www.militaar.net

Kahtlen, et rahaülekanne ning 10 raketi tarnimine võtaks kauem aega kui kümne paadi ehitamine ning üleandmine ning üksustes valmisolekusse saamine.

von Kaerahelves kirjutas:Küsimus- kui palju neid miine peaks olema, et tekitada reaalne oht?

Sõltub eesmärgist (peatamine, miinitõrjeoperatsiooni peale surumine, kaotuste tekitamine pikema või lühema aja jooksul; ranniku/mingi punkti kaitse või tegevuse takisamine suuremal alal...). Arvu leidmiseks on valemid, mis ei ole avalikud, lisaks tuleb arvestada oma kavasid, miinide ja vastase parameetrid, mis ka ei ole avalikud.

von Kaerahelves kirjutas:Sõjaväestatud piirivalve olemasolu korral mis seganuks (peale peale raha muidugi) neid üksusi varustama nende samuste universaalsete SPike rakettidega?

Kas sellest ei piisa? Kui raha ei ole, pole vahet, millises (Kaitseväe või piirivale) taskus seda ei ole.

Kas sellest ei piisa? Kui raha ei ole, pole vahet, millises (Kaitseväe või piirivale) taskus seda ei ole.

Tegu oleks niikuinii mõttetu dubleerimisega, mis mingit kasu ei tooks. Piirivalvel pole kunagi olnud üleliigseid inimesi ning neile täiendavaid sõjaaja kohustusi lisada kui nad tegelikult pole kombatantideks mõeldud, ei aitaks suurt midagi. Loogilisem oleks kaitse-eelarvet suurendada ja sõjaaja koosseisu täiendada kui mingit poolikut lahendust leiutada.
Pealegi, iga PPA töötaja kulub sõjaajal siseturvalisuse tagamisel ära ja seda eriti tulevikuperspektiivi silmas pidades, sest nende koosseis väheneb ja vananeb väga sihikindlalt.

Mingist sõjaväestatud piirivalve tagasi toomisest ei ole mõtet tänasel päeval enam rääkida. See rong on läinud, sest uue organisatsiooni loomiseks kuluks mõõtmatult rohkem ressursse ja aega ning pole kindel kas tulemus oleks üldse sama. Konkurents käib ju kokkuvõttes samade inimeste peale, kelle saadavus on niigi piiratud. Seda piirivalvet, mis kunagi eksisteeris, enam pole ega ka tule.

Veel midagi droonisõpradele: https://www.thedefensepost.com/2021/11/ ... ze-drones/. Moderaator leiab võibolla parema koha.

Kui just suuremat parves rünnakut ei plaanita teha, siis on tegu suht viljatu ettevõtmisega. Väiksemad droonid ei suudaks tõenäoliselt piisavalt suuri lõhkepäid kanda, et laevu märkimisväärselt vigastada ning suuremad droonid oleksid suurepäraseks sihtmärgiks laeva kahuritele. Rakettidel on see eelis, et nad ei anna väga palju aega avastamiseks ja tõrjevahendite kasutamiseks.

Mereväest ja rannakaitsest kaugenenud vahepealne teemaarendus liikus hetkel kõige sobivamana tundunud teemasse: viewtopic.php?f=60&t=42781&start=180

Olen paha ja torgin paranenud haavu. Ühe ajalooprojekti raames sattus ette Johannes Sandbanki artikkel “Arutlusi “MTP”de kasutamisest Eesti oludes”, mis võtab lihtsalt ja ilusasti kokku siinsed varasemad arutelud suuremate ja väiksemate paatide üle. (NB! Palun mitte kukkuda aruteludesse selle üle, kas Wachboot on suur või väike, vaid mõista kontseptsiooni.) Ma ei ürita tõestada, et kellelgi on õigus või ei ole, vaid demonstreerida, et 90 aastat tagasi arutleti täpselt samadel teemadel, millel praegugi. See pole mul üldse esimene déjà vu efekt vanu ajakirju lugedes. Märksõnad oleks näiteks merekaitse tähtsus ja selle mõistmine ühiskonnas, vahendite prioretiseerimine ja laevastike ühendamine.

Muuseas, Venemaal ja Ukrainas vaieldakse samamoodi "moskiito-laevastike" üle. Nemad muidugi ei räägi Trummi-paadi tasemest, vaid patrull- või raketikaatri sarnastest laevadest ning ka korvettidest. Kui kõrvale jätta mõned üksikud niššid, siis taolised laevastikud erilist poolehoidu ei leia. Arvatakse, et esmalt peavad kindlasti olema suuremad ja iseseisva kaitsevõimega laevad ning siis võivad neil kõrval olla mõned väiksemad. Kõik muidugi tuleneb strateegilistest vajadustest, mis venelastel ja ukrainlastel on omajagu erinev meist, kuid põhiline arutelu tundub üsna samalaadne.

Punalaevastik suutis siin WWII ajal kasutada reaalse mõjuga vastasele ainult moskiitosid, suured laevad said koledasti rappida miinide otsas ja sakslaste õhurünnakutest Soome lahe idasopis.

Näiteks ainuüksi Tallinna evakuatsioonil uppus 24 sõjalaeva ja seal oli vist üksainus moskiito sees. Ülejäänud olid hävitajad, allveelaevad, traalerid. Kui punalaevastiku 2 lahingulaeva üritasid Leningradis liigselt paugutada, siis järgnesid sakslaste aktsioonid, mis tipnesid Marati uputamise ja Oktoobrirevolutsiooni korraliku äestamisega.

Kokkuvõttes oli sõja lõpus venelastel Leningradi ruumis hulk lahinguvõimetuid remondiprojekte, 1944-1945 tegutses Läänemerel üksnes lennuvägi, moskiitod ja allveelaevad. Seejuures suuri saksa sõjalaevu käis siin episoodiliselt ja mingeid suurlaevade vahelisi tulevahetusi ei olnud ühtegi.

Analoogseid paralleele võib täheldada ka Soome laevastikust WWII ajal. Valged elevandid istusid kenasti kamovõrgu all ja pidevat tegevust said ainult moskiitod.

Muuseas, Venemaal ja Ukrainas vaieldakse samamoodi "moskiito-laevastike" üle. Nemad muidugi ei räägi Trummi-paadi tasemest, vaid patrull- või raketikaatri sarnastest laevadest ning ka korvettidest. Kui kõrvale jätta mõned üksikud niššid, siis taolised laevastikud erilist poolehoidu ei leia. Arvatakse, et esmalt peavad kindlasti olema suuremad ja iseseisva kaitsevõimega laevad ning siis võivad neil kõrval olla mõned väiksemad.

Venemaa sõjaline võimsus (sh tuumarelv) ei tingi üsna tõenäoliselt laevastiku peitmist kuskile kaldaäärsesse tihnikusse.
Umbes nagu VF maavägi ei vaeva end eriti hajutatud lahingutegevuse või jao tasemega (ainult eriüksuste muusika).
Seepärast on seal väikealuste kasutuseks peamiselt maabumine ja erioperatsioonid.
VF on ka täna suuteline terve USA lennukikandja lahingugrupi hävitama üheainsa rünnakuga.
Need on kaunis erinevad dimensioonid ja selle vastu võitluse planeerimisel tuleb seda arvesse võtta, mitte ehitada laevastikku nagu nemad.

Korvett- ja raketikaater-tüüpi aluste probleemiks oli ja jääb nende haavatavus õhurünnakutele ja massilisele rakettrelvade kasutamisele, kuna nende radarihorisont on pisike ja tõrjevõime üldiselt nõrguke.

Soome uued korvetid on siinkohal üks suur erand (nagu ka Hamina oli raketikaater steroididel) oma keskmaa õhutõrjega, mis üldiselt kipub olema rohkem hävitajate ja ristlejate muusika. Üldjuhul istub seal korveti peal vaid SHORAD ja tõrjekaugus on ehk kümmekond kilti.

Jätaks tuumarelvade kasutamise siit teemast välja - tuumasõja olukorras ei kehti enam nii rida konventsionaalse sõja pidamise põhimõtteid.

Venemaa ei valmistu esimese lahendusena tuumasõjaks. Kasvõi kogu hübriidsõja doktriin on selle hea näide.

Kui läheb lahti vene laevastiku suuremaks rappimiseks merel, siis sellise häbi vältimiseks venelased ka seda kasutavad (escalate to de-escalate, mis on nende doktriini lahutamatu osa).

Sestap tuleb vene laevatüüpide ja meredoktriini arvustamisel arvestada, et lisaks S-400 vihmavarjule on selle manna kohal tegelikult ka tuumaheidutuse esmapilgul nähtamatu vari.

Kui üks osapool lõhkab ühe taktikalise tuumarelva kuskil neutraalsel alal nii, et vastast see ei kahjusta (hoiatuseks), siis on ka ekslik eeldada, et Biden paneb kohe totaalse tuumarünnaku VF vastu sellest käima. Nii suitsidaalne pole läänes keegi.

Küll aga võidakse samamoodi vastata: tollesama Vene laevastiku vastu, mida enne konventsionaalsete relvadega rapiti, nagu sa ütled.

Kogu kokkuvõte asjast on, et VF merevägi sõdib diametraalselt teistsugustel tingimustel ja olukorras kui Eesti sõdiks iseseisva kaitsevõime oludes.
Seepärast ei oma vene laevavalikud ja nende argumendid meil sisulist tähtsust.

Samas muidugi, venelaste lemmiklaev on täna Buyan oma pisikese süvisega (ilmselt siis siseveeteede pärast, nende tehas asub ka merest eemal) viitab tükati samale probleemile kui meil - vajadusele koristada oma laevastik vajalikul hetkel rünnaku alt ära ja soodsal hetkel ilmuda sõjateatrisse tagasi. Selline võime lubab aluseid tõmmata vajadusel tagasi VF põhiterritooriumile, mida kaitseb tuumaheidutus.

Kapten Trumm kirjutas:Kogu kokkuvõte asjast on, et VF merevägi sõdib diametraalselt teistsugustel tingimustel ja olukorras kui Eesti sõdiks iseseisva kaitsevõime oludes.
Seepärast ei oma vene laevavalikud ja nende argumendid meil sisulist tähtsust.

Võimalusest tuumarelva kasutada ei piisa tsitaadi argumenteerimiseks, sest ka venelased katsuvad ikka ilma tuumarelva kasutamata läbi saada.