Autotehnikateema

[Peeter]

Ma soovitan sul seda juttu akude süttimise kohta võtta kui populaarteaduslikku loengut milised füüsikalis-keemilised protsessid toimuvad aku sees nii energia sisestamisel, kui ka sellest akust energi välja võtmisel. Ja mis võib juhtuda, kui tehakse nii, või tehakse naa. Siin vahepeal on näiteks juba ka Trummgi jõudnud selgitada, kuidas praktikas asi on, millistel asjaoludel nii võib juhtuda ja mida selliste asjade vältimiseks tehakse.
Lihtsalt niisama sellele jutukesele viidates hakata väitma, et "tavalised autoakud on sageli üheks osaliseks põlengu tekkimisel" (08 Aug, 2023 5:58) ja siis seda õigustades jutuga...

Kas siin konkreetses tsitaadis ei ole põhjuseks aku ? Aku laadimisel tegib plahvatusohtlik kaas (vesinik+hapnik) ja piisab sädemest , et see plahvataks.
Säde võib tulla mitte ainult vigasest kaablist vaid ka mingi relee vms. Tõesti, ma ei ole elektriinsener ega füüsik , aga inglise keelest sain ma nii aru ega sigilikult midagi ei hämanud.

...jõuda seisukohale, et selline füüsikalis-keemiline mehhanism ongi sageli üheks osaliseks põlengu tekkimisel on lihtsalt liiga lihtsameelne ega toetu reaalsusele .
Ma juba korra üritasin selgitada, aga paneme siis tümaki veelkord konkreetselt puusalt: Punkt2 on sinu jutustuses elektrisüsteemi vead tervikuna, kas sa ise, või keegi teine suudab tuua mingi vähegi adekvaatsema uuringu tulemusi, kus oleks näidatud kui mitu protsenti (nb! 1:100), või promilli (nb! 1.1000) sisepõlemismootoriga "tava"akudega sõidukite kogu elektrisüsteemi riketest tulenenud põlengute juhtumeist on põhjustatud eelpool "välismaakeeles" näidatud viisil süttinud või suisa plahvatanud akudest? Kas 1 (ühte) protsenti ka tuleb? Ja sedagi ainult elektrivigade alajaotusest. Kui nüüd veel küsida kõigist sõidukite põlengujuhtumitest milline protsentuaalne osa on konkreetselt tingitud aku, või selle gaaside süttimisest või plahvatamisest?
P.S. Piisanud oleks sul ainult selle allajoonitud tekstiosa kirjutamisest oma postituses. Ja täiesti tõsiselt: see ei ole pahatahtlikult öeldud, me kõik oleks mõistnud.

[Walter2]

Kui paljudes autodes siis aku ümber sädeleb ja lühiseb? Enne kui sealt mingit pauku tuleb jääb see liikur el.vea tõttu seisma või viga tuvastatakse. Kõvemad mehed kontrollisid kolhoosi töökojas aku laadimisel mullide eraldumist purkidest põleva tiku valgel ja ei juhtunud midagi.
Kahtlustan et siin on mingi ''uuriv'' ajakirjanduslik fiktsioon kus on hakatud samastama plahvatavaid läpakate ja moblade akusid autode happeakudega ning sellega nende ohtlikkust asjatult tõstetud.

[Smith]

Nagu ma juba ütlesin, ebaõnnestunud sõnastus, pardon.

Elektriautode põlengud ei ole statistiliselt mingi sagedased, põlevad tavalised sisepõlemismootoriga autod rohkem, erinevatel põhjustel. See oli algne point

https://thedriven.io/2023/05/16/petrol- ... n-evs/amp/

Contrary to common disinformation about electric vehicles, data from the Swedish Civil Contingencies Agency (MSB) has shown that EVs are 20 times less likely to catch fire than petrol and diesel cars.

[Lemet]

Elektriautode põlengud ei ole statistiliselt mingi sagedased, põlevad tavalised sisepõlemismootoriga autod rohkem, erinevatel põhjustel.

Samas- kui suure osa moodustavad särtsuautod üldisest autopargist?

[Some]

Paistab, et kuniks tahkisakud tulevad on kõige ohutum osta mõni LiFePO4-ga auto. Energiatihedus küll ca 20% väiksem kuid see-eest kannatab 4 korda rohkem laadimistsükleid.

[Smith]

Elektriautode põlengud ei ole statistiliselt mingi sagedased, põlevad tavalised sisepõlemismootoriga autod rohkem, erinevatel põhjustel.

Samas- kui suure osa moodustavad särtsuautod üldisest autopargist?

Rootsi näitel siis nii:

Only 23 fires were reported in electric vehicles in 2022 making up just 0.004% of Sweden’s fleet of 611,000 EVs.

In contrast, over the same period, some 3,400 fires we reported in 2022 from Sweden’s 4.4 million petrol and diesel cars representing 0.08% of the fossil car fleet

Need andmed mida mina vaadanud olen, on vaadatud ikka protsenti.

[Väino]

Töökaaslane rääkis, kuidas tõstukiaku (Pb) laadimise ajal tekitati relakaga natuke sädemeid ja plahvatusohtlikud "kaaned" tõstsid ühel akupurgil plahvatusohutu kaane maha, aga see õnnestus oma kohale tagasi vajutada ja elu oli jälle lill. Midagi maha ei põletatud. Selline asi saab juhtuda ainult seisu ajal kui õhk aku juures ei liigu.

[davidsoniharald]

Pliiakusid on ajaloo jooksul õhku lennanud küll. Näiteks laadiva aku kõrval relakaga lõigates. Või siis laadivalt akult laadijat maha võttes ennem laadija vooluvõrgust eemaldamist.

Kõik need olid vanakooli keeratavate punnidega akud. "Hooldusvabade" kinniste akudega ei tea, et oleks juhtunud minu tutvusringkonnas.

Mingit tuumaseent ja järelpõlemist reeglina ei teki aga midagi meeldivat, mida korrata tahaks ka ei ole.

Siin on üks plaks: https://youtube.com/shorts/t6CxVyCzntU?feature=share

Ma arvan, et pliiaku võib lahterdada kategooriasse "ohtlik ainult rumalate inimeste käes".

[Benjy]

LiFePo4 ei kannata väga alla 0C laadimist. Ehk siis külma akuga tuleb oodata, kuni aku saab plussi köetud. Siinkohal tasub mainida, et aku soojustvahetus on üks oluliseim aku eluea määraja. Ehk miks esimese põlvkonna leafi akud soojas kliimas hästi vastu ei pidanud, kuna oli vaid õhkjahutus ja seegi kehva.

[OLAVI]

... Tõesti, ma ei ole elektriinsener ega füüsik ...

Õppida pole kunagi hilja.
Tänases artiklis seletab elektriinsener põlemise ja "põlemise" erinevust ning märksõnaks on eksotermiline reaktsioon.
https://www.err.ee/1609055816/priit-tam ... 3%B5lemist.

Hea on meelde tuletada siinkohal füüsikast õpitud tõsiasja, et põleda saavad ainult gaasid. Seega gaasistatakse enne süttimist nii kaminas olevad küttepuud kui mootoris olev vedelkütus.
Samuti peavad põlemiseks olema täidetud kolm tingimust – peab olema piisavalt kütust (põlevat gaasi), õige temperatuur ja vaba hapniku kättesaadavus ruumis. Kui nendest kolmest komponendist üks ära võtta, siis tavaline tulekahju kustub.

Need reeglid ei kehti sel kujul aga eksotermilise keemilise reaktsiooni puhul, mida elektriauto ehk "keemiku" aku puhul võib ette tulla. Ehk teisisõnu: lõõmavas elektriautos ei põle "elekter", vaid toimub kontrollimatult soojust eritav keemiline reaktsioon. Kaasnevat soojust võib erituda kaua, selle temperatuur võib olla väga kõrge ja selle käigus võib tekkida ka kaasnevat põlemist.

Selles videos näidatakse ühest väiksest pulkakust võetud liitiumiriba iseeneseslikku süttimist ja põlemist vees ning see selgitab, et miks ei saa veega Li akut kustutada.
(Näiteks Tesla 85kWh 540kg kogukaaluga akus on 7504 elementi):
https://www.youtube.com/watch?v=cTJh_bz ... annel=TKOR

[Walter2]

https://www.err.ee/1609056473/paastjad- ... soovitused

[Kriku]

Eile ma juba osalesin korra arutelus, kus väljendati uskmatust artikli alguse suhtes. Kiire otsinguga leitud hea lõik, kus puidu põlemine lahti seletatakse, paraku küll inglise keeles:

Here's a twist: wood doesn't burn.

I know, mind blown, right? But it's true. As you point out, only gasses burn. In order for liquids and solids to burn, they first have to either vaporize, or chemically break down to form gasses that do burn.

Now, wood itself can't vaporize. When you heat wood hot enough, the organic molecules the wood is made of (mostly cellulose and lignin) chemically decompose to form simpler molecules, such as methanol and formaldehyde. Those vaporize under the heat of the flame, mix with air, and burn. That burning process releases heat, which continues to heat the wood, releasing more organic gasses, and the process continues. If you were to heat wood without oxygen present, you could actually collect and condense those gasses (a process known as 'destructive distillation').

Now, this whole process also reduces some of the wood down to elemental carbon, which we call charcoal. Charcoal, being a solid, can't burn, in the sense of producing a flame, but it can react with oxygen if you heat it up enough. A hot pile of charcoal can react with oxygen on its surface, producing heat, which keeps the charcoal hot enough to react with more oxygen. As long as the charcoal stays hot and air keeps moving through it, it can continue to smolder. If you stop the air from moving (like by smothering it), or cool it down (either by adding water or splitting it up into smaller chunks), then the reaction will stop.

https://www.quora.com/Only-gases-burn-w ... y-is-it-so

Vabandan teemavälise pärast.

[OLAVI]

https://www.err.ee/1609056473/paastjad- ... soovitused

See artikkel on ka eksitavalt kirjutatud.
Ametnikud nimetavad aktiivset tuleohuga võitlemist "stabiliseerimiseks":

Kokku on tänavu päästeamet tegelenud kolme elektriauto aku stabiliseerimisega.

"Miks me selle siia konteinerisse panime, oli see, et akupank jäi ebastabiilseks ehk me isoleerisime ära temperatuuri mõistes, et kui aku alla jahutada ja hapnik ära võtta, siis on taassüttimine välistatud," selgitas päästeameti päästetööde osakonna ekspert Ivar Frantsuzov.

Kuna põleva aku hermeetilise kesta seest ei saa mitte midagi "ära võtta", siis peaks eeltoodud lõiku lugema sedasi:
"... , et kui aku temperatuur alla jahutada ja hapnik ära võtta, siis on hõõguvast akukestast lähtuva soojuskiirguse poolt auto kere taassüütamine välistatud."

Veetihedast konteinerist ei saa 36m3 kustutusvestt mitte kuskile mujale kaduda, kui et see aurustub keemise tõttu ja see näitab energiahulka, mis akus toimuva eksotermilisereaktsiooni käigus Tesla tootja poolt antud andmetel vabaneda võib:

Päästeameti jaoks on elektriautode kustutamine uus ülesanne ning praegu kasutatakse lihtsamat meetodit ehk jahutamist. Seda soovitavad ka elektri- ja hübriidautode tootjate loodud esmareageerijate rakendused. Näiteks Tesla jahutamiseks võib kuluda 11 kuni 36 tonni vett, uputamist aga tootja ei pea mõistlikuks. Aku stabiliseerimise aeg sõltub selle laetusest ja jääb 20 ja 48 tunni vahele.

Ka selles lõigus on häma, sest ei räägita mitte põlemisel vabanevast energiahulgast vaid ajafaktorist:

"Elektriauto ei sütti kiiremini ja ei põle kiiremini, tegelikult autod on üleüldse suure põlemiskoormusega ja vahet ei ole, millest me räägime, kõik nad põlevad suhteliselt intensiivselt," rääkis If Kindlustuse tehniline ekspert Marion Meius.

Et arusaada elektriauto aku põlemisel tekkida võivast energiakogusest, teen väikse illustreeriva arvutuse.
Kui võtta, et aku jahutamiseks aurustus näiteks 10 tonni vett, siis teades vee aurustumise erisoojust saab arvutada vajaliku energia koguse.
10 tonni vee aurustamiseks vajalik energiakogus on 6270kWh ehk sellise soojusenergia saamiseks on vaja põletada ca 600L diiselkütust.
36 tonni vee aurustamiseks kulub vastavalt ca 2100L diiselkütust.

Nagu näha, siis ühe Tesla aku eksotermilisel põlengul võib vabaneda mitmekümne tavaauto paagis oleva kütuse põlemisel vabaneva energiahulgaga võrdne energiahulk ja see on juba energiakogus, millise põlengu jaoks ei ole tänapäevased tavalised ehitised projekteeritud.

Projekteerimisnormide järgi ehitatud kandekonstruktsioonide püsivus on tagatud vastavas normis ettenähtud aja vältel. Mis näiteks R120 puhul tähendab, et konstruktsioonid püsivad teatud intensiivsusega põleva tulekahju korral kaks tundi. Seega tuleb selle aja jooksul tulekahju kindlasti kustutada.

(Mõni osavam võib arvutusi parandada.)

[Kriku]

10 tonni vee aurustamiseks vajalik energiakogus on 6270kWh ehk sellise soojusenergia saamiseks on vaja põletada ca 600L diiselkütust.
36 tonni vee aurustamiseks kulub vastavalt ca 2100L diiselkütust.

Missanüüdjamad, arvuta ikka TNT peale ümber...

[Kapten Trumm]

Elektriautode põletamisest
https://www.err.ee/1609055816/priit-tam ... -kuum-kaup