www.militaar.net

Seal ei ole öeldud, et gaasi põletamisel ei eraldu CO2.

Kriku kirjutas: ↑14 Mär, 2024 9:27 Seal ei ole öeldud, et gaasi põletamisel ei eraldu CO2.

Küll on seal öeldud

Kui algses variandis pidid gaasielektrijaamad rohemärgisest ilma jääma, siis nüüd on ka nemad osa rohepöördest. Maagaas on iseenesest fossiilne ja taastumatu maavara.

s,t gaas oli seal varem sees. Millise EK otsusega ta sinna listi sai ning mis oli põhjenduseks, ma ei hakka otsima, aga see toimus aastaid varem. Minu mäletamist mööda oli seal mingit pistmist ka CO2 emissiooniga!

Igatahes ei ole EL gaasi CO2 vabaks kuulutanud.

Millise EK otsusega ta sinna listi sai ning mis oli põhjenduseks, ma ei hakka otsima, aga see toimus aastaid varem.

Kas see polnud saksa ja prantsuse kompromiss, mille kohaselt nii gaas kui ka tuumaenergia pandi n-ö rohelisse nimekirja?

Kriku kirjutas: ↑14 Mär, 2024 10:11 Igatahes ei ole EL gaasi CO2 vabaks kuulutanud.

Täiesti vabaks vast tõesti, aga CO2 heidet arvestatakse väiksemana kui ta tegelikult on. Selle surus läbi Saksamaa, et oma CO2 heidet natukenegi alla saada+ pluss veel madalama elektrihinna saavutamiseks. Vastasel juhul kaoks igasugune mõte neid uusi gaasijaamu rajada. Töötavad ju harva, aga CO2 kvooti peab ikka turult ostma. Arvestusliku CO2 heitme väiksemaks muutmisega muudeti asi palju apetiitsemaks. Sealt ka meie EE hiljuti tekkinud vaimustus gaasijaamadest!

nimetu kirjutas: ↑14 Mär, 2024 10:29

Millise EK otsusega ta sinna listi sai ning mis oli põhjenduseks, ma ei hakka otsima, aga see toimus aastaid varem.

Kas see polnud saksa ja prantsuse kompromiss, mille kohaselt nii gaas kui ka tuumaenergia pandi n-ö rohelisse nimekirja?

Kompromiss sündiski 2022 kui see minu poolt viidatud artikkel kirjutati. Enne seda juba olid gaasijaamad seal listis sees. Peamiselt põhjusel. et nende käima ajamine võtab kõige vähem aega kuna tegemist turbiin jaamadega. Gaas peale, põlema ning see protsess ajab turbiini ja sellega ühendatud generaatorit ringi. Teistel elektrijaamadel (välja arvatud tuule-ja päikesejaamad) tuleb vett keeta ja veeauruga turbiini ringi ajada. Nii, et Saksamaa mängis algusest peale gaasijaamade peale, aga mingil ajal seoses gaasi hinna ja C02 kvoodi hinna tõusuga elektrihinna kontrolli all hoidmiseks pidi CO2 heitme komponenti vähendama kuna muidu kadus asja mõte ära.

teeline35 kirjutas: ↑15 Mär, 2024 7:30

Kriku kirjutas: ↑14 Mär, 2024 10:11 Igatahes ei ole EL gaasi CO2 vabaks kuulutanud.

Täiesti vabaks vast tõesti, aga CO2 heidet arvestatakse väiksemana kui ta tegelikult on.

Ei arvestata.

teeline35 kirjutas: ↑15 Mär, 2024 7:30Saksamaa mängis algusest peale gaasijaamade peale, aga mingil ajal seoses gaasi hinna ja C02 kvoodi hinna tõusuga elektrihinna kontrolli all hoidmiseks pidi CO2 heitme komponenti vähendama kuna muidu kadus asja mõte ära.

See on teine asi.

Tuleb vahet teha eralduval CO2 kogusel kui loodusteaduslikul faktil ning sellel, mida eelnimetatud faktiga hiljem peale hakatakse, kuidas seda rakendatakse igasugu poliitikakujundamise koefitsentides. Vastasel juhul on tulemuseks abitu demagoogia nagu näiteks "EL on maagaasi CO2 vabaks kuulutanud".

Roheliste töövõit:

Saksamaa importis 2023. aastal rohkem elektrit kui eksportis, kuigi alates 2006. aastast alates oli Saksamaa elektri netoeksportija. Muutuse põhjuseks on odava välismaise elektri import ja riigi viimaste tuumajaamade sulgemine.

https://www.err.ee/1609285416/saksamaas ... oimportija

Gaasi põlemisel tekib CO2 ja H2O
Söe põlemisel ainult CO2

Seega gaasil on CO2 osakaal madalam

Samuti on gaasiturbiini "passimisekulu" palju madalam ja käivitamine kiirem, seda peab ka arvestama.

Madis Reivik kirjutas: ↑18 Mär, 2024 22:34Gaasi põlemisel tekib CO2 ja H2O
Söe põlemisel ainult CO2

Igasuguse orgaanilise aine põlemisel tekib olenevalt hapniku juurdepääsust CO2 või CO ja veeaur. Kivisöe põlemisel lisandub igasugu muid mürgiseid või kasvuhoonegaase.

A surprisingly large amount of water is released when coal is burned. For example, when burning bituminous coal roughly 0.4 kilograms of water are produced for every kilogram of coal burned. This means that tonnes of water are be produced per hour at a large-scale coal fired power plant.

https://energyeducation.ca/encyclopedia ... er%20plant.

Rootsi tuulepargid pole aastas 2017 kasumit teeninud. Sektori kogukahjum sellest ajast on 1.2 miljardit eurot:

https://wattsupwiththat.com/2024/03/17/ ... ankruptcy/

Gideonic kirjutas: ↑19 Mär, 2024 10:24 Rootsi tuulepargid pole aastast 2017 kasumit teeninud. Sektori kogukahjum sellest ajast on 1.2 miljardit eurot:

https://wattsupwiththat.com/2024/03/17/ ... ankruptcy/

https://wattsupwiththat.com/2024/03/17/ ... ustainable.

Kulusid ei ole õnnestunud langetada vaatamata sektoris tegutsevate töötajate kasvavale kogemusele ning teadlased ei täheldanud mingit seost kulunud aja ja olemasolevate turbiinide suurenenud elektritootmise vahel.

"Nii nagu kunagi pidid purjelaevade meremehed palvetama kõrgemate jõudude poole, et tuul kuhugi jõuaks, saavad tuulepargid ainult õiget tuult oodata," lisasid nad.

Lisaks on Rootsi omanduses vaid 20 protsenti Rootsi tuuleturbiinidest. Ülejäänud osa opereerivad välismaised ettevõtted. Umbes 13 protsenti vaadeldud turbiinidest on Hiina.

Sandström ja Steinbeck ütlesid, et Hiina investorid tegid oma arvutused Rootsi Energiaagentuuri "tuulekaardistuse" põhjal ning neil on kahtlus andmete õigsuses.

Kasumit pidurdab ka asjaolu, et suur osa Rootsi tuuleenergiatööstusest ei suuda ületootmise elektrienergiat üle kanda ega säästa, mis tähendab, et elektrit tuleb tarbida koheselt või üldse mitte tarbida, mis muudab tuuleenergia sisuliselt jätkusuutmatuks.

Et taastuvenergia sektor oleks jätkusuutlik ei tohi elektri min hind tarbijale langeda alla piiri, mis tagaks tootjate (kas juhitavad või juhitamatud) jätkusuutlikuse.

Aastaid tagasi olen Vilsandi ilmajaama naabruses jälginud ca 18m/sek tuulega tuulegeneraatori toodangut ja võrrelnud seda sealsamas kõrval asuvas ilmajaamas mõõdetud ametlike tuuleandmetega.
Alul jälgides andmeid kas neti teel või inverteri juures, ei saanud aru, et miks näidud ei ole korrelatsioonis ja alles siis, kui mõõteriistadega mastiotsa tuuliku juurde ronisin sain aru erinevuse põhjusest.

Kriku kirjutas: ↑19 Mär, 2024 8:05

Madis Reivik kirjutas: ↑18 Mär, 2024 22:34Gaasi põlemisel tekib CO2 ja H2O
Söe põlemisel ainult CO2

Igasuguse orgaanilise aine põlemisel tekib olenevalt hapniku juurdepääsust CO2 või CO ja veeaur. Kivisöe põlemisel lisandub igasugu muid mürgiseid või kasvuhoonegaase.

A surprisingly large amount of water is released when coal is burned. For example, when burning bituminous coal roughly 0.4 kilograms of water are produced for every kilogram of coal burned. This means that tonnes of water are be produced per hour at a large-scale coal fired power plant.

https://energyeducation.ca/encyclopedia ... er%20plant.

Ma räägin siin põhiprotsessist. Puhas süsi ei tekita mingit veeauru (koks). Niiskus mis välja aurustub on muidugi saadanast, kuna veeaur suudab neelata palju energiat.

Muidugi, söejaamadesse aetakse igasugu muda sisse mis maa seest välja tuleb.

Gideonic kirjutas: ↑19 Mär, 2024 10:24 Rootsi tuulepargid pole aastas 2017 kasumit teeninud. Sektori kogukahjum sellest ajast on 1.2 miljardit eurot:

https://wattsupwiththat.com/2024/03/17/ ... ankruptcy/

Rootsi-Norra energeetikas toimuvat on mõttetu meile üle kanda. Enamike Rootsi hinnapiirkondade hindu teeb hüdroenergia, mis on odav, lihtne salvestada jne. Hüdrost saavad rootslased ca pool vajaminevast energiast, teise poole tuumajaamadest. Tuule osatähtsus on neil seetõttu väga väike.

Riikides, kus hüdro (ja ka tuum) puudu on seis hoopis teine ja tuuleenergia oluliselt konkurentsivõimelisem.

Madis Reivik kirjutas: ↑19 Mär, 2024 13:01 Ma räägin siin põhiprotsessist. Puhas süsi ei tekita mingit veeauru (koks). Niiskus mis välja aurustub on muidugi saadanast, kuna veeaur suudab neelata palju energiat.

Muidugi, söejaamadesse aetakse igasugu muda sisse mis maa seest välja tuleb.

Märg süsi põleb paremini kui kuiv.

gooligan kirjutas: ↑19 Mär, 2024 13:23 Riikides, kus hüdro (ja ka tuum) puudu on seis hoopis teine ja tuuleenergia oluliselt konkurentsivõimelisem.

Mittejuhitav energiatootmine võib olla konkurentsivõimeline vaid olukorras, kus vastava tootmisviisi osakaal on tagasihoidlik. Kui osakaal kasvab oluliseks, hakkab "MITTEJUHITAV" omadus vastu töötama - energiat tuleb siis, kui seda vaja pole või hind on tühine. Just seetõttu on roheliste plaanid valdavas osas toetuda tuule- ja päikeseenergiale lihtsalt pööraselt rumalad. Päikeseenergia koos 24-48h salvestusega võiks olla lahendus kuskil "aastas vähemalt 330 päikeselist päeva" lõunapiirkonnas. Meil siin mitte kuidagi.