www.militaar.net

Tapper kirjutas: Egas tõesti kuna instantsid kaitsevägi ja mingil määral kaitseministeerium soosib kainet mõtlemist ja roosade prillide retsept pole kohustuslik. Siis suudeti tõesti midagi saada ja teha isegi Läti suutis midagi. Ja minu sügav austus neile inimestele kes suutsid midagi teha. Kuid minu hinnang ei muutu. Peale II Tšetseenia sõda 1999, Kaitseministeerium töötama selliselt nagu hakati tööle peale Ukrainat 2014(väike müks ka Gruusialt 2008). Vähemalt hangete kohapealt kindlasti. Ja seda mida kõike head 2000-2010 relvaturult saada oli. Noh seda on siin arutatud sadade lk kaupa. Loomulikult polnud aeg küps poliitiliste otsustega sh. usa brigaadi jaoks või lisavägede jaoks kuid oma varustamist ei keelanud küll keegi.
Näituseks arvestades seda reservi keda meil FH70 koolitatud on, kuluks see võileva hinnaga saadud pataljon 3 kordselt ära ja see oli võimalik. Tollal saksamaaga võeti aga üks pataljon, kus praegu fh70 saada sellise hinnaga? Millega reservistid relvastame?

Kui vaadata seda, kui suured (või õigemini väiksed) olid Eesti kaitseeelarved 2000. aastate esimesel poolel, siis ega tollal hangeteks ettenähtud raha eest suurt muud ei jõutudki osta kui üldiselt sedasama teiste riikide second-hand külma sõja kraami eelkõige reservüksustele – suurtükiväepataljon Saksmaalt, TT-raketisüsteemid sealtsamast, rivisõidukeid Saksamaalt ja Hollandist. Ainsaks n-ö uue asja hankeks oli 2000. aastate esimesel poolel USA-st hangitud keskmaaradar Kellaverre, ilma milleta poleks me ilmselt kuni 2010. aastateni omanud absoluutselt mingit ülevaadet sellest, mis meie õhuruumis toimub.

Ei olnud tollal veel „kahjurlikke“ miinijahtijate hanget ega raha pumpamist „asjatusse“ Ämari betooni. Kindlasti oleks saanud 2000. aastate esimesel poolel kõvasti rohkem seda kraami kokku osta, ainult et raha selleks eriti ei olnud. Kui keegi teab, millise kaitseelarve rea all see raha toona „peidus“ oli, andke teada.

Aga pigem olekski tollal olnud nii, et Saksamaalt oleks ju võinud toona ühe suurtükiväepataljoni asemel kolm tükki võtta, ainult et siis oleks kas kõik ülejäänud üksused endiselt jalameheks jäänud, või oleks tankitõrje jäänud põhinema Rootsi tagasilöögita TT-suurtükkidel ja streikivatel Mapatsitel. Seda enam, et ega tollases 2003. või 2004. aasta operatiivstruktuuris meil oligi ainult üks selline väeüksus (1. brigaad), mille koosseisu oli omaette suurtükiväeüksus ette nähtud. (See, kas üksainus brigaad on palju või vähe, on muidugi omaette küsimus, kuid oleneb taaskord lõpuks olemasoleva raha hulgas. Seda enam, et reaalselt suutsime oma 1. brigaadi reaalselt ära relvastada ja varustada alles kümme aastat hiljem tunduvalt suuremate kaitseelarvete tingimustes – ja seda nii hilja paljuski põhjusel, et vahepeal oli kange kihk luua juurde brigaadiekvivalentseid kaitseringkondasid ja kogu napp ressurss ühtlaselt nende peale laiali hõõruda ilma, et kuskil oleksid tekkinud terviklikult relvastatud, varustatud ja varudega tagatud üksused).

Ühesõnaga – see kui palju asju suudame hankida (vahet pole, kas uusi või kasutatud) ei sõltu niivõrd sellest, mida turul pakutakse, vaid sellest, kui palju reaalselt kaitseelarves üldse raha on hankimiseks. Näiteks 1990. aastatel ei suutnud me pärast 1993. aasta Iisraeli relvatehingut pea kümme aastat üleüldse midagi hankida peale tasuta abi, sest kaitseelarve oli sisuliselt alla 1% SKT-st.

Peidus on vähk kivi all, mitte raha. Kui mindi ostma 100miljonit kr ehk 300 miljonit 3 pataljoni, ütlen asi põle rahas. Too on võileivahind komplektse kahuripati eest, oli võileivahind juba tollal, praegu ei laseks relvaturu uksehoidja sind 6m eurorublaga möödagi. Siin toon sisse ikkagi selle padupatsifismi ja meie unistuste maa roosa sotsdem Rootsi unelma. Mis valitsuskoridorides ringi hõljus ja osade otsustajate peakesed segi keeras lisaks kasulikud idioodid , simmlased ja Yana toomi eelkäijad. Kui olnuks ikka tões ja vaimus mindud 3 pataljoni küsima oleks saadud. Liising, laen, järelmaks, eesti raudtee müük, mida iganes. Loodeti millele, Venemaa kaob ära? 1999 peale II Tšetseenia sõda pidi olema KM selge, et ei kao, aga käitumine viitas võõra käe sündroomile

Kulla miis kas siis ettenägemisevõime on nii väike, et ei suudeta prognoosida mitu FH70 meeskonda näiteks reservi läheb relva arvestusliku eluaja jooksul EKV-s? Kellele me neid reserviste toodame iga aasta ja kallist väljaõpet, relvi meestele pole anda päeval X! Samas käsirelvi on nigu rohkem kui 10 brigaadi jaoks.

Parandan A4, ei olnud ainult tõrkuv Mapats, kaitseväel olid olemas juba vähemalt 1996 aastal nii ühekordsed hiina TT lasud kui ka iisraelist pärit B-300 raketiga MK1 ja MK2 ja tankitõrjekahur M40 hiljem tuli see rootsi pv1110. Lisaks, et ka aastal 2016 on need TT kahurid rivis. Ma ei hakka rääkimagi, et Fh70 suudab ka tankivastast moona lasta.
Ja ei käinud jala keegi 90-date kaitseväes, olid Unimogid Magirused, sõiduressurssi jaguks neil siiani, miljoni km pillid mille läbisõit jäi Haamer oksjonil müümisel ikka alla 100 000km.
Täieli OT ei pahanda kui mode ära kustutab
Dotile pole vaja enam viskuda kontrollisin kas tommy või A4 on ikka tervise juures, rõõm näha on

Hea kohe lugeda!

Tapper kirjutas:
Ja ei käinud jala keegi 90-date kaitseväes, olid Unimogid Magirused, sõiduressurssi jaguks neil siiani, miljoni km pillid mille läbisõit jäi Haamer oksjonil müümisel ikka alla 100 000km.

Siis ilmselt 90-ndate teine pool. 93ndal Pärnus olid meil "leivaauto", kastikas ja mittetöötav BRDM, ja põhiliselt ainult jala käisimegi

Teab keegi pakkuda, milline oli rahapuuduses vaevleva EKV esimene uute transpordivahendite hange...

Edit:
Kontrollisin igaks juhuks mälu, ja nii oligi...

1995. aastal, kui minust sai Autokompanii ülem, osteti Kaitsejõudude Peastaabi võtmeisikutele esimesed sõiduautod Volkswagen Passat. See oli esimene suurem samm autopargi kaasajastamiseks ja Vene päritolu kütuseraiskajate väljavahetamiseks.

http://www.tehnikamaailm.ee/autokompani ... taljoniks/

Lõpetaks nüüd selle Simmi teema kaitseplaneerimise arutelu kontekstis ära. Jah, see mees varastas saladusi. Selles ei ole kahtlustki. Kas mees osales relvahangete planeerimises, struktuurikstikeste joonistamises, arengukavade koostamises? Ei osalenud. Selleks on hoopis teised osakonnad.

Simmi üksuse ülesannete loetelu leiab siit http://www.nsa.ee/index-2.html

A4, miks miinijahtijate kontekstis on "neetud" ja "kahjurlikud" jutumärkidega

Selleks hetkeks oldi kogutud arvestatav hulk suuremaid transpordivahendeid (kusjuures autosid oli rohkem kui vastavate lubadega autojuhte tol hetkel) ja päris uusi veoautosid oleks ilmselt jõudnud osta ainult paar tükki. Ma ei näe Passatite ostus midagi ekstravagantset.

Omaette huvitav on muidugi see lõik:

Suvel käisid kaitseministeeriumi ja Peastaabi meeskonnad Saksamaal hankimas Saksa Demokraatliku Vabariigi (DDR) armeest üle jäänud varustust, mida Bundeswehr nüüd lahkelt tahtjatele jagas. Kahjuks ei julgenud nad meile anda soomustehnikat, mida laopinnad olid pungil täis.

Loe ja imesta.

Kas keegi nendest tendi (st meil niikuinii enamus sõidab tendiga) propageeriatest on ka reaalselt iga päev tendi all sõitnud?
Või siis osa aastast? Mina vabatahtlikuna sõitsin eelmine aasta ca 2,5 kuud tendi all. Ja neid aastaid on mul rohkem kui 5.

EV on rikas riik- sai kulutatud ca 40 milj. EUR paatide peale millest järgi hetkel on nii reaalse võimekusena 0 kui varana suht 0.
Saadi ka KV-le ostetud teatud toode ca 8 milj. EUR- I eest aga vales mõõdus- keegi ei teagi, keegi ei istu kinni jne. Pandi lattu ja osteti uues mõõdus.

Meile müüdi maha lennuturve (maksime ise selle eest) teenus- reaalselt lendasid lennukid ilma laskemoonata kuni eelmise aasta sügisel saksa pani moona peale- lõppesid ka piiririkkumised.
Meile müüdi maha amerite kontigent- kõigekõrgem TV- s ütles mingi nädal tagasi " et meil on vaja reaalseid üksuseid mitte roteeruvaid treeningüksusi".
Maksime ju meie kõige eest.

Selle nn "rahvasoomuki" elik reaalset kaitset pakkuva kiirreageerimis üksuse idee oleks võinud ammu lahendada kui mõnedel oleks peas paberi asemel aju olnud.
Mis oleks olnud reaalne võimalus tahte korral? Teatavast Eestis on piisavalt tehnilist võimekust ja teadmisi. Paraku KV- sse pole see kunagi jõudnud.
Alati midagi uut välja mõeldes vaatab mida mujal on tehtud.
Mujal-Poolas- on tehtud selline asi nagu Skot OT-64 https://en.wikipedia.org/wiki/OT-64_SKOT
Tehti neid 100- des tuhandetes ja ca 1995 a hakati relvastusest maha võtma.
Soomuk on lihtne: kere, 4 telge, diisel Tatra mootor, ujub, torn. Põhiline- mahutab ca 18 in + meeskond 3 in.

Peale relvastusest mahavõtmist hakati neid müüma ja puruks lõikama- kindel on see et Eesti oleks võinud neid ka hankida kere hinnaga.
Küsimus: kas Eestile pakuti neid- ilmselt küll
Küsimus: kas huvi korral oleks meile need sümboolse hinnaga antud- ilmselt küll

Praegu müüakse neid sümboolse hinnaga: kererapped ca 3500 EUR ja korda tehtud 12 000 EUR+km+ toomine
Rapped: http://www.exarmyvehicles.com/offer/oth ... pare-parts neid oli vahepeal ca 30 tk
Korda tehtud: http://www.exarmyvehicles.com/offer/whe ... ot-64-skot

Eestis neid muidugi poleks saanud siinse suhtumisega korda teha - auto alla vaatamine 250 EUR, juhtme küljest võtmine 120 EUR- meil on siin suhtumine et remontija poolt
auto vaatamine maksab 600 EUR minut. Vastu saad välja sõites margi esindusest viltuse rooli ja sõimu.

Selle 10 milj. EUR-I eest oleks saanud põhilised KL kompaniid varustatud vähemalt 1 soomuk rühma kohta- praegu sõidavad kõik tuuleklaasi taga.
Soomustab veoki- kuidas juht ja kõrvalistuja ellu jäävad? Ilmselt pole 10 aastat eesreas üldse sõitnud kui muud räägime.

Keegi siin väitis: " Sa ju teadsid kuhu liitusid" ja " teadsid mis Sind ees ootab". Jep, mina teadsin, aga ma ei oodanud et otsustajate pea asemel on hunnik kräppi ja
ootus uuele auastmele selmet huvituda reaalsetest vajadustest. Ma leian et minusuguste elus hoidmine on vajalikum kui 10 milj. mittemõõdus olevate asjade ostmine.
Minu tegevus jätkub organisatsioonis kuni vaja on ja vajadusel ka eesreas ilma võitlusvõimet võimaldavate kaitsevahenditeta.
Samas lendavad lennukid ilma relvastuseta ja sees on võõrväed mis mingit erilist lahingvõimet ei oma- aga raha maksame ikka.

Ei maksa nagu rääkida erilisest innovatsioonist ja tarkusest KV juhtimises.

Küll ksf. ganzzi elu võib üks rist ja viletsus olla, puha lollid ja "kräppi täis peadega" isendid ümberringi .

Ganzzi elukvaliteedi hindamise asemel too parem välja, mida ta valesti ütles, sellest oleks märksa rohkem kasu...

Ganzzi elukvaliteedi hindamise asemel too parem välja, mida ta valesti ütles, sellest oleks märksa rohkem kasu...

Olgu siis.

EV on rikas riik- sai kulutatud ca 40 milj. EUR paatide peale millest järgi hetkel on nii reaalse võimekusena 0 kui varana suht 0.

Kui jutt käib miinijahtijate kohta, siis on tegu üpris konkreetse võimekusega. Neli laeva, mis leiavad rakendust sisuliselt aastaläbi. Sealjuures on neist olnud palju kasu meie merede puhastamisel, kümne aasta jooksul umbes tuhat või enam kahjutuks tehtud miini.

Saadi ka KV-le ostetud teatud toode ca 8 milj. EUR- I eest aga vales mõõdus- keegi ei teagi, keegi ei istu kinni jne. Pandi lattu ja osteti uues mõõdus.

Võiks täpsustada mida silmas peetakse.

Meile müüdi maha lennuturve (maksime ise selle eest) teenus- reaalselt lendasid lennukid ilma laskemoonata kuni eelmise aasta sügisel saksa pani moona peale- lõppesid ka piiririkkumised.

See on puht faktiliselt vale. Relvastusega on siin käidud ka varem, lihtsalt sakslased ise polnud siin täisrelvastuses lennanud. Samuti tasub märkida, et kõige küünilisemad piiririkkumised on leidnud aset just sellel aastal. Ja mis teenust üldse loodeti kui Ämari saavutas alles hiljuti täieliku töövõimekuse?

Meile müüdi maha amerite kontigent- kõigekõrgem TV- s ütles mingi nädal tagasi " et meil on vaja reaalseid üksuseid mitte roteeruvaid treeningüksusi".
Maksime ju meie kõige eest.

USA panustab rahaliselt rohkem kui meie. Jutt käib kümnetest miljonitest. 2014 majandusaasta aruande järgi panustasime meie kõikidesse kaitse- ja välisorganisatsioonidesse kokku 5,5 miljonit EUR. Mõned neist maksetest on põhimõtteliselt kohustuslikud ning vajalikud peamiselt meile endile.

Edasine on juba pigem oletamine, mida võib vastavalt vajadusele ühte või teistpidi tõestada.

Mina ei tea, mida valesti öeldi, aga täpsemalt huvitaks küll nt:

Meile müüdi maha lennuturve (maksime ise selle eest).

K: Millal? Kellele? Kui palju?

Meile müüdi maha amerite kontigent- Maksime ju meie kõige eest.

K: Millal? Kellele? Kui palju?

kindel on see et Eesti oleks võinud neid ka hankida kere hinnaga.
Küsimus: kas Eestile pakuti neid- ilmselt küll
Küsimus: kas huvi korral oleks meile need sümboolse hinnaga antud- ilmselt küll

Siin ei saagi aru, kas tegemist on väitega või küsimusega.
Kindlasti? Kust tuleb see kindlus? Ilmselt küll? Pakuti siis või ei?
Et huvi meie omadel ei olnud, seda ma usun küll. Nõus, et oleks vähemalt võinud see huvi olla ja asju uurida.

Ma leian et minusuguste elus hoidmine on vajalikum kui 10 milj. mittemõõdus olevate asjade ostmine.

100% nõus, kuigi ma täpselt ei tea, milline see nn "minusugune" täpselt välja näeb, aga ma fantaseerin ja eeldan

Samas lendavad lennukid ilma relvastuseta ja sees on võõrväed mis mingit erilist lahingvõimet ei oma- aga raha maksame ikka.

K: Esitasin juba ülevalpool.

Kui jutt käib miinijahtijate kohta, siis on tegu üpris konkreetse võimekusega. Neli laeva, mis leiavad rakendust sisuliselt aastaläbi

Neli?????
Aasta läbi????

Et viimastel aastatel pole jääd olnud, ei tähenda, et plastikkerega laev oleks aasta läbi kasutatav. Sedasorti kasutatavust markeerib termin "jääklass", milline konkreetsetel laevadel on...? Näiteks aastal 2012 nägi Soome laht välja nii ja jutt aastaringsest kasutamisest



veel üks pisut vanem pilt...illustreerimaks jääolusid siinkandis ja väidet aastaringsest kasutusest...

Neli?????

Koos toetuslaevaga, jah.

Aasta läbi????

Sealhulgas osalemine välismissioonidel.

Kahtlemata oleks kõigil huvitav kuulda, et mis täpsemalt see jubin oli, mis 8 miljoni eest osteti, kuid võin peaaegu et küpsist süüa selle eest, et tegemist on vähemalt AK teabega, tõenäoliselt RS teabega. AK avaldamine avalikes allikates oli vist 5 aastat istumist, võin eksida, ei ole otseselt oluline. RS-i puhul tuleb istumine palju kiiremini ja aastad on suuremad.

Lisaks, kuna inimkoosseisud on meil tavaliselt väiksed, pole just väga keerukas välja selgitada, et kes seda infot võisid teada ning kelle karjääri/elu pärast seda raskendada.

Kuigi jah, väide, et Eesti riigil oleks rahast puudu on humoorikas, imho on puudu pigem inimestest kes mõelda viitsiks. Pigem on probleemiks see, et pärast probleemi püstitamist mõeldakse välja endale kõige lihtsam (ja tihtipeale kõige kallim) lahendus ning kui seda ei saa, siis tõdetakse et see on võimatu, mitte ei hakata mõtlema, et kuidas saaks probleemi lahendatud väiksemate vahenditega.