www.militaar.net

kalvis kirjutas: ↑01 Mär, 2024 14:56 Taani meretuulepargi alusel saab piisavalt järeldusi teha küll.

Näiteks aulide vähenev populatsioon.

stupiduser kirjutas: ↑01 Mär, 2024 18:57

kalvis kirjutas: ↑01 Mär, 2024 14:56 Taani meretuulepargi alusel saab piisavalt järeldusi teha küll.

Näiteks aulide vähenev populatsioon.

20 aastat juba languses...

Jah.
Samuti on ka varasemalt madalseise olnud.
Selles võivad süüdi olla lemmingud (õigemini nende vähesus) ja polaarrebased ning palju muid tegureid.

Meretuulepargid minu arvamust mööda kindlasti ei ole süüst puhtad.

https://eoy.ee/aul/aasta-lind/ohud

Taani meretuulepargi ala ei olnud ainuüksi rändekoridor vaid ka aulide (ja teiste merelindude) puhke- ja toitumisala.

Kuidagi kummaliselt raskelt läheb Olkiluoto 3 plokil , nüüd 37 päevane hooldus , see muidugi ei vähenda minu usku tuumaelektrijaamadesse , ilmselt on raskused seotud selle ploki erakordsusega , on vist esimene omasuguste seas . Loodetavasti on järgmised hooldused lühemad .

Estlink 2 korrastamine kestab ka läbi terve suve .

Taaniel Tina kirjutas: ↑01 Mär, 2024 11:30

ja muidugi ei tasu unustada et vesiniku tootmine toimuks ajal , kui elektrit on üle ehk elektri hind on madal või lausa negatiivne

Tahaks näha ärimeest, kes on nõus panema tehase püsti, et toota vesinikku ainult siis, kui tuuleelektrit on üle???. Mitu protsenti ajast see tehas siis töötaks? No ei usu, et ilma toetusteta selline asi võimalik oleks.

No aga just täna teatati , et 9 milli läheb vesinikuenergia toetusteks ja avati taotlustevoor.

USAs New Yorki meretuuleparkide projektid, mis lõpetati kulude kasvu tõttu, on nüüd uuesti käima tõmmatud hindadega mis arendajatele ka teostatavad tunduvad:

https://x.com/angelicaoung/status/17637 ... xuy7OaVjLQ

Kunagise lubatud hinna ($83.3 MWh kohta) asemel on uus $150.15 MWh kohta.

Huvitav kuidas Eestis loodetakse nii palju odavamalt saada

Eilses AK-s oli, et Estlink2 saab remonditud augustiks.

Kilo Tango kirjutas: ↑01 Mär, 2024 12:06 1. Suure elektrolüüseri ehitamine maksab u. $700-1000 kw kohta. Gigavatine on siis u. miljard. Sama raha eest saab juba väiksema tuumajaama.

Kusjuures väidetavalt on see hind pigem Hiinas, Euroopas mainitakse hinnakasvu 50% ehk $2000-3000 peale MWh:

https://x.com/megawattxinfo/status/1763 ... xuy7OaVjLQ

According to @BloombergNEF, Electrolysis system costs are higher than previously thought. On average, the total estimated cost of building an alkaline #electrolysis system has risen 46-65% over the past two years. Reasons for this jump include a wider scope of cost coverage in BNEF new report, but also general #inflation and slower-than-expected market #scaling.
The range of costs has widened. The most expensive electrolysis systems in #China, #Europe and the #US are now some 50% costlier than the cheapest ones. This means alkaline electrolysis systems cost $2,000-$3,000 per kilowatt (kW) in Europe and the US, and $480-$720/kW in China.

“The gap between costs in the West and China remains high due to cheaper labor and a more mature supply chain in China. Other factors include the use of different materials and a laxer definition of yield.
Some electrolyzers aren't working as advertised and most have not been thoroughly and systematically tested. The world’s largest commissioned green #hydrogen project has faced issues with safety, efficiency and flexibility. While these problems are concerning, they are likely to get resolved in the next five years, as the industry matures.”

I’m just quoting BNEF here

stupiduser kirjutas: ↑01 Mär, 2024 18:57

kalvis kirjutas: ↑01 Mär, 2024 14:56 Taani meretuulepargi alusel saab piisavalt järeldusi teha küll.

Näiteks aulide vähenev populatsioon.

Taani meeretuulepargi statistika oli - sureb 1 lind aastas.

Eesti Energia suurusjärk pool miljardit varade allahindlusest.
Vainola ja Durejko selgitavad:

Milline peaks olema elektri hind, et põlevkivielektriga turule pääseda?

AV: Auvere elektrijaamaga kaupleme muutuvkulude baasil umbes 70–80 €/MWh.
AD: Selle hinnaga ei taga me investeeringu tasuvust. See ongi praegune olukord, miks me põlevkivijaamade väärtuse maha kirjutasime – me ei näe, et suudame investeeringut tagasi teenida.

Enne energiakriisi oli turul samasugune seis. Miks siis investeeringu väärtust maha ei kirjutatud, miks see just praegu tuli?

AV: Toona oli kaks põhjust. Oli koroona-aasta ja CO2 hind oli tol ajal oluliselt madalam. Teiseks oli juba tol perioodil gaasi hind küllalt kõrge praegusega võrreldes.
AD: Ka Eesti riik tõstis ressursitasu, sihtides õli tootmist, aga pihta sai sellega ka elektri tootmine.

Üle 600 miljoni euro allahindlust tundub juba tohutu summa. Palju põlevkivijaamade väärtusest veel järele jäi?

AV: Kõik vanad energiaplokid peale Auvere kirjutati nulli. Auveres jäi väärtusest alles 25–30 miljonit eurot. Lisades selle juurde kuuluva ülejäänud infrastruktuuri (veekäitamissüsteemid jm), on kokku ligi 50 miljonit eurot.
AD: Võib tekkida olukord, et järgmise energiakriisi ajal peame varad uuesti üles hindama, sest need suudavad turult teenida positiivset rahavoogu. Praeguses turu prognoosis me ei näe sellist energia hinna tõusu, mis suudaks seda investeeringut tagasi teenida.

Kas elektritarbijatele tähendab see ka midagi, et varade väärtus sadu miljoneid eurosid üles-alla kõigub?

AD: Praegu tunnistame allahindamisega selle investeeringu ebaõnnestunuks. Me ei teeni selle investeeringuga seda raha tagasi, mis sinna sisse on pandud. Tarbija jaoks on see raha juba kulutatud ja tema rahaliselt ei kaota. Tarbija on saanud varustuskindluse, millele meie ettevõttena peale maksame. Pikas perspektiivis on see probleem. Põhjamaades on varustuskindluse tagamine elektritariifis sees. Meil veel ei ole. Põlevkiviplokkide eluiga lõpeb ühel päeval paratamatult. Siis peab olema reservvõimsuste tagamine energiahindadesse sisse arvutatud. Praegu on tarbijale elektri hind odavam, sest Eesti Energia tagab varustuskindluse

https://arileht.delfi.ee/artikkel/12027 ... ohast-ilma
https://fp.lhv.ee/forum/invest/133470

Tuleb konkreetne derivaat välja nõuda. Mis hinnaga mis firma vastu on vara tekitatud ja maha kantud.

Selles viimases artiklis jättis suur juht just õige asja rääkimatta. Seega kipub jutt pigem demagoogia olema.
Riik ei käsi 24/7 hoida plokke töös vaid töövalmis. Need on täiesti erinevad asjad. Töövalmis on katel külmas olekus, ei kuluta midagi. Aga on võimalik 20 tunni jooksul töösse viia kui peaks äkiline elektri vajadus tekkima - N: Estlink puruneb.
Pigem tahtis uus juht öelda, et ta on saamatu ja käpard ning ei oska hoida elektrijaamu äriliselt töös. Äkki peaks siis tagasi astuma...

Pealkiri ERR i uudisteportaalist :
"Energeetikaeksperdid andsid komisjonis meretuuleparkidele kriitilise vaate ".

Mulle jääb mulje , kui ma neid elektri / energeetika teemalisi artikleid loen et, käib pingutamine selle nimel et elekter oleks kallis , sõltuv ilmast ja et tehtud rumalad otsused paistaks kui ainuvõimalikud , tuumajaama rajamine tõugatakse riigikogulaste kätte , seal sotsid va tuumajaama vaenlased ja tuuleenergia pooldajad ( huvitav , äkki on neid kellegi poolt mõjutatud ) uputavad tuumajaama rajamise positiivse otsuse , on nad väike jõud , kuid mõju on neil olemas .

Pigem tahtis uus juht öelda, et ta on saamatu ja käpard ning ei oska hoida elektrijaamu äriliselt töös. Äkki peaks siis tagasi astuma...

Mul on selline tunne juba pikemat aega. Jube veider on see EE, enefiti või mis iganes keha, juhatuse praalimine. Kuidas nõukogu sellised soolod läbi laseb ja tüübid endiselt pukis püsivad? Tõenäosus on, et nõukogu ei taba biiti, a siis peaks juhatus neid oma koosolekutel õigesse vakku tagasi tõmbama justkui.

Hommikul nägin pealkirja, et EL2 rikke põhjus on kaabli sisemine lühis. Kui sisemine lühis, maetud kaabliga siis kipub justkui kaablitootja süü olevat(muidugi kui mingit ekskavaatori roomiku jälge risti üle ei jookse, paigalduse ajast) ja ootaks mingit kahjunõuet, sest et nii elutähtsa infra puhul võiks terve käitumine olla "ehitusseadustikus kirjas oleva 2 aastase garantii" asemel, lepingusse kirja panna mingi 25 või 50 aastat garantiid.

Andrus Durejko: Lootsime külmale talvele, mis natuke anomaalselt ei reageerinud. Oli talv ja EstLink 2 läks katki, aga tegelikult me turule ikka ei pääsenud.

Mnjah, ehk siis EE on huvitatud kõrgetest elektrihindadest. Riigi ootus on sealt võimalikult palju dividende saada. Paistab, et odav elekter jääb meile sellise suhtumisega märjaks unenäoks

kalvis kirjutas: ↑05 Mär, 2024 8:14 Selles viimases artiklis jättis suur juht just õige asja rääkimatta. Seega kipub jutt pigem demagoogia olema.
Riik ei käsi 24/7 hoida plokke töös vaid töövalmis. Need on täiesti erinevad asjad. Töövalmis on katel külmas olekus, ei kuluta midagi. Aga on võimalik 20 tunni jooksul töösse viia kui peaks äkiline elektri vajadus tekkima - N: Estlink puruneb.
Pigem tahtis uus juht öelda, et ta on saamatu ja käpard ning ei oska hoida elektrijaamu äriliselt töös. Äkki peaks siis tagasi astuma...

Reservi liigitatkase kuumaks reserviks ja külmaks reserviks.
Kuuma reservi korral on katlas tuli aga toodangut ei anna. Kui vaja siis toodang hakkab tulema mõne tunni möödudes. Tasapisi hakatakse kütust ette andma ja katelt piisavalt kuumaks kütma.
Külma reservi korral on katel täiesti külm ja konserveeritud. Selleks, et toodangut saada tuleb kõigepealt katel lahti konserveerida ja siis vastavalt protsessi kirjeldusele etapi viisiliselt seda ka käiku võtma. 20 tunniga seda ei tee, läheb kauem aega.
Tegu ei ole ainult katlaga vaid energiaplokiga. Sinna kuulub kütuse ettekanne, katel koos oma süsteemidega, turbiin (koos sinna kuuluvate õlitussüsteemidega, aurusüsteemiga, jahutusega, jne) ja generaatoriga ning tuha ja suitsugaaside ärastusega. Tuhaärastust on vähemalt 2. Üks on see mis katlast tuleb ja teine see mis filtritega püütakse. Suitsugaasid ei lähe otse korstnasse vaid käivad läbi filtrite ja muude süsteemide kus siis eemaldatakse kahjulike gaase.
Väide, et külmas olekus katel ei kuluta midagi on väär. Sul on vaja kogu süsteemi teenindamiseks hulka inimesi palgal hoida. Ruumide haldamine on kulu, vaja piisav hulk kütust varus hoida ja kui süsteemi tööle paned vaja ka kütust juurde. Gaasiga on lihtne keerad aga kraani lahti ja tuleb aga põlevkiviga keerulisem. Vaja ka kaevandiuses hoida mingeid reserve.
Lisaks peale mõnepäevast tööd peab hakkama ka süsteemi seiskama, mis on ka pikk protsess. Kui süsteem maha jahtub peab ka süsteemi üle kontrollima ja vajadusel remontima ning jälle konserveerima.
Kogu energiaploki käima panemine ja seiskamine on mitmeid päevi tööd mis on korralik kulu aga tulu sealt ei tule.
Pealegi sellised süsteemid kestavad kõige paremini kui nad on oma nominaaltsüklis. Kui hakata sisse välkja lülitama siis remondivajadus kasvab ka kordades.