www.militaar.net

Sellest loogikast lähtuvalt pole mõtet osta ka suuremaid kahureid (D-30 näiteks), tanke, jalaväe lahingumasinaid ega muud sellist. Sest kõik on nad ju kraavis ühel päeval...

Tõstke käsi püsti, kes julgeks sõita BTRiga alale, kus võivad olla 2-3 90mm tankitõrjekahurit koos kustidega.

toomas tyrk kirjutas:Sellest loogikast lähtuvalt pole mõtet osta ka suuremaid kahureid (D-30 näiteks), tanke, jalaväe lahingumasinaid ega muud sellist. Sest kõik on nad ju kraavis ühel päeval...

Sellel teemal pole mõtet enam diskuteerida. Kõik on läbi niikuinii (Kpt. Trummi järgi). Eesti on määratud hävingule ja see on täiesti vääramatu, sest konfliktiolukorras Eesti sõjaväelase sõrmed automaatselt lõtvuvad ja relvad pudenevad teele, kust need automaatselt kraavi roomavad. Sõltumata relva suurusest. 90mm torud kõige esimesena sealjuures.

toomas tyrk kirjutas:Sellest loogikast lähtuvalt pole mõtet osta ka suuremaid kahureid (D-30 näiteks), tanke, jalaväe lahingumasinaid ega muud sellist. Sest kõik on nad ju kraavis ühel päeval...

Sellega relvastatud koondis(t)e edu sõltub kogu süsteemi tugevusest (mis Eestis on manööverbrigaad(id)+territoriaalkaitse).
Olen seda siin korduvalt maininud, et koos vägevate raskerelvadega tuleb ühtlasi tugevdada oluliselt ka territoriaalkaitset.
Täna ei ole arengukavadest näha, et seda tehakse ja kuidas tehakse. Raha jaotus on tänini väga ebaproportsionaalne manööverosa kasuks.
Vastasel juhul lõigatakse need brigaadid varem või hiljem "omadest" ära ja kütuse/moona lõppemisel lõpeb nende saatus nagu ümberpiiratutel ikka.
Kotist on aja jooksul ikka jalgsi ära tulnud ja asjadega, mida jaksab seljas vedada.

Tõstke käsi püsti, kes julgeks sõita BTRiga alale, kus võivad olla 2-3 90mm tankitõrjekahurit koos kustidega.

Vägivaldne konstruktsioon, taktikat ei saa rajada sõjaõnnele (kus üksik BTR koperdab tapatsooni).
Taoliselt relvis tõkkesõlme võib saabuda selle asemel tankirühmaga tugevdatud motolaskurrood jalaväe lahingumasinatel, 4 tanki ja mingi 12-14 soomukit.
Palju nende relvade meeskondadest sellest kontaktist eluga väljub ja kas 1 hävitatud tank ja 4 hävitatud BMP'd paneb vastase peatuma või tungivad nad edasi?
Et vastane muutuks lahinguvõimetuks, pead sa hävitama vähemalt pooled.
Palju see kahurirühm per malev (ehk maakond) siis taolisi sõlmi oma vastutusalas teha suudaks? Et üksus paari masina kaupa poole väiksemaks nokkida, vähemalt 10 rühma per malev.
Kas see on reaalne (sama küsimust esitati mulle D-30 teemal korduvalt) või oleks odavam (nii rahas kui eludes) muretseda relvad, millega iga TT mees suudaks 5 masinat korraga hävitada ja elada ka järgmiseks võitluseks?

See, et eesti mees võitleb kasvõi puunuiaga, on selge ja eesti mees ei olegi case (oleks neidki rohkem), vaid see, kas inimelude taoline ohtu seadmine on tark ja mis efektid on sellel võitlusmoraalile, kui selgub, et vaenlane on kõvasti arvukam, kiirem ja osavam kui seni arvati. Näiteks Punaarmee paberimajandus 1941. a suvest on täis paanilisi teateid, üks fantastilisem kui teine, tankidega õhudessantidest ja millest veel, mis finaliseerus lõpuks juhitamatuks põgenemiseks (ja vastu pannud väeosade kotti jäämisest ja hävitamises).

Tänane Ida-Ukrainas toimuv näitab, et täppislöökide võimekus on vaja lunastada. Kui vaenulik rahvamass blokeerib kolonni ja mingi käputäis teeb nende seljataga telešõud, siis nende minemapühkimiseks on vaja peenelt tegutseda. Jänkid oleks taolise seltskonna Hellfirega ära kustutanud. Excalibur, MP moon, Spike NLOS jne?

toomas tyrk kirjutas:Sellest loogikast lähtuvalt pole mõtet osta ka suuremaid kahureid (D-30 näiteks), tanke, jalaväe lahingumasinaid ega muud sellist. Sest kõik on nad ju kraavis ühel päeval...

Kui seda "head relva" pole katmas soomus, siis muutub see "hea relv" näiteks ka automaadi tule all liig raskeks kandamiks. Soomusega on nagu on, midagi on. Spetsialistid siin nimetavad mõttetuks vanarauaks ja "ehk aastal 2020". Selliste meeste eludega riskimine kes taoliste relvadega opereeriavad on minu arvates võiks öelda kuritegelik. Julgus ei tee kuulikindlaks. Ja mis instants selle eest vastutab? Võib ka öelda privasse.

Parafraseerin 4 kommentaari tagasi kõlanud trafomehe lause meelega provotseerides:
Tõstke käsi püsti, kes julgeks sõita tendi-autoga (mille slepis on 90mm tankitõrjekahur) alale, kus võivad olla 2-3 automaati koos püstolitega?

Mikser ütles, et nende masinate hankimine annab Eestile endale iseseisva kaitsevõime, millel on tugev heidutusfunktsioon, mis on praeguses julgeolekuolukorras väga oluline.

http://www.postimees.ee/2765190/eesti-k ... ngumasinat

Kas antud lause on nüüd ajakirjanike valetõlgendus või Mikseri poolt kogemata apsakas või meelega otudele tehtud propaganda?

Pean neist masinatest küll väga lugu, aga et nende masinate hankimine nüüd kohe Eestile endale iseseisva kaitsevõime annab, see pani küll kukalt kratsima

HeiniR kirjutas:

Mikser ütles, et nende masinate hankimine annab Eestile endale iseseisva kaitsevõime, millel on tugev heidutusfunktsioon, mis on praeguses julgeolekuolukorras väga oluline.

http://www.postimees.ee/2765190/eesti-k ... ngumasinat

Kas antud lause on nüüd ajakirjanike valetõlgendus või Mikseri poolt kogemata apsakas või meelega otudele tehtud propaganda?

Pean neist masinatest küll väga lugu, aga et nende masinate hankimine nüüd kohe Eestile endale iseseisva kaitsevõime annab, see pani küll kukalt kratsima

Seal artikli alguses selline lõik:Valitsus arutas täna kabinetinõupidamisel Hollandi Kuningriigilt 44 jalaväe lahingumasina CV9035NL ja toetussoomukite ostmist
Mind huvitab mida toetussoomuki all mõeldakse?

Seal artikli alguses selline lõik:Valitsus arutas täna kabinetinõupidamisel Hollandi Kuningriigilt 44 jalaväe lahingumasina CV9035NL ja toetussoomukite ostmist
Mind huvitab mida toetussoomuki all mõeldakse?

Varasemalt Tommy või keegi juba kirjeldas, et tõenäoliselt kogu Hollandi enda senine pataljonikomplekt, s.t. YPR põhjal ehk mingid recovery/120mm MP/ambulance jne ja ehk Fennek põhjal luure ja isegi ÕT/TT?

Toetussoomukid on need, mida kasutavad pataljoni kooseisus olevad toetusüksused.
Meditsiin, MP, luure, tagala....
Mis konkreetselt meile tuleb, selgub siis, kui aeg on niikaugel.
Hollandi komplekt on muidugi lihtsam ja kättesaadavam lahendus.
Samas, tuleb ka siin kõik läbi mõelda.
Näiteks, kasutab Holland recoverymasinana Bpz-2 Standart mudelit.
Nende masinate ressurss on aga seal lõpupooles. Rahapuudusel hollandlased seda aastaid tagasi pikendasid, ehkki juba siis soovisid nad uued hankida.
Kas meil tasub hankida Hollandilt need, leida samaväärne lahendus mujalt või tellida lausa uued, ongi analüüsi küsimus.
Et CV-9035 on roomikutel, raske masin, on vajadus recovery järele selge.
Meil seni olemasolevate baasil enam välja ei mängi.

HeiniR kirjutas:

Mikser ütles, et nende masinate hankimine annab Eestile endale iseseisva kaitsevõime, millel on tugev heidutusfunktsioon, mis on praeguses julgeolekuolukorras väga oluline.

http://www.postimees.ee/2765190/eesti-k ... ngumasinat

Kas antud lause on nüüd ajakirjanike valetõlgendus või Mikseri poolt kogemata apsakas või meelega otudele tehtud propaganda?

Pean neist masinatest küll väga lugu, aga et nende masinate hankimine nüüd kohe Eestile endale iseseisva kaitsevõime annab, see pani küll kukalt kratsima

Mina sellist lauset Mikseri jutust küll ei tabanud.
http://valitsus.ee/et/uudised/pressikonverentsid#5412

Kas meil tasub hankida Hollandilt need, leida samaväärne lahendus mujalt või tellida lausa uued, ongi analüüsi küsimus.

Vanasti tegid selliseid asju kindlaks tehnikud ja insenerid, kas masin kõlbab ja palju veel kestab.

Ma olen nüüd juba mitmelt poolt näinud, et ühes üksuses on korraga kasutusel MG-3 ja Galil.
Ja sellega seoses padrunite topeltlogistikat.

Et kas nii peabki olema või peaks ikka Galili üksusel olema kasutusel mõni 5,56 (kerge) kuulipilduja?

Ideepoolest võiks 7,62 üksustel olla lisaks MG-3-le ka mõni kergem kuulipilduja?

See, millest sa räägid, ei puuduta ainult padrunite logistikat - see on asja juures veel suht väike mure. Eestis on aastaid sedasi elatud, ka missioonidel. Pole taevas alla kukkunud.
Vaid tegelikult ja allüksuste ülesehitust ja liikuvust.

Tänapäeval sellist täiskuulipildujaga ringi põrkamist jao sees ükski end kaasaegseks pidav armee ei harrasta, need on tavapäraselt koondatud kas rühmas eraldi toetusrelvade jakku või polegi neid rühmas enam. Moodsas armees on tüüpiliselt jaos 2 ühemehe kergekuulipildujat (5.56 või 5.45), kummaski pooljaos üks, osadel juhtudel on need lihtsalt järgiaidatud automaadid (näiteks vene RPK, mis on kasutusel nt Soomes), osadel juhtudel aga spetsiaalsed relvad (nt Minimi). Viimased on paremata näitajatega tulejõu osas, kuid ka kõvasti kallimad.

Kuigi täiskuulipilduja tulejõud peaks teoorias olema suurem, siis ühe täiskuulipilduja asemel kahe kerge KP kasutamisel tekivad järgmised efektid
1. jagu suudab anda risttuld ja sellega mõjutada vastast tiivalt - aheliku "näkku" laskmine on üks ebatõhus KP kasutus (ühe relva puhul allüksuses aga paratamatu).
2. pooljao kaupa tegutsemisel on tuletoetus tugevam, näiteks pooljao suurune patrull suudab end ise ka KP tulega toetada.
3. ei pea vist seletada, et Minimi'ga on liikumine kaugelt kergem ja lihtsam kui MG3-ga.

Et see probleem lahendada, tuleks Eestisse soetada vähemasti 2500 5,56 mm korralikku kergekuulipildujat (mitte automaadist tehtud podjobkat nagu RPK, Galil ARM).
Käsirelvade puhul on ühes teises teemas pikalt jahutud uute automaatide ostmise vajadus tegelikult teisejärguline, esmalt on vaja täiendada kuulipildujate parki.

Norrakad maksid mõni aastake tagasi 1900 FN Minimi paketi eest 125 miljonit NOKi.
See on ca 15 miljonit eurot ehk 7900 eurot relva eest, see on 10-kordne odav-automaadi hind.