www.militaar.net

Kiirus 60+ sõlme ei vaja piiri valvamiseks 50 slippi, et õigesse kohta jõuda, piisab ehk 2-3 kohast rannikul.

Oot, kas me valvame piiri või olid nad ette nähtud raketikanduriteks? Kas 3 paati on piirivalvealused ja ülejäänud on siis raketikandjad? Kuidas selle piiri valvamisega siin oli. Sa oled ise siin teemas väitnud, et alla Hamina klassi ei ole üldse mõtet torkima minna, nüüd siis tillukeste paatidega?
Või tormavad kõik 50 korraga merele?
Võib olla mõtled selle kontseptsiooni enne läbi kui jälle hakkad mingeid ideid genereerima.

Trollida saab igast asjast, eksju.
Eriti kui endal on raskusi sõukruvi ja puidukruvi eristamisega.

Kapten Trumm kirjutas:Trollida saab igast asjast, eksju.
Eriti kui endal on raskusi sõukruvi ja puidukruvi eristamisega.

See on nüüd küll huvitav väljendusviis.
Miks mitte metallikruvi vaid just puidukruvi?
Kas Sa vihjad minu puupeale? Ta ajab vahel jah saepuru välja, eriti peale seda kui olen mingi puidutööga tegelenud.
Ma juhin Sulle tähelepanu, et Sinu ideed on huvitavad, kuid natuke liiga palju nüansse on jäetud teadmatusest kahe silma vahele.

Illike kirjutas:Oot, kas me valvame piiri või olid nad ette nähtud raketikanduriteks? Kas 3 paati on piirivalvealused ja ülejäänud on siis raketikandjad? Kuidas selle piiri valvamisega siin oli. Sa oled ise siin teemas väitnud, et alla Hamina klassi ei ole üldse mõtet torkima minna, nüüd siis tillukeste paatidega?
Või tormavad kõik 50 korraga merele?
Võib olla mõtled selle kontseptsiooni enne läbi kui jälle hakkad mingeid ideid genereerima.

See on juba ammu läbivaieldud teema, kontseptsioon on paigas, toode on valmis nimega ''trummipaat'' ning ootab vaid kohe-kohe materialiseerumist ning vettelaskmist.
Ning lennukad ideed ei saa ometi takerduda sellistesse pisiasjadesse nagu finantsid.

Aga meenutame ka, et opositsioon midagi alternatiivset välja pakkuda ei suutnud.
Tegelikult pole siin ka keegi vastanud küsimustele, kuidas need merelahinguvõimelised suuremad alused rahastatakse - "pisiasi " nimega raharull on seal aga trummipaatidest tunduvalt suurem.

Kui idee on huvitav, siis see ei tähenda veel seda, et see ka töökõlbulik on, isegi juhul kui oponentidel ei ole paremaid ideid. Kõik ei ole sellised taibud, et suudavad igast asendist igal teemal mingit ideed genereerida.

Töökõlbmatu seepärast, et startiv rakett kannab hetkeliselt oma jõuimpulsi väikesele kandurile ja see läheb ümber...?

Mitte ainult. Seal projektis oli veel ebakõlasid. Kas või maksumuse küsimus. Nagu Sa ise väidad:

.....Teine asi, mis prisket hinnalisa annab, on igasugu väikeseeriad ja spetsiaalsed ehitused. Selleks kulub tootmises palju aega ja töövaeva, millega saaks mitu seeriatoodangu ühikut teha. ......

50-ne 15m aluste tellimus on suur ka Euroopa kontekstis, konkurents saaks olema kõva.
Näiteks BWB polegi taolist arvu sellise suurusega aluseid ehitanud kogu oma eksistentsi ajal kokku.
Eriti kui lubatakse kasutada mõne tootmises omandatud aluse "põhja".
See mille kohta ma kommenteerisin, on see, miks paari eksemplari suurused partiid kallid on.
Miks 18 m väekaitsekaater maksab 2M ja miks 12 m tsiviilkaater maksab 0,6 M.
Üldiselt 15 m kiirkaatrid maksavadki seal mõnesaja tuhande euro klassis, kui suudad neid kasutada kahemillise asemel, on võit ju kõva, ülejääva raha eest saab isegi raketid osta

Sa unustad nagu muuseas jälle mõned sõnad vahelt ära nagu näiteks spetsiaalsed ja asendad sujuvalt sõnad militaar sõnaga tsiviil.
Ei tea miks küll relvad on nii kallid mida sõjavägi kasutab ja jahirelvad mis tsiviilkäibes on odavamad? Sa ei taha ju mingit moona kasutada mis võib olla annab rohkem tõrkeid? Samuti droonid. Ei oska küll arvata miks need militaardroonid on üsna kulukad.

Kapten Trumm kirjutas:Töökõlbmatu seepärast, et startiv rakett kannab hetkeliselt oma jõuimpulsi väikesele kandurile ja see läheb ümber...?

Ka see on üks põhjustest. Selle aretise konstruktsiooni tugevdamine ilma meresõiduomadusi halvendamata võib minna tunduvalt kallimaks.

Illike kirjutas:Sa unustad nagu muuseas jälle mõned sõnad vahelt ära nagu näiteks spetsiaalsed ja asendad sujuvalt sõnad militaar sõnaga tsiviil.
Ei tea miks küll relvad on nii kallid mida sõjavägi kasutab ja jahirelvad mis tsiviilkäibes on odavamad? Sa ei taha ju mingit moona kasutada mis võib olla annab rohkem tõrkeid? Samuti droonid. Ei oska küll arvata miks need militaardroonid on üsna kulukad.

Kõigepealt tuleb selgeks teha mõned fundamentaalsed alused. Et kas tegemist on kaadri/tegevüksusega või reservüksusega. Sealt lähtuvad nõuded tehnikale.
Mereväe hiljutised väekaitsekaatrid on kaadriüksusele mõeldud. St nendel tuleb palju meretunde, suur kasutuskoormus ja nad on aasta ringi vees.

Minu kontseptsioon nägi ette reservüksust (50 aluse mehitamine kaadriga pole meil võimalik ega vajalik). Selle aluseid pole vaja üldse pidevalt vees hoida ja igapäevaselt sõidab neist väike osa väljaõppe tarbeks (aluseid roteeritakse lao vahet). Selline väheste sõidutundidega eluea jooksul töötav alus võib olla tavaliste tsiviilmootoritega ja bensiiniküttel. Kuna kere väsimise põhjustab sõidutundide arv, siis pole vaja mingit ekstra kestvaks ehitatud keret, kui koormus ei ületa tsiviillaluste oma. Merekindluse nõuded aga on võrreldavad - pigem on RIB tüüpi alus merekindlam kui kõvakereline ning pakub ka suuremat kasulikku koormat.

Nüüd ei saa aru. Palun mind parandada kui ma olen valesti mõttest aru saanud:
1.Reservüksuste tehnika võib olla kehvem
2.Suurem osa paatidest on kaldal konserveeritud oludes ja vajadusel dekonserveeritakse need.
3.Need üksikud paadid mis käivad merel, neid opereerib.... Kes?
4.Õppused toimuvad üksikute paatidega
5........?

Seismine võib tehnikale isegi hullemini mõjuda kui pidev kasutamine. Igasugused tihendid jms vananevad seistes ära ning vedelikud settivad.