava nime selgekssaamiseni. Ütleb inimene Kiisalt "Õesilma". No ei ole sellist tänavat. Ütleb täht-tähelt, ikka sama. Proovin GPS-st "Õiesilmat", seda ka ei ole. Mobiiltelefon pidavat ka olema selline, et sõnumit ei saa saata. Õudne! Leidsin lõpuks üles. Näitab mulle tänavasilti ja loeb võidukalt... Ei olnud Õesilma, Jõesilma oli.
Teine lugu Kehrakandist. Proua jällegi täht-tähelt väga püüdlikult "Avaja","Avaja","Avaja". Tegelikult "Aavoja". Leppneemes oli ka inimene "Luha"-ga algavale kodutänavale sobivama nime tuletanud.

Vähemalt proovivad

Manurhin kirjutas: ↑26 Juul, 2025 14:28 Russki mir: Coca-Cola pritsib tõe näkku – enamus nimedest on Eestis venepärased
Vaata siis, kuhu oleme oma integratsiooniga jõudnud. Aga eriti koomiline on see lõik:

“Nimede valik tugineb statistikaameti andmetele, mis kinnitas, et Eesti ühiskond on väga mitmekesine,” ütles Coca-Cola Baltikumi esindaja ERR-i küsimustele vastates.

"Mitmekesine" on ikka üks kuradima maagiline sõna, millega annab igasuguseid asju ilusaks rääkida. No oletame, et mõni mees on vägivaldne, käib vargil ja röövimas, rallib autoga purjuspäi ringi, lõpuks lööb veel kellegi maha ka. Ei, ta ei ole pätt ega kurjategija. Hoopis tema käitumismuster on väga mitmekesine. Või kaebad arstile, et sul mitu erinevat tervisemuret, mille peale arst rõõmsalt teatab, et pole hullu, su tervis on rõõmustavalt mitmekesine. Või on mõnel õpilasel tunnistusel puha kahepuru. Oh ei, tema õppeedukus pole kesine, vaid mitmekesine (paar kolme on ju ka ikka kahtede hulgas). Lõpuks, kui keegi ennast täis pasandab, siis on ju solvav öelda: sittus püksi. Antud tegelasel on siis püksid jalas väga mitmekesised .

No mis teha, kui eestlased panevad oma lastele koera ja kassi nimesid.

nukkel kirjutas: ↑26 Juul, 2025 16:51 Vähemalt proovivad

Mis mõttes "proovivad"?
Saan aru, et jutt on taksoga sõitmisest. Loogiline, et midagi tuleb juhile öelda. Aga see ei tohiks võtta üle paari korra, et ükskõik mis keeles mingi sõna õige hääldus ära õppida.