www.militaar.net

3-aastane kindlasti ei oska valetada, eriti veel poliitilistel põhjustel, ammugi kaksikelu elada. Kolmeaastased pätsivad liivakooke ja panevad lihtsamaid puzzlesid kokku. Valetamine on umbes sellisel tasemel, et "ei, mina küll seda tassi katki ei teinud" vms. Võib-olla vanemas eas, koolilapsena, siis võis küll juba märgata erinevust valitseva ideoloogia ja kodus räägitava vahel.

Mäletan, et mu kodukülas oli eakas naine, kes armastas rääkida sõjaaja jutte ja rõhutas ikka, kuidas vene soldatid kirsadega tagatuppa ronisid, aga saksa sõdurid väga viisakad olid ja teda "Frauks" kutsusid. Tema majas oli staap vastavalt sellele, kes parasjagu küla vallutanud oli, kas sakslased või venelased. Ta süüdistas vene sõdureid ka oma väiksema lapse surmas, sõdurid olla imikut hällist sülle võtnud ja käest-kätte andnud, hüpitanud jms, tegelikult ei midagi halba, aga laps haigestus peale seda difteeriasse ja suri. Samas saksa sõdurid ütlesid, et imikut ei tohi puutuda. Nojah, sellised lood. Ta küll alati pani meile, lastele, südamele, et koolis tema juttudest ei räägiks. Ega me ei rääkinud kah.

Sho kirjutas:Norime "komakohtade" pärast, Kriku?

Palju lihtsam - palun sul mitte väljamõeldisi postitada.

Aga üldiselt te olete Trummiga paras paar. Ühe arvates keelasid okupatsioonivõimud eesti keeles rääkimist, teise arvates polnud venestuspoliitikat olemas.

Pidin jälle otsima:
https://www.muurileht.ee/unistus-teists ... de-laanes/

Täpsem tsitaat:

Tööjõumahukat laienemist toetas keskvõim aga ka siis, kui Tallinna võimukandjad – olgu siis alguses Karotamm või hiljem Käbin – mõningaid otsuseid kohalikele huvidele vastavamaks püüdsid kallutada.[5] Selge on, et Baltimaade elanike (potentsiaalne) ebalojaalsus oli keskvõimule hästi teada ja venekeelse elanikkonna arvu suurenemist piirkonnas pigem toetati. Praeguseks pole aga leitud tõendeid, mis kinnitaksid Baltikumiga seotud selgesuunalise venestava immigratsioonipoliitika olemasolu Moskvas. Sellegipoolest võib reaalsete tulemuste põhjal väita, et jõulise industrialiseerimisega kaasnes ka mõne Balti ala keeleline ja kultuuriline venestamine.

Seda ma täpselt ka ütlesin. Eesti venestamine kui Moskva sihikindel poliitika pole siiski tänaseks tõendamist leidnud.

Uku Lember on Tallinna Ülikooli lektor ajaloo õppesuunal. Uku kaitses oma doktorikraadi ajaloos 2014. aastal Kesk-Euroopa ülikoolis. Tema peamisteks huvialadeks on NSVLi ajalugu, etnilised suhted, sotsiaalne mälu ja suulise ajaloo meetod

Kui teise kultuuriruumi tulnukas ei taha muukeelsest jutust aru saada siis on jah alati aidanud tolle emakeeles selgitamine koos juttu sisustavate väljendustega. Kahju et tänapäeva noored seda ei oska. Aga vähemalt ei ole mul viimasel ajal venelastega probleemi olnud... võtavad asja rahulikult, ehk liigagi (eile tuli olude sunnil (ekspertiis) Põhja-Tallinnas (Kopli) drooniga suurema maja ärklikorruse aknaid ja seda ümbritsevat ja katvat katuseplekki pildistada, keegi ei tulnud isegi uurima seda mida me tund aega sumistame peale paari mitteeestikeelse tüübi kelle ainuke küsimus oli see et kaua droon akuga õhus püsib ja rääkisid seejuures püüdlikult riigikeeles.

Aga võtaks siis õnneliku lapsepõlve teemast maha, ilmselt on tegemist küsimusega mille ainuke tulemus on ühiskonnas lõhede süvendamine.

Selle asemel räägiks äkki laagritest - mitte Koola poolsaare omadest aga olid ju olemas ka pioneerilaagrid, spordilaagrid. Esimesi sai vihatud (tundus et vanemad/vanavanemad said lihtsalt mind kuhugi eemale sokutatud et ma nende elu-olu ei segaks, spordilaagrid olid seeeest ok). Viimastest eriti esimene, mis oli Taebla korvpalluritele mõeldud spordikeskuses, kus sel hetkel 3. klassi lõpetanud rüblikuna magasin voodis mis oli tehtud Abeljanovi mõõtmete ja vajaduste järgi ja suht igapäevane toidulisand polnud mitte dopingutablett vaid tüüpne poodides 0.65 rbl maksev shokolaaditahvel. Spordiga oli üldse nii et lootust andvamatele jagati ikka toidutalonge ja tihti anti selle eest sööklates sularaha tagasi, nii laagrites kui ka laagriväliselt.
Pioneerilaagrid oleksid olnud vist seejuures huvitamad aga nendega kaasnev hommikune ja õhtune rivistus oli nats liiast, samuti ka köögitoimkonnad.

Kriku kirjutas:Palju lihtsam - palun sul mitte väljamõeldisi postitada.
Aga üldiselt te olete Trummiga paras paar. Ühe arvates keelasid okupatsioonivõimud eesti keeles rääkimist, teise arvates polnud venestuspoliitikat olemas.

Oops, aga nüüd postitasid sa ju ise väljamõeldise?! Ma pole kusagil öelnud, et "okupatsioonivõimud keelasid eesti keeles rääkimise".

Kapten Trumm kirjutas:pole aga leitud tõendeid, mis kinnitaksid Baltikumiga seotud selgesuunalise venestava immigratsioonipoliitika olemasolu Moskvas

Nojah, see ongi see, mis ma oletasin. Sa ajad segi venestava immigratsioonipoliitika ja venestuspoliitika. Viimane on palju laiem mõiste.

Sho kirjutas:

Kriku kirjutas:Palju lihtsam - palun sul mitte väljamõeldisi postitada.
Aga üldiselt te olete Trummiga paras paar. Ühe arvates keelasid okupatsioonivõimud eesti keeles rääkimist, teise arvates polnud venestuspoliitikat olemas.

Oops, aga nüüd postitasid sa ju ise väljamõeldise?! Ma pole kusagil öelnud, et "okupatsioonivõimud keelasid eesti keeles rääkimise".

Olgu - "okupandid ei lubanud kohalikus keeles rääkida". Paras paar olete ikka.

Nojah, see ongi see, mis ma oletasin. Sa ajad segi venestava immigratsioonipoliitika ja venestuspoliitika. Viimane on palju laiem mõiste.

Loe see artikkel läbi, ridade vahel on ka vastus olemas.
Vene immigrantide Eestisse sattumine oli pigem kõrvalkahju kui eesmärk omaette.
Artiklis on viidatud, et üldiselt tulid immigrandid siia mitte käsukorras, vaid paremat elu otsima.

Kui Moskval olnuks plaan Baltikum muuta vene enamusega asualaks, siis kahtlemata oleks seda ka tehtud.
Vähemalt tänaseks pole suudetud leida vastavat poliitikadokumenti, mis nägi ette muuhulgas Eesti venekeelseks ja/või vene enamusega piirkonnaks muutmiseks.
Selles on point.

Ma ütlen sulle kolmandat korda: venestav immigratsioonipoliitika ja venestuspoliitika on erinevad mõisted. Sinu sõnad:

mingi kokkulepitud venestuspoliitika olemasolu kohta pole seni tõendeid leitud

Tsiteerima hakkasid aga artiklit, mis käib venestava immigratsioonipoliitika kohta.

Vahet suurt pole. Tänaseks pole leitud poliitikadokumenti, mis näinuks ette venestamise järgneval kujul:
1. Eesti venekeelseks muutmise
2. Eestis venelaste osakaalu olulise suurendamise kui rahvastikupoliitilise meetme.

Venelaste Eestisse suunamist NSVL juhtkond pigem tervitas ja valikute puhul kas Sverdlovsk või Eesti võidi valida tõesti viimane.
Kuid pole selge (vähemalt pole tõendatud), et see olnuks sihikindel poliitika (sellest pidi NSVL-s maha jääma paber).
Siinkohal paluks mitte seda lugeda venelaste tegevuse ilustamisena.

"Pribaltika" oli NSVL ajal müütilise oaasi kuulsusega, loomulikult kui Novosibirskis tehti ettepanek, et davai 50 000 soovijat, siis tahtjatest puudust polnud.
Polnud isegi loomavaguneid ja komsomoli suunamiskirjasid tarvis.

On küll vahe. Loe "Eesti ajaloo" VI köidet enne järgmist asjatundmatut postitust. Histrodamuse portaalis on ka midagi. Venestus või venestamine tähendab vene keele ja kultuuri promomist ning pealesurumist laiemalt ning seda on ajaloos mitu korda toimunud. Venestav immigratsioonipoliitika on ainult üks võimalik osa sellest, mistõttu ongi nende mõistete maht erinev. 19. sajandi lõpus oli venekeelsete isikute sisseränne väga väike (Venemaale välja rändavaid eestlasi palju rohkem), aga ikka räägitakse venestusperioodist.

No te jaksate ikka

Pioneeridele eelnes ka oktoobrilaps olemine harilikult, väike Volodja märgi peal. Arvatavasti ikka räägiti enne seda, kes see on ja kui palju ta head on teinud.

Voloodja oli ka piuneeride märgi peal

Norime "komakohtade" pärast, Kriku?

Sisu on sama. Kui kohalikus keeles rääkisid, siis sind ei teenindatud, kirjutab president.
Selle tõttu olmeostude sooritamisel oli kohalik keel kahjulik, sulle võidi üldse mitte midagi müüa, seega antud otstarbel kasutamiseks sobimatu ja lubamatu.

Vat ei mäleta, et minuga poleks lapsena venelased eesti keeles rääkinud, kui nad vähegi oskasid. Poemüüjad polnud erand.
Ja ei tea ka ühtegi juhtumit, kus poleks seetõttu midagi müüdud... ahjaa... proua ütles ju, et "võib-olla". Võib olla jah igasuguseid asju.

Ning elada moodsas kahetoalises korteris oli tollal lausa õnne ja luksuse tipp.
Minu pere sai omaette kahetoalise hrushovkas alles siis, kui ma ülikooli läksin.

Tipp neh.
Meie pere elas kuuekümnendatel-seitsmekümnendatel vana 2 kordse palkmaja 2 korruse pliidiga (ainus küttekolle) korteris, viis täiskasvanud inimest (hiljem 4 täiskasvanut) + mina laps, 21 ruutmeetril (3x3m köök ja 3x4m tuba), vesi/kanal ja peller väljas.
Vanematele põhjustas see kindlasti möödumatut peavalu, aga minu lapsepõlv ei olnud seetõttu õnnetu.
Veelgi enam. Siis kui ma ise isaks sain (Eesti Vabariigis muide), siis me elasime aastaid kolmekesi, mina, naine ja laps, 12,8 ruutmeetril (2,8x4,6m) ühiselamu tüüpi kortermajas. Tõsi, ühispeldik, vesi/kanal ja vannituba oli olemas.
Ma pole poisilt küsinud, et kui õnnetu tema lapsepõlv seetõttu olla võis Eesti Vabariigis, aga ma küsin kui näen teda.

AGA ma ju ei tea, mis täpselt proua lapsepõlve õnnetuks tegi peale selle, et võib-olla ...et "siis müüja võib-olla ei tahtnudki sulle midagi müüa" ja venelasest müüjal oli "täielik õigus sinuga mitte eesti keeles rääkida". Ma seepärast pakkusin, et äkki kehvad elamistingimused, kehv majanduslik olukord ja isa puudumine tegid õnnetuks?

proua president kirjutas: ....kui olin kolme-neljane ja mulle tehti selgeks, et need asjad, millest kodus räägime, on riigiasjad ja nendest ei räägita lasteaias. Seda on tänapäeva lapsel raske ette kujutada, aga meie kasvasime nii, et elasime ühte elu väljapool kodu ja samal ajal teadsime kodus, et kuskil oli mingi päris asi, meie oma Eesti, aga me ei tohi sellest lasteaias ega koolis rääkida, aga teadsime, et see oli olemas.

Arvan, et see vari ongi raudselt minu lapsepõlve kõige eredam ja meeldejäävam mälestus.

Selle pärast on mul raske mõista, kui inimesed ütlevad, et neil oli Nõukogude Eestis erakordselt helge lapsepõlv.

Minu meelest polnud see võimalik, sest teadsid ju kogu aeg, et midagi on väga valesti. Mul on raske aru saada, kuidas oli 1970ndatel või 1980ndatel Eestis võimalik kasvada nii, et sa ei pidanud seda kõike enda jaoks oluliseks. Minu jaoks on see kindlasti oluline lapsepõlve vari. Ka mu lemmikraamatud tollest ajast olid sellised, mis rääkisid lugusid vabast maailmast, vabast elust, vabast ühiskonnast.

Imelaps? Mingi BS?

J. Piaget (1963) jagas lapse arengu etappideks: sensomotoorse intellekti periood (0 kuni 2 elu-aastat), operatsioonide-eelse mõtlemise periood (2.–7. eluaasta), konkreetse mõtlemise periood (7.–11. eluaasta) ja abstraktse ehk formaalloogilise mõtlemise periood (alates 12. eluaastast).

Kolmandal eluaastal toimub lapse suhtlemine valdavalt läbi koostegevuse täiskasvanuga. Alles siis, kui laps on näinud täiskasvanut esemega tegutsemas, muutub lapse enda tegevus sama esemega sisukaks ja mõtestatuks. Kui täiskasvanu saadab oma tegevust kõnega, on see mudeliks lapse ütluste moodustamisel. Tegevuse käigus suhtlemisel hakkab laps lauseid kasutama.

Grammatika areneb 2–3-aastasel lapsel väga kiiresti. Kolmanda eluaasta esimeses pooles koosneb lapse kõne peamiselt 1-2-sõnalistest lausetest, kuid teisel poolaastal hakkab laps kasutama juba baaslauset. Selles vanuses on lapse kõne mõistmine situatiivne ja ta toetub tuttavate sõnade tähendusele, grammatilistele tähendustele ja konstruktsioonidele ta tähelepanu ei pööra....

... taju kui protsess on suunatud just terviku tunnetamisele, nt. Bachmanni ja Maruste (2008) väitel ilmneb see siis, kui objektist on antud ainult fragmendid, ent ometi on objekt tajutav tervikuna ja mõtestatuna. Bachmanni ja Maruste (2008) poolt nimetatud taju konstantsus on esemete ja sündmuste omaduste tajumine püsivatena ka tajutingimuste muutumise korral ja Piaget’ arenguteooria põhjal hakkab see võime kujunema umbes 5-aastaselt ning saavutab küpsuse 12-aastaselt....

http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10 ... Luigla.pdf
http://oppekava.innove.ee/wp-content/up ... aridus.pdf

Ja milliseid raamatuid vabast maailmast ja vabast ühiskonnast ta huvitav siis seal ENSV-s luges (siiras huvi!)?

Kui nüüd aus olla, siis ma ei saa pr. presidendile ju pahaks panna, et tema lapsepõlv oli õnnetu just seetõttu, et ta elas lapsepõlves ENSV-s ja pole ka minu asi hinnata, kui õnnetu see tal seal ENSV ajal Mustamäel oli.
Mind huvitab see patoloogia, et miks ta arvab teadvat, kui õnnetu oli minu lapsepõlv? Ja miks ta arvab, et peab seda maailmale kuulutama?

Psühholoogid armastavad korrutada, et kõik hilisemad jamad ja errorid tulevad lapsepõlvest. Selles suhtes hoiatav juhtum?


*
Edit.
Praegu torkas millegipärast pähe.
Te vaadake millised vabadusvõitlejad ja Eesti patrioodid olid ja on kõik need majanduspagulased, kes siit ENSV ajal jehhat tõmbasid... eriti kolossi kokkukukkumise eel... justkui poliitilistel ja isamaalistel kaalutlustel, sest nad olid patrioodid ja neid kiusati taga vms. Endine komsomoli propaganda- ja kultuuriosakonna instruktor Valdo Randpere, Aleks Lepajõe & Co.. siis olid kõik jalga lasknud suured "vabadusvõitlejad". Ilmselt samuti erakordselt õnnetu lapsepõlv jm hädad.
Nüüdseks on lõpuks ära redigeeritud see WIKI "Vastupanutegevus Eesti NSVs" artikli osa.
https://et.wikipedia.org/wiki/Arutelu:V ... lisreisilt
(sealt väljaredigeeritute nimekirjast on muidu puudu nt. Kalle Randalu, Ott Mõtsnik, Rein Rannap jpt.)

*

Edit2:
Nüüd peaks olema NLiidu ja ENSV taak juba vaesete laste õlult langenud.....

Kui õnnelikud on Eesti õpilased? Fakt: rahvusvahelises võrdluses on Eesti õpilased kõige vähem õnnelikud.

Kõige õnnelikumaks peavad ennast koolis 15-aastased noored arengumaades nagu Indoneesia, Albaania, Peruu ja Tai, kus aga õpitulemused on madalad. Siiski on koolisüsteeme, kus õpilased tunnevad ennast õnnelikuna, saavad häid tulemusi ja sotsiaalse tausta mõju õpitulemustele on pigem nõrk. Euroopas on sellisteks näideteks Šveits, Liechtenstein ja Holland.

Eesti õppekeelega koolis on õnnelikke õpilasi suhtarvuna rohkem kui vene õppekeelega koolis. Samas ei sõltu õpilaste õnnelikkus nende soost või sellest, kas tegu on linna- või maakooliga. Selgub, et kuuluvustunne ja õpitulemused on Eestis seotud: mida paremini õpilane tunneb ennast koolis, seda paremad on õpitulemused.

http://www.vabaeestisona.com/index.php/ ... palju.html

Fucs kirjutas:Meie pere elas kuuekümnendatel-seitsmekümnendatel vana 2 kordse palkmaja 2 korruse pliidiga (ainus küttekolle) korteris, viis täiskasvanud inimest (hiljem 4 täiskasvanut) + mina laps, 21 ruutmeetril (3x3m köök ja 3x4m tuba), vesi/kanal ja peller väljas.

Sama siin, ainult et kolmanda korruse katusealuses.

Mina väidan, et presidendi avaldus oli hoopis rahvast ühendavana mõeldud.
Vähemalt ühendas seesama asi rahvast okupatsiooniajal ja tõi kaasa lausa laulva revolutsiooni.
Sest tõsi-tõsi.. milleks revolutsioon, kui kõik oli nii helge?

Kui see minu teha oleks, ma keelaks kõik ülejäänud avaldused pärast FTP Fucsi põhjapanevat analüüsi ära!

Sho kirjutas: Mina väidan, et presidendi avaldus oli hoopis rahvast ühendavana mõeldud.
Vähemalt ühendas seesama asi rahvast okupatsiooniajal ja tõi kaasa lausa laulva revolutsiooni.
Sest tõsi-tõsi.. milleks revolutsioon, kui kõik oli nii helge?

Ja muideks AKF Sho nüüd küll demagoogib!

Aga muidu - tore on lugeda ja kaasa elada....
Kasvasin üles nii ühisealumutüüpi ühetoalises kolmekesi (lasteaed) , kolmekesi kahetoalises hrussovkatüüpi läbikäidavas (kooliiga)ja tehnikumi ühiselamus neljakesi ühes toas alates 15 eluaastast.
Hrussovka oli muideks lasnas ja kohaliku poe pronepaabad tõepoolest midagi peale vene keele ei rääkinud ja õuepeal enamus lapsi ka.
Aga see ei seganud mind õnnelik olemast! (va siis kui vägisi piuneerulaagrisse topiti - seda ma vihkasin...)

Kui proua president räägib, et "ta ei suuda mõista" - siis see arvatavasti tähendab kas :

A. Intellektipuuet (vaevalt )

B. Empaatiavõime vajet (tõenäoliselt )

C. Fantaasia puudumist (päris kindlasti )

Ikka veel jauratakse sel teemal
Lugege seda pagana intervjuud veelkord. Kõige eredam mälestus: tehti selgeks et kõigest lasteaias ei räägita. See ei tähenda KK siis juba vabast maailmast ja kommunismi kukutamisest unistas, vaid seda et kõike mida koduste seinte vahel kuulis ei tasunud korrata. Ajaline hinnang "kolme-neljane", selgelt umbkaudne. Oleks see jube rahvale valetamine kui tegelt oli juba viiene? Edasi mainitakse juba kooli, ilmselgelt oleme sellest konkreetsest mälestusest välja liikunud ja nüüd on teemaks juba laiem periood. On see mõeldamatu et president näiteks 13-14 olles juba üht teist jagas ja tajus et süsteemiga pole kõik ok, eriti kui kodus oli vastava suunitlusega kasvatus? Ja "raske mõista" ei tähenda et president oleks totaalselt võimetu aru saama kuidas kellelgi võis olla "erakordselt helge lapsepõlv". See lihtsalt tähendab et kuna tema kogemus samas taustsüsteemis oli teistsugune siis säärase vaatenurga mõistmine ei tule tal iseenesest vaid eeldab teatavat pingutust.

Svejk kirjutas:...kohaliku poe pronepaabad tõepoolest midagi peale vene keele ei rääkinud...

Vau.. sa oled tõesti tähelepanelikult lugenud, isegi mu seda kommi mille Kriku kustutas..

Aga su nimekiri võib jätkuda..

D. Seal polegi midagi mõista (täiesti võimalik )

E. Huumorisoone olemasolu (kahtlane )