Eesti ajakirjandusest
PPA arvestab põgenikelaine saabumisel kolme stsenaariumiga.Politsei- ja piirivalveamet (PPA) on teinud ettevalmistusi kolmeks erinevaks põgenike massilise saabumise stsenaariumiks.
«PPA on valmistunud kolmeks stsenaariumiks – suurem hulk välismaalasi mõnes maismaapiiri piiripunktis, massiline ebaseaduslik piiriületus eelkõige kagupiiri lõigus ning pole välistatud ka see, et põgenikud avastatakse sadamas. Viimane on küll vähetõenäoline, kuid peame valmis olema ka selleks,» ütles PPA integreeritud piirihaldusbüroo juht Helen Neider-Veerme kolmapäeval BNSile.
Lisaks tunnistas Neider-Veerme, et PPA on valmistunud ka olukorraks, kui põgenikud hakkavad piiri ületama kusagil piiripunktide vael looduses.
«Eelmisel aastal tegime mitmeid suuremahulisi õppusi just selle stsenaariumi harjutamiseks, kus piiripunktide vahelisel alal toimub ebaseaduslik piiriületus suurema inimhulga poolt. Valmisolekuplaan selleks olukorraks on meil olemas,» kinnitas Neider-Veerme.
Siseminister Hanno Pevkur selgitas esmaspäeval riigikogus arupärimisele vastates, kuidas PPA on valmistunud põgenike ootamatuks saabumiseks sadamatesse.
«Meil on kokkulepe kõikide laevaettevõtjatega, kes reisijatevedu korraldavad. Laevaettevõtjad esitavad politsei- ja piirivalveametile Eesti sadamatesse saabuvate laevade reisijate ja meeskonnaliikmete nimekirjad, mida PPAl on võimalik kontrollida juba enne, kui inimesed sadamatesse saabuvad. Seetõttu on meil ka üsna selge pilt sellest, kes Eestisse saabuvad ja millal nad saabuvad ning on võimalik ka vastavad meetmed tarvitusele võtta,» rääkis Pevkur.
Siseministri sõnul on PPAl olemas plaanid, kuidas taastada piirikontroll sadamates, ning neid ka uuendatakse jooksvalt. Kontrolli taastamiseks kasutatakse kõigepealt kordonite ja politseijaoskondade olemasolevat ressurssi ja vajadusel paigutatakse ka teistest piirkondadest politseinikke ümber, selgitas Pevkur.
«Ja kui me räägime pikaajalisest piirikontrolli taastamisest, siis loomulikult on selleks vaja ka lisaressurssi,» lisas minister.
Hinnates aega, kui kiiresti suudaks PPA taastada piirikontrolli sadamates, tunnistas Pevkur, et see oleneb ohuhinnangust.
«Aga kui on vajadus kohe minna üle piirikontrolli teostamisele, siis me oleme valmis minema tavarežiimist tõhustatud tegevustele üle otsekohe. Kui me räägime pikaajalisest taastamisest, siis võib öelda, et paari-kolme, võib-olla nelja päevaga on meil vaja siis komplekteerida kõik ööpäevaringsed valmisolekud, selleks, et saavutada 100% valmisolek,» rõhutas Pevkur.
PPA töö saaks häiritud üle 100 põgeniku saabumisel päevas.Politsei- ja piirivalveamet (PPA) tunnistas, et kui Eesti piirile saabuks päevas enam kui sada põgenikku, siis hakkaks nendega tegelemine oluliselt häirima ameti muude ülesannete täitmist.
«Enam kui saja põgeniku piirile saabumisel on PPA töö olulisel määral häiritud ja peame igapäevaste ülesannete täitmise ümber korraldama,» ütles PPA integreeritud piirihaldusbüroo juht Helen Neider-Veerme kolmapäeval BNSile.
«Siis pikeneb väljakutsete teenindamise aeg ning osad menetlused jäävad ajutiselt seisma,» selgitas Neider-Veerme vastuseks BNSi palvele, mitu põgenikku päevas võiks olla kriitiline piir.
Samas kinnitas PPA esindaja, et amet on valmistunud suuremate põgenikehulkade saabumiseks.
«Meil on olemas plaanid, kuidas käituda, kui Eesti piirile saabub X või Y arv põgenikke, kuid ekspertidena teame, et nende plaanide rakendamine mõjutaks paljusid teisi PPA töid. Massilise sisserände olukorras tuleb PPA-l oma ressursside suunamisel langetada otsuseid iga päev ja iga tund,» selgitas Neider-Veerme.
PPA integreeritud piirihaldusbüroo juht ütles veebruaris BNSile, et politsei- ja piirivalveamet teeb ettevalmistusi võimaliku massilise sisserände olukorra lahendamiseks. «Omame valmisolekut suurema inimhulgaga sisserände juhtumite lahendamiseks massilise sisserände olukorra lahendamise plaanile tuginedes,» kinnitas Neider-Veerme siis.
«Euroopa rändekriisiga seoses oleme varasemad valmisolekuplaanid üle vaadanud ning täiendame neid vastavalt olukorrale ja koostööpartneritelt saadud infole. Lisaks oleme valmisolekuplaani ja vastavaid käitumisjuhiseid praktiliselt õppuste raames testinud ning teeme seda ka edaspidi,» selgitas PPA integreeritud piirihaldusbüroo juht veebruaris.
«Viimaste aastatega on PPA koolitanud kakssada reservametnikku, kes oskavad läbi viia varjupaigamenetluse toiminguid. Tavapäraselt tegelevad need inimesed oma igapäevaste tööülesannetega, kuid eriolukorras saavad abistada varjupaigamenetluse läbi viimisega,» täpsustas Neider-Veerme kolmapäeval BNS-ile.
«Oluline tugi ettevalmistusel on olnud ka välismissioonidel käinud inimeste kogemus. Meie ametnikud on osalenud Frontexi ühisoperatsioonidel suure rändesurve alla sattunud liikmesriikides intervjueerijate, registreerijate ning sõrmejäljeekspertidena. Piiriturvalisuse tagamise kogemuse massilise sisserände olukorras said ESTPOL-i meeskonnad Sloveenias. Välisriikides omandatud teadmisi ja näiteid parimate praktikate kohta on arvesse võetud ka PPA valmisolekuplaane koostades,» selgitas PPA piirihaldusbüroo juht.
Tema sõnul kaasatakse olukorras, kus piirile saabub suurem hulk põgenikke, konkreetsesse piirilõiku ka teiste piirkondade ametnikke. «Massilise sisserände olukorras ei ole vajalik ainult reageerimine piiril, vaid ka järgnevad menetlustoimingud tuleb läbi viia võimalikult kiiresti, et teha kindlaks, kas inimene saadetakse kohe riigist välja või ta jääb Eestisse kas siis rahvusvahelise kaitse menetluse läbi viimiseks või väljasaatmise korraldamiseks,» lisas Neider-Veerme.
Tulemaks toime olukorraga kus Eesti piirile saabub korraga suur hulk välismaalasi on PPA kaardistanud täiendavaid menetlus-, majutus- ja kinnipidamiskohti, mis võimaldaksid suurema inimhulga osas vajalike menetlustoimingute läbiviimist, ütles Neider Veerme veebruaris.
«Ettevalmistavatesse tegevustesse on kaasatud ka PPA erinevad koostööpartnerid nii avalikust sektorist kui erasektorist tagamaks saabunud isikutele vajalike teenuste nagu näiteks toitlustus ja transport ostutamine ning protsesside sujuv toimimine,» lisas ta samas.
Viimasel ajal on sagenenud arvamuste esitamine, et seoses põgenike liikumistee kinnipanekuga Balkanil võivad Lähis-Idast saabuvad põgenikud hakata liikuma Põhja- ja Lääne-Euroopasse ka Balti riikide kaudu või püüab Venemaa oma naaberriike destabiliseerida suurte migrantide hulkade suunamisega läände.
Inimlikud põhjused elamisloa andmiseks kirjutati seadusesse.Riigikogu võttis täna vastu rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muudatused, mis tähendavad muuhulgas, et politsei- ja piirivalveamet saab elamisloa menetlemisel võtta arvesse taotleja inimlikku olukorda.
Postimees kirjutas jaanuari algul Vao keskuses elava Albaaniast pärit perekonna keerulisest loost – Albaanias kriminaalpolitseinikuna töötanud Almen (täisnimi toimetusele teada) on siin üle kolme aasta varjupaika oodanud. Selle aja jooksul on tema kaks tütart õppinud ära eesti keele ning kolmas on Eestis sündinud.
PPA on Almeni perele kolme aasta jooksul asüüli andmisest keeldunud ja leidnud, et kui Almenit võidi korruptsiooniga kimpus kodumaal tõesti kunagi taga kiusata, siis pole tõestust, et teda seal endiselt kius ähvardab. Ehkki nii haldus- kui ringkonnakohus on leidnud, et PPA peab keelduva otsuse üle vaatama, sest arvestatud pole kõiki asjaolusid, tegi PPA möödunud aasta lõpul taas keelduva otsuse.
Selleks, et puhast eesti keelt rääkivad lapsed ei peaks Eestist ära minema, pidi PPA võtma appi põhiseaduse ja inimõiguste konventsiooni. Nii otsiti seadustest perele alus elamisloa andmiseks.
«Kõik selle teebki keeruliseks humaansetel kaalutlustel elamisloa andmise võimaluse puudumine, mida PPA on juba aastaid oodanud. See lahendaks kõik sellised mured, kus me näeme, et väga jäigad nõuded takistavad mõistlike otsuste tegemist,» kommenteeris veebruaris PPA peadirektori asetäitja Priit Pärkna.
Näiteks polnud seni alust anda elamisluba ukrainlastele, kellel elavad siin sugulased. Seadus ei luba asüüli anda, kui inimesel on teoreetiline võimalus kolida näiteks Ida-Ukrainast turvalisemasse Lääne-Ukrainasse. Isegi kui Eestis elavad sugulased kinnitavad, et on nõus sõjapõgenikud ise vastu võtma. Nüüd saab PPA seda elamisloa menetlemisel arvestada.
Pärast Albaania perekonna juhtumi avalikuks tulemist edastas siseministeerium riigikogu põhiseaduskomisjonile ettepaneku, kuidas muuta välismaalaste seadust nii, et tekiks võimalus anda elamisluba ka humaansetel kaalutlustel. Täna läbisid muudatusettepanekud riigikogus kolmanda lugemise ning välismaalaste rahvusvahelise kaitse andmise seadusesse lisati erand.
Erakorralistel asjaoludel on PPA-l õigus anda elamisluba, kui «välismaalane viibib Eestis ning välismaalase Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise, Eestis töötamise või Eestist lahkuma kohustamise menetluste käigus on ilmnenud, et välismaalase Eestist lahkuma kohustamine oleks talle ilmselgelt liiga koormav, välismaalasel puudub võimalus saada Eestis elamisluba muul alusel ning ta ei kujuta ohtu avaliku korrale ja riigi julgeolekule».
Otsus peab olema põhjendatud ning kirjas peavad olema täpsed kaalutlused, millest otsuse tegemisel lähtuti.
Sellistel puhkudel saab elamisluba anda kuni üheks aastaks korraga ja seda võib edaspidi pikendada kolme aasta kaupa.
Erandi puhul jääb otsustav sõna PPA peadirektorile. Seda ei saa kohtus vaidlustada. Muudatused jõustuvad 1. mail.
Eero Janson: Eesti uus pagulasseadus on vastuolus rahvusvahelise õigusegaRiigikogus kolmandale lugemisele saadetud seaduseelnõus, millega muudetakse välismaalsele rahvusvahelise kaitse andmise seadust, on selgeid vastuolusid rahvusvahelise õigusega, kirjutab MTÜ Eesti Pagulasabi juhatuse esimees Eero Janson.
Täna läheb riigikogu täissaalis kolmandale lugemisele välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (ehk «pagulasseaduse» nagu kirjutas Eesti Ekspressis Mart Nutt) muutmise eelnõu. Kuigi eelnõu algseks eesmärgiks oli Euroopa Liidu uuestisõnastatud direktiivide ülevõtmine Eesti seadusesse, siis möödunud aastase pagulaskriisi tulemusena hakati riigikokku jõudes eelnõule lisama teisigi sätteid, esiotsa parlamendis esindatud erakondade poolt. Tulemuseks on eelnõu, mis on mitmes osas selges vastuolus rahvusvahelise õiguse ja ka nendesamade EL direktiividega.
Puudulik eelnõu
Eelnõusse on sisse jäänud arvukalt nii sisulisi kui ka tehnilisi puudujääke, millele nii pagulasorganisatsioonid kui ka ÜRO pagulasamet on mitu korda tähelepanu juhtinud. Kuid eelnõusse on eriti selle viimases, poliitilises menetlusetapis sattunud ka selgeid vastuolusid rahvusvahelise õigusega. Vastupidi riigikogu põhiseaduskomisjoni liikme Mart Nuti (IRL) väidetele möödunud nädala Eesti Ekspressis ei kaasatud erakondlike ettepanekute koostamisesse ja nende ettepanekute menetlemisesse riigikogu põhiseaduskomisjonis valdkonna eksperte ja pagulasorganisatsioone, mis oleks sellised lapsused ära hoidnud.
Nii näiteks on eelnõus sätestatud, et rahvusvahelise kaitse saaja, kes ei osale kohustuslikuks muudetud ühepäevases kohanemisprogrammis või ei õpi piisaval määral eesti keelt, võib selle tõttu jääda rahvusvahelisest kaitsest ilma. Kuna staatusest ilmajäämine tähendab sisuliselt väljasaatmisotsust, on see säte selges vastuolus rahvusvahelise varjupaigaõiguse nurgakivi ehk non-refoulement-põhimõttega, mis keelab inimesi saata välja kohta, kus võib olla oht tema elule või inimväärikusele. Teisisõnu, rahvusvahelise kaitse saamise ja selle pikendamise otsus saab lähtuda ja peab lähtuma üksnes sisulisest vajadusest kaitse järele, mitte sellest, kas ja kui hästi on konkreetne inimene ühiskonda lõimunud või millistel kursustel osalenud.
Muudetud Euroopa Liidu vastuvõtu- ja menetlustingimuste direktiivid, mis olid selle eelnõu ajendiks ja sisaldavad endas palju positiivset Eesti varjupaigapraktika jaoks, oleksid pidanud Eesti seadusandlusesse vastu võetama juba möödunud aasta 20. juuliks, s.o kaks aastat pärast nende vastuvõtmist. Kuna Eesti seda õigeks ajaks ei teinud, alustas Euroopa Komisjon juba eelmise aasta septembris Eesti vastu rikkumismenetlust. Praeguse eelnõu puudujääke arvestades see rikkumismenetlus niipea ei lõpe.
Eelnõu menetlemist saadab tõepoolest populism
Paraku on Mart Nuti enesekriitiline märkus, et eelnõu menetlemist riigikogus on saatnud populism ja «püüe võtta sensitiivsest teemast punktivõitu», üllatavalt korrektne. Kuid ta jääb positiivseks: eelnõu näol olevat tegemist «eeskujuga» teistele liikmesriikidele, kuidas migratsioonipoliitikat kujundada. Omalt poolt loodan, et teistel riikidel jätkub oidu mitte järgida Eesti tehtud vigu, nii eelnõu saatnud populismi kui selle sisuliste puudujääke, ning kujundada oma vastuvõtusüsteemid selliselt, et need austavad meie kaitset vajavate inimeste põhiõigusi. Ja tarkust kaasata huvigruppe selliste eelnõude koostamisesse õigel ajal ja sisulises dialoogis.
Kreeka on Eestile esitanud veel 12 põgeniku toimikud.Kreeka ametivõimud on lisaks varem esitatud seitsme põgeniku toimikule esitanud Eestile veel 12 põgeniku toimikud.
Siseministeeriumi pressiesindaja ütles BNSile, et need 12 inimest, kelle toimikud Kreeka ametivõimud on Eestile esitanud, on pärit Süüriast, Iraagist ja Jeemenist.
«Oleme koostöö Kreekaga hästi sisse seadnud ja Kreeka esitab regulaarselt Eestile ümberpaigutatavate inimeste toimikuid,» sõnas ta.
Varasemast on töös seitsme inimese ümberpaigutamise taotlused. Nende seas on üks Jeemenist pärit mees, üks Süüriast pärit mees ning lisaks Iraagist pärit perekonna viis liiget.
Ümberpaigutatavate inimeste toimikuid saades tuleb esmalt veenduda, et inimest on võimalik tuvastada. Samuti peab olema võimalik nende andmete põhjal veenduda, et inimene vajab rahvusvahelist kaitset. Eestile saadetavates toimikutes peab muu hulgas olema kajastatud inimese nimi, foto, sõrmejäljed, kaitse taotlemise põhjus.
Millal esimesed tulijad Eestisse jõuavad, selgub siis, kui lõplikud otsused on tehtud. Siseministeeriumi teatel võib minna nädalaid, sest pärast menetlust läheb aega ka tulijate tervisekontrolli ja transpordi korraldamisega.
