OK.
Tuhlasin veits ise, et leida vastused neile väidetele, et ma ostame sisse õhuturbemissiooni ja mõttetut USA pokazuhhakontingenti laatadel rahvale näitamiseks.
EKM 2011 MA aruanne
2011. aasta jooksul tehti ära suur töö selleks, et Balti riikide õhuturbe osas saavutataks NATO-s alaline lahendus. 08.02.2012 kogunenud Põhja-Atlandi Nõukogu istungil langetati meie jaoks oodatud otsus pikendada Balti riikide õhuturbeoperatsiooni tähtajatult. Oluliseks argumendiks selle otsuse tegemisel oli Eesti, Läti ja Leedu eelnev otsus suurendada vastuvõtva riigi toetust, mille kohaselt oleme valmis tasuma operatsioonis osalevate lennukite kütusekulud, mis on seotud missioonilendude läbiviimisega, ning tagama võimalusi väljaõppe teostamiseks.
Suurima ehitusprojektina jätkus Ämari lennubaasi plaanipärane arendamine (infrastruktuuri ehitus ning side- ja navigatsiooniseadmete hange), mis võimaldab saavutada Ämari lennubaasi esmase tegutsemisvalmiduse õhuturbeoperatsioonide ja vastuvõtjariigi toetuse funktsioonide toetamiseks 2012. aasta lõpuks.
Keskmaaradar
Õhuruumi suveräänsus eeldab adekvaatse õhuseiresüsteemi eksisteerimist. Ilma täieliku ülevaateta õhuruumis toimuvast ei ole võimalik õhuturbe missioone efektiivselt ja ohutult teostada. Samuti vastavalt NATO Air Surveillance Sensor Plan dokumendile on iga alliansi liikme kohustuseks tagada oma territooriumi kohal ja lähiümbruses elementaarne ruumiline radarkate eelpool mainitud dokumendis spetsifitseeritud ulatuses. Selleks, et saavutada täielik NATO nõuetele vastavus ja tagada Eesti kohal piisav õhuseire kate alustati 2008. aastal koostöös Soomega keskmaaradarite ühishanget. Edukaks pakkujaks osutus Thales-Raytheon Systems, kellega 2009. aasta juunis sõlmiti hankeleping. Hanke raames soetatakse üks keskmaaradar Lääne-Eestisse (2012) ja üks keskmaaradar Lõuna-Eestisse (2014). 2011.
Aruandeperioodil antud kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks (tuhat eurot):
▪ Maksed Õhuturbe Keskuse eelarvesse - 41 elik (41 000 eur)
Vahepealseid pole aega ja ei viitsi lapata.
Isegi minu aeg maksab midagi
EKM 2014 MA aruandest leiame:
Muude ettemakstud tulevaste perioodide kuluna kajastatakse ettemaksed kaupade ja teenuste eest, mis kajastatakse tekkepõhiselt kuluna järgmisel aruandeperioodil.
Olulisemad muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud:
▪ Õhuturbe kulud (Leedu Õhuvägi) summas 729 tuhat eurot;
▪ Helikopteri piloodi tüübiõppe lepingu jääk summas 284 tuhat eurot.
Balti riikide ühine õhuseiresüsteem BALTNET ja selle juhtimiskeskus Leedus Karmēlavas – keskuses jälgitakse kõigi kolme riigi õhuruumi ja juhitakse NATO õhuturvet tegevaid liitlasriikide hävitajaid.
Eesti, Läti ja Leedu panustavad juhtimisekeskuse tegevuseelarvesse ühiselt ning Leedu tasub täiendavalt vastuvõtva riigi kohustustega kaasnevad kulud. 2014. aasta Eesti osamakse keskuse tegevuskuludest oli 26,6 tuh eurot.
Olulisemad aruandeperioodi rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud (tuh eurot):
▪ Maksed Õhuturbe Keskuse eelarvesse - 27 (elik 27 000 eur)
*
Saadud Vabariigi Valitsuse reservfondist² -2 436 000 eur
² Sealhulgas: laiapõhjalise riigikaitse tagamiseks 2 314 000 eurot (liitlasvägede vastuvõtmisega kaasnevad täiendavad kulud, sealhulgas täiendavate õhuturbemeeskondade rotatsiooniga seotud kuludeks ning maaväeüksuste konteinerlinnaku rajamise kuludeks);
Kulusid laiapõhjalise riigikaitse tagamiseks ei planeeritud 2014.a eelarvesse.
Ühekordse lisarahastuse vajadus oli seotud julgeolekusituatsiooni muutusest tingitud vastuvõtva riigi toetuskuludega, mis on tekkinud seoses NATO liitlaste erakorraliselt pakutavate kindlustus- ja heidutusmeetmetega.
Tulud riigikaitsest 3 857 000 eur.
Sealhulgas 1 653 000 eur liitlasvägede poolt õppustel osalemise ning vastuvõtmisega kaasnevate kulude
hüvitamine.
*
Õhuväe varustus.
Ämari Lennubaasi erivarustusega varustamise hankeplaani kohaselt korraldas ministeerium hankeid
lennuliiklusala turvalisuse suurendamiseks (1 väiketraktor ja 1 operatiivsõiduk õhusõidukite
juhendamiseks), perrooniteeninduse (1 õhusõidukite toitegeneraator) ja pagasikäitluse (1 suuremahulise
kauba laadur ja 1 pagasi lintlaadur) parandamiseks, lennuraja talihooldesõidukite (2 rajapuhastusmasinat) soetamiseks.
Et siis KM-i 2011 majandusaasta aruandest loeb välje, et meie maksame kinni lennukite kütuse ja suuname pappi sinna selleks, et tagada võimalused väljaõpet teostada. S.h. soetame endale ühte-koma-teist, mis kulub ka endale ära.
Alternatiivid?
Võib ju küsida, et miks me ostame kütust ilma relvadeta ja/või moonata lennukitele?
Et kui juba kütust osta, siis lennukitele, mis on täisrelvis.
Aga kui sulle antakse valida, kas õhuturbemissioon ilma täisrelvis lennukiteta VÕI õhutubemissiooni puudumine, siis kumma sa valiksid?
3. veebruar 2016
Peaminister Taavi Rõivas teatas USA presidendi Barack Obama eilse otsuse peale, et valitsus on eraldanud liitlastele vajaliku taristu ehitamiseks kokku 40 miljonit eurot.
Eesti valitsus on valmis katma ka suureneva kohalolu korral liitlaste vastuvõtukulud selliselt, et see tuleks lisaks meie iseseisva kaitsevõime vajaduseks kuluvale 2-protsendile SKP-st.
Aastateks 2015–2019 on valitsus eraldanud 40 miljonit eurot liitlastele vajaliku taristu ehitamiseks. Ainuüksi 2016. aastal planeerib riik investeerida 10,1 miljonit liitlaste taristu arendamisse.
Ameerika Ühendriigid toetasid tankitõrjesüsteemi Javelinide hanget 33 miljoni dollariga ning on tänaseks investeerinud Eestisse ligikaudu 35 miljonit dollarit taristu arendamiseks Ämaris ja Tapal. USA pioneerikompaniid on alates 2015. aasta suvest Eestis juba teinud üksjagu tööd – keskpolügoonile on ehitatud tankiteed ning erinevaid tugihooneid ja lõhkeõpet võimaldavaid õpperajatisi.
Ameerika Ühendriigid kavatsevad oluliselt investeerida vajaliku taristu rajamisse ka 2016. aastal, kokku on Tapale ja keskpolügoonile planeeritud rajada erinevaid objekte rohkem kui 18 miljoni dollari ulatuses ning Ämari lennubaasi investeerida umbes 20 miljonit dollarit, et mitmekesistada veelgi Ämari lennubaasi väljaõppevõimalusi erinevat tüüpi harjutuste ja lennuvahendite vastuvõtmiseks.
Ka Eesti panustab sellesse võõrustava riigi toetuse näol. Näiteks NATO õhuturbemissiooni toetuseks panustame iga-aastaselt umbes 1,6 miljonit eurot, et toetada rotatsioonide osalisi majutus-, kütuse ja transpordikulusid.
USA "kulukale ja mõttetule "butafooriale"" kulutab eesti niisiis 2015-2019 viiel aastal kokku 40 miljonit eur (sellest 2016a siis 10,1 milj.eur) ja õhuturbe toetuseks 1,6 miljonit eur aastas. Samal ajal on USA juba pannud meie kaitseväkke 35 milj. USD (ca 30,7 milj. EUR), ja kavatseb panna veel pappi Tapa kanti 18 milj. USD (ca 15,8 milj. EUR) ja Ämarisse 20 milj. USD (ca 17,5 milj. EUR).
Et millest me siin räägime?
http://www.kmin.ee/sites/default/files/ ... e_2011.pdf
http://www.kmin.ee/sites/default/files/ ... e_2014.pdf
http://www.mil.ee/et/uudised/8263/kaits ... 5ige-otsus
http://uudised.err.ee/v/eesti/cfafae56- ... sed-eestis
http://www.postimees.ee/3563049/eesti-i ... onit-eurot