www.militaar.net

Suhteline vaesus on siiski konkreetne sissetulekunumber. Suhtelise vaesuse piir on 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist. Suhtelises vaesuses elas 2016. aastal üksielav inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 468 eurot. Perekondade puhul tuleb arvestada tarbimiskaalusid. Suhtelise vaesuse mõõtmisel on nii Eestis kui ka teistes EL riikides kasutusel OECD modifitseeritud kaalud, mille järgi esimene täiskasvanu saab kaaluks 1, iga järgmine vähemalt 14-aastane leibkonnaliige 0,5 ja alla 14-aastased lapsed 0,3. Seega näiteks kahe pensionäriga pere puhul oli suhtelise vaesuse piir 702 eurot. Ehk siis üksi elav pensionär on üsna suures vaesusriskis, kui ta pension suur ei ole ja ega ka pensionäripaar sellest kaugele ei jää, kuigi risk on väiksem. See meie statistikaamet suudab andmed kokku saada alles järgmise aasta lõpuks, seega 2016 on kõige uuemad andmed.

https://www.stat.ee/pressiteade-2017-135

Absoluutse vaesuse piir 2016 oli 200,12 euri üksielava inimese kohta. Aga see ole eriti oluline näitaja, sest siis tõesti juba rakendub harilikult toimetulekutoetus (kui eluasemekulud on üle 61 euro), millele viitas akf nimetu. Toimetulekutoetust maksab välja küll KOV, aga raha tuleb riigilt nii palju, kui seda kulub. Toetuse juures võetakse arvesse lisaks tuludele ka üüri ja kommunaalmakseid, mis tähendab, et näiteks Tallinnas võib see toetus ka kusagil 400-500 euri kuus tulla, kui eluaset lubatud piirides turuhinnaga üüritakse ja muid sissetulekuid ei ole. Seega see on vaesuse näitaja, aga ei oma üks-ühest seost absoluutse ja suhtelise vaesusega.

Ega see võrdsema ühiskonna poole mõistlik püüdlemine nüüd minu meelest vale ei ole. Eriti - mis puudutab palgavaesust. See on olnud ka Eestist lahkumise peamine põhjus. Ja et väga ebavõrdses ühiskonnas majandus kasvaks kiiremini, kuna "seal ettevõtlikkust (või kelle iganes rahateenimist) ei karistata" - nagu on Reformierakonna peamine loosung, on ikka ka suur müüt. Siis peaks Aafrika ja endine NLiit meile ammu kandu näitama. Suure ebavõrdsuse juures ei eksisteeri mõistetavatel põhjustel kunagi ka demokraatia ja õigusriik.

Keskerakond on asunud promoma oma võrdse tuleviku programmi, kus "tulevastele pensionäridele kindlustatakse inimväärne pension".
Loogiline, et see saab tulla täna ainult tööl käiva seltskonna ohjeldamatu maksustamisega.
Idee kõlab uhkelt, aga kahtlen sügavalt, kas Ratase ja Simsoni taolised on suutelised oma nappide majandusteadmisega seda ilma suurema ümberjagamiseta ühiskonnas ellu viima.
Suure tõenäosusega ei ole ja lisaressursse selleks ka silmapiiril pole. See saab toimuda ainult raha ümbertõstmisega. Kõrgemapalgalistelt võttes. Muid maksusid suurendades jne.
Ühesõnaga, tüüpne 1940. a "loogika" - võtame sealt, kus on ja anname sinna, kus ei ole (siis ei ole kellelgi).

Selleks, et viia ellu KE uitmõte "erakorralisest pensionitõusust" 100 eurot (makse arvestamata), tuleb iga tööealise taskust võtta iga kuu kuskil 70 eurot (meil on ca 420 tuhat pensionäri ja ca 600 tuhat töötegijat). Ja ega siis 350-lt 450 peale tõusev pension elu "inimväärseks" veel muuda.

Kapten Trumm kirjutas:Keskerakond on asunud promoma oma võrdse tuleviku programmi, kus "tulevastele pensionäridele kindlustatakse inimväärne pension".
Loogiline, et see saab tulla täna ainult tööl käiva seltskonna ohjeldamatu maksustamisega.
Idee kõlab uhkelt, aga kahtlen sügavalt, kas Ratase ja Simsoni taolised on suutelised oma nappide majandusteadmisega seda ilma suurema ümberjagamiseta ühiskonnas ellu viima.
Suure tõenäosusega ei ole ja lisaressursse selleks ka silmapiiril pole. See saab toimuda ainult raha ümbertõstmisega. Kõrgemapalgalistelt võttes. Muid maksusid suurendades jne.
Ühesõnaga, tüüpne 1940. a "loogika" - võtame sealt, kus on ja anname sinna, kus ei ole (siis ei ole kellelgi).

Selleks, et viia ellu KE uitmõte "erakorralisest pensionitõusust" 100 eurot (makse arvestamata), tuleb iga tööealise taskust võtta iga kuu kuskil 70 eurot (meil on ca 420 tuhat pensionäri ja ca 600 tuhat töötegijat). Ja ega siis 350-lt 450 peale tõusev pension elu "inimväärseks" veel muuda.

Ega mina pensioni oluliseks tõstmiseks muud varianti ei näe, kui see totakavõitu raha põletamine II pensionisambas ära lõpetada. Aga kõige kõvemini karjuvad selle vastu lastetud sotsid ja rerformierakondlased.

Martin Peeter kirjutas:Ega see võrdsema ühiskonna poole mõistlik püüdlemine nüüd minu meelest vale ei ole. Eriti - mis puudutab palgavaesust.

Minu arvates pole võrdsus eraldivõetuna ikkagi mitte mingi eesmärk. Loeb see, kui hästi on inimeste vajadused absoluutskaalal kaetud. Mul isiklikult on täiesti ükskõik, kas keegi miljardär võib hommikul garaaži ees valida, millisega oma lennukitest täna lendu läheb. Lennaku terviseks.

Martin Peeter kirjutas:Suure ebavõrdsuse juures ei eksisteeri mõistetavatel põhjustel kunagi ka demokraatia ja õigusriik.

Minu jaoks pole need põhjused eriti mõistetavad.

1) Probleem pole mitte rikkus, vaid vaesus. Miljardäri tegemistest on tõesti seni ükskõik, kui ise mingil keskmisel tasemel normaalselt toime tulla.
2) Demokraatia ja üldine ja ühetaoline valimisõigus viivad varem või hiljem olukorrani, kus rahva enamus ilmselt ei lepi igavesti vaesusega ja siis jääb üle vaid midagi vaesuse vähendamiseks teha või demokraatia ära lõpetada. Peale demokraatia lõpetamist võib kergesti ka õigusriik kaduda. Eks selle pärast seda valimisõigust kõigile vanasti ei jagatudki.

Martin Peeter kirjutas:1) Probleem pole mitte rikkus, vaid vaesus. Miljardäri tegemistest on tõesti seni ükskõik, kui ise mingil keskmisel tasemel normaalselt toime tulla.

Nõus, aga miks "keskmisel tasemel"? Kui mul on eluks vajalik olemas, on mul sellest ka ükskõik, kus sissetulekute mediaan on.

See on praegu Eestis niimoodi, et keskmisest märgatavalt madalama sissetulekuga elades peab koonerdama. USA leibkonna keskmine sissetulek on suurusjärgus 60 000 USD aastas, aga elu seal nii palju kallim ei ole, et seal elaks 36 000 dollariga sama kehvalt kui meil allapoole suhtelise vaesuse piiri jääva sissetulekuga.

aga elu seal nii palju kallim ei ole

Pigem isegi vastupidi. Eluase, toit, riided, kütus, autod ja muu kraam on tegelikult märkimisväärselt odavam. Ainuke asi, mis neil puudulik, on tervishoid ja haridus. Aga nende puudulikkuse taga pole vaesus, vaid lihtsalt erinevad poliitilised valikud.

Martin Peeter kirjutas:1) Probleem pole mitte rikkus, vaid vaesus.

Vaat mina aru ei saa, kuidas sotsialism siin aidata saaks. Sotsialism pole mitte kuskil mitte kunagi ühiskonda rikkamaks teinud. Korduvalt on proovitud. Korduvalt on tõestatud ideoloogia ja tegelikkuse vastandlikkust. Vaesem ühiskond tähendab aga automaatselt ka vaesemaid ühiskonna liikmeid.

Idee raskelt tulnud pensionireformi tagasipööramiseks väärib aga juba Darwini majanduspreemia auhinda - tagasipööramine garanteerib absoluutse kindlusega, et pensionisüsteem krahhib hiljemalt 25 aastaga täielikult (võta siit viimane graafik ja mõtle pisut, kellelt ja mis mahus tulevikupensionite raha korjama hakatakse). Ainus pääsetee oleks kiirendatud tempos pensioniea kasvatamine - sedasi sureks piisav arv inimesi enne pensioniikka saamist maha. Seda soovidki?

Probleem pole ju niipalju vääramatud demograafia protsessid, vaid ohjeldamatule mullipuhumisele suunatud KE programm ning mitte eriti kirkad kriidid (Simson nt) selle taga (kes käkerdaks selgelt ära ka parema idee oma saamatusega). Selline poliitika võib paugud tuua juba varem kui demograafia seda teeb.

Et Eesti rahvas pole päris mõtlemisvõimeta ullikesed, näitab kasvõi sotside vabalanguses olev toetus ja rahvusliku protesti vormi võtnud viinareisid piirile.

Probleem näib olevat selles, et majanduses on selg vastu lage ning rikkust juurde soovitud mahus ei teki, sellest ka tugevdatud kihu raha ümber jagada.

) Demokraatia ja üldine ja ühetaoline valimisõigus viivad varem või hiljem olukorrani, kus rahva enamus ilmselt ei lepi igavesti vaesusega ja siis jääb üle vaid midagi vaesuse vähendamiseks teha või demokraatia ära lõpetada. Peale demokraatia lõpetamist võib kergesti ka õigusriik kaduda. Eks selle pärast seda valimisõigust kõigile vanasti ei jagatudki.

Vaesus on inimestel enamasti kinni kõrvade vahel - ega enne kui ise liigutama ei hakka, rikkaks ei saa. See ongi valge ilma turumajanduse fenomen - magavale kassile hiir suhu ei jookse. Selle asemel, et loota, et "keegi" (uskuge või mitte, aga Simsoni taolised rikkust meile ei too kindlasti) nende eest teeb.

Kui nüüd taolisel platvormil KE tee peaministri toolile valimistel sillutab, näitab tegelikult, millisest amööbiast meie ühiskond koosneb, inimesed kes ei taipa, et raha ringi jagades rikkust ei teki kunagi (ka siis, kui me võtaks 1940. a kombel kõigilt, kelle kuu sissetulek ületab nt 3000 eurot, "ülearuse" jõuga ära), ei väärigi paremat elu, tuleb resümeerida.

tagasipööramine garanteerib absoluutse kindlusega, et pensionisüsteem krahhib hiljemalt 25 aastaga täielikult

Minu arust pole suurt vahet, kas krahh tuleb 25 või 35 aasta pärast. Nii laias laastus. Saab ainult 10 aastat veel vinduda.

Kuskilt on jäänud kõrva, et kui pensionisüsteem kunagi välja mõeldi seal välismaal, oli statistika siis selline:
1. Keskmiselt elas 1 tööline 3st kuni pensionini.
2. Oli pensionil keskmiselt 10 aastat
3. Ühe pensionäri kohta oli 2-3 töölist.

Hetkel siis kaks töölist kolmest, keskmiselt 20 aastat pensionil ja ühe pensionäri kohta 1-2 töölist.

Arvuta kuidas tahad, krahh ootab ikka ees.

Euroopas on seda krahhi edasi suudetud lükata:
1. immigratsioonipumbaga
2. laenuvõtmisega (vt EL juhtriikide laenukoormust)
3. osade kulude (nt riigikaitse) suunamisega sotsiaalvaldkonda (ilmselt on neid kulusid veelgi).

Sedasi seal seda inimväärset elu on seni tagatud (pole siin Soome ka eriline erand).

Taaniel Tina kirjutas:Arvuta kuidas tahad, krahh ootab ikka ees.

Teoreetiliselt on madalseis võimalik ka ületada. Sõjajärgne suur kohort sureb ükskord maha ning järgmised on väiksemad. Teiselt poolt kasvab töövõimelisena elatavate aastate arv (ja seega saab tõsta ka pensioniiga). Aga see nõuab kõvasti arvutamist ja kokkuhoidu küll.

No täna on meil ju seis, et töötegijad on pensionäridest poolteist korda rohkem. See edumaa langeb igal aastal mõne tuhande võrra.

Viimasel ajal päevakorrale kerkinud pensionite arutelus ei vaadelda pensionisüsteemi tervikuna, vaid ühte osa sellest – vanaduspensione. See lähenemine on mustvalge ja põhineb lihtsustatud skeemil — on töötajad, kes peavad üleval (vanadus)pensionäre ja siis lähevad need töötajad pensionile ja töötajad peavad neid ülal. Tegelikkuses töötas 2015. aastal iga kolmas pensionär ja iga viies töötaja oli pensionär.

https://blog.stat.ee/2017/02/08/pension ... vne-vaade/