«Kolm ümberrelvastumise programmi on jäänud täitmata, täitmata jääb ka neljas», – teatas ajakirjale „Vzgljad“ antud intervjuus Poliitilise ja Sõjalise Analüüsi instituudi sõjalise prognoseerimise keskuse juhataja Anatoli Tsõganok riigi sõjalise juhtkonna poolt tehtud avalduse kohta uue tehnika tarnimisest relvajõududele.
VF kaitseministri esimene asetäitja Viktor Popovkin teatas neljapäeval, et riikliku relvastusprogrammi maksumus on üle 19 triljoni rubla. Need rahad suunatakse tema sõnul eeskätt relvastuse moderniseerimisse. Nagu lubas ministri asetäitja, saavad armee ja laevastik programmi raames 600 lennukit, 1000 helikopterit ja 100 lahingulaeva.
Samas rõhutas Popovkin, et kaitseministeerium ei planeeri osta suurtes kogustes välismaist sõjatehnikat ning relvastust. Tema sõnul tehakse selliseid oste vaid selleks, et likvideerida kodumaise sõjalis-tootmiskompleksi mahajäämust reas harudes. Nagu ministri asetäitja teatas, ostetakse tooteid nendes harudes, kus “on toimunud märgatavaid möödalaske“. „See puudutab piloodita lennuvahendeid, suuretonnaažilisi laevu, täpsemalt helikopterikandjaid, snaiperivarustust eriüksuste tarbeks.“ täpsustas Popovkin.
Ajaleht „Vzgljad“ pöördus Poliitilise ja Sõjalise Analüüsi instituudi sõjalise prognoseerimise keskuse juhataja Anatoli Tsõganoki poole palvega kommenteerida neid avaldusi.
Anatoli Dimitrjevitš, Popovkin luges arvuliselt üles tehnika, mis peab riikliku relvastusprogrammi raames 2020 aastaks vägedesse saabuma. Kuidas te hindate neid plaane?
-Need vastavad täiesti meie sõjalisele doktriinile. Põhimõtteliselt täpselt niipalju peaksidki meie relvajõud saama- 600 lennukit, 1000 kopterit, 100 lahingulaeva jne. Kui kõik saaks nii olema, oleks ideaalne. Kuid probleem on selles, et kolm programmi on jäänud juba täitmata. Ja jääb ka neljas.
Miks te nii arvate?
- On täiesti võimalik, et ka käesolevat relvastusprogrammi ei täideta. Meie kaitseministeerium räägib väga õieti, kuid nad ei arvesta, mida suudab neile anda sõjalis-tööstuslik kompleks ning samuti ei arvestata rahandusministeeriumi arvamust
Anatoli TsTsõganoki arvamusel võib uus tehnika hakata vägedesse saabuma vaid rea tingimuste täitmisel.
Esiteks- need rahad, mis praegu eraldatakse relvastusele, on võrreldamatud nendega, mis olid kümme aastat tagasi. Lennuk, mis maksis tinglikult toona ühe miljoni, maksab praegu kuus.
Teiseks- praegu omab „Rosoboronoeksport“ eelist kaitseministeeriumi ees. Regioonide ministeeriumi (???Минрегиона???) pea Viktor Basargin avaldas hiljaaegu materjalid, millest ilmneb, et eelmise aasta jaanuarist augustini ei saanud meie relvajõud mitte midagi. Ei ühtegi tanki, ei ühtegi lennukit. Sest kogu toodang läks ainult ekspordiks.
Peale selle, kui president, peaminister ja kaitseminister räägivad ümberrelvastumisest, ei kuula keegi rahandusministrit. Tema aga avaldas oma arvamust juba möödunud aasta lõpul. Asi on selles, et riigieelarve 2011-2012 aastateks on juba kinnitatud. Suurendamine saab toimuda alles 2013 aastal. See, muideks , puudutab mitte vaid relvastust, vaid kõneleb ka sellest, kas hakkavad härrased ohvitserid suuremat palka saama kui saavad praegu.
Hiljuti astusin üles televisioonis. Saates viibisid ka Riigiduuma deputaadid riigikaitsekomiteest ning ka nemad imestasid, kust küll selleks kõigeks raha võetakse. Deputaadid ise tunnistavad, et raha pole. Iga kord, kui kui teatatakse ümberrelvastumise programmist, räägivad kaitseministrid (Gratšov, Ivanov, Serdjukov) ühte ja sedasama- praegu saame me relvastust üksikeksemplarides, aga vaat viie aasta pärast hakkame saama piisavalt.
Te märkisite, et eelarve lähimateks aastateks on juba vastu võetud. Samal ajal kuulutab Popovkin, et juba sel aastal saaavad väed ligi 100 helikopterit…“
-See on võimalik, kui kaitseministeerium õiendab arved meie sõjalis-tööstusliku kompleksiga. Möödunud aasta andmetel hingitseb 50% kaitsetööstuse ettevõtetest vaevu-vaevu. Kaitseministeerium pole maksnud isegi nende tellimuste eest, mis täideti juba eelmisel aastal.
Aga kuidas siis 600 lennuki ja 1000 helikopteriga 2020 aastaks?
-Meie STK pole suuteline tootma sellist kogust lennukeid. Ettevõtted suudavad toota mitte rohkem kui 200-230 lennukit aastas. Kuid meie tööstus täidab eeskätt ekspordilepinguid.
Kas 100 laeva ehituse osas mereväele olete samal seisukohal?
-Arvatavasti on ülemjuhataja kavatsused väga head. Kuid kui me ostame helikopterikandjaid ebareaalsete hindadega ning meie laevaehitajad ehitavad neid meie Verdides, siis abistame me sellega vaid prantslasi.
Meie tootjad on arukad, me suudame toota. Kuid raskusi on palju. Kui varem oli probleemiks rahade puudus, siis praeguseks on rahad võib-olla välja ilmunud, kuid kust võtta konstruktoreid ja töölisi? Probleem pole enam mitte niipalju rahades, kuivõrd kaadrites.
Mida tuleks teie arvates teha, et teie prognoosid ei täituks ning riiklik relvastusprogramm saaks täidetud?“
-See oleks osaliselt võimalik rea tingimuste täitmisel. Esiteks, nagu juba öeldud, peaks kaitseministeerium klaarima arved STK-ga. Teiseks, kui strateegiliselt tähtsaid ettevõtteid ei likvideerita. Ning lõpuks, kui nende ettevõtete kaadrid muutuvad nooremaks. Täna on konstruktorite ja tööliste keskmine vanus 60-70 aastat.
Ilmselt usub meie elanikkond, et meil on võimas armee tegelikus on aga hoopis teine. Väga kurb, et keegi vene eksperte ei kuula. Kaks nädalat tagasi avaldasid meie armee kohta arvamust Pentagoni eksperdid. Nende arvates pole vene armee suuteline vajadusel välja panema üle kahe diviisi ning võib hirmsasti vaeva nähes osaleda lokaalsetes konfliktides. Kui ei taheta kuulata kodumaiseid eksperte, järsku kuulaks siis välismaiseid.
Kaitseminister nimetas programmi maksumuseks numbrit 19 triljonit rubla. Kas leitakse riigieelarvest selline summa?
-Usun meelsasti, kuid tuleb oodata 2020 aastani. Kordan- nende dokumentide põhjal, mis on praeguseks avalikustatud, on kolm analoogset programmi juba vastu taevast lennanud…
Rahad eraldatakse. Kuid on üks huvitav moment. Asi on selles, et „äri ja armee on ühtsed“. Möödunud aastal erastati kõik remondiettevõtted. Nii autotehnika, relvastuse, lennukite ja helikopterite. Õhujõudude juht tunnistas hiljaaegu, et kui varem kulus lennuki remondiks 10 miljonit rubla, siis praegu maksab remont aktsiaseltsis 100 miljonit rubla. Ei usu, et aktsionärid lasevad rahal mööda joosta. Nii et raha eraldatakse, aga kuhu see läheb? Ei usu, et armeele. Arvan, et rahad lähevad kaitseministri abiliste taskusse, kes need ettevõtted erastasid.
http://vz.ru/society/2011/2/24/471202.html
Näiteks võib-olla midagi taolist...