www.militaar.net

kangelaspioneer kirjutas:
Ühel õppusel mõned aastad tagasi sattusin ma ühe jalaväepataljoni (reserv) tagalakompaniisse. Selle kompanii hulgas oli ka meditsiinirühm.
Pisut enam kui nädala kestnud õppuse jooksul lasi see rühm ennast kaks korda laskemoonast tühjaks. Ei juhtunud midagi erakordset, lihtsalt kokkusattumused. Kokkupõrge vastase luurega, kuskil meie sügavuses ringi kolav rühm paari masinaga jne. Kuidagi sattusid just need meedikud nendega kokku. Päris sõjas seda ei juhtuks? Päris sõjas ei satu kindlasti löögi alla meditsiinikompanii?

Olen kuulnud ka üsna radikaalseid arvamusi, et meedikud (s.h. rühma parameedik) ei peaks kandma relva, meditsiinisõidukeid/sidumispunkte ei pea maskeerima ega maasse kaevama jne. Minuteada näevad arst ja jalaväelane termosihikus täpselt samasugused välja.

Kui siin juba läks negatiivsete kogemuste jagamiseks, siis panen oma 2 kopkat kah, tahtsin seda juba eespool teha, aga noh, mõtlesin ümber.
Minu SA üksus oli ka mõnda aega tagalakompanii, kus koosseisus siis on meditsiinirühm, mida peaks juhtima siis arst-ohvitser. Meil oli seal alatasa probleemiks see, et mõiste "taktikaline olukord" ei paistnud leitnandipagunitega "sõjaväearsti" huvitavat, kui oli kontakt vastase luurega, siis tallatakse taskulambiga öösel positsioonidele ja nõutakse küll teist peldikuauku ohvitseridele ja küll termoste üle pesemist. Sellest üritusest saadik on minu arvamus kuskil pullikursustel pagunid külge riputatud taolistest tegelastest kaunis negatiivne (siinkohal mõistan, et teen võibolla osadele liiga, sest kindlasti on nende hulgas ka mehi-naisi, kellega luurele minna võiks). Kindlasti ei tohiks üldistada üksikutest juhtumitest jne, aga siinkohal hääletan ka edaspidi selle poolt, et ohvitser-arst peab suutma organiseerida rühma lahingut ja allohvitser-meedik jao lahingut. Kui seda ei ole, muutub tema üksus (koos patsientidega) mustade kottide täiteks. Ja kui oskab, siis küllap suudab ka taibata, et plekist meditsiini-mersu pole soomuk ja maskeering on vajalik.

Värske kasutaja kuido20 eduraportid ajasid mind ka muigama, pane edasi samas vaimus

Kapten Trumm kirjutas: Värske kasutaja kuido20 eduraportid ajasid mind ka muigama, pane edasi samas vaimus

"Värske kasutaja" kuido20 on küll liitunud foorumiga enne kui Kapten Trumm...
Mida kuido20 on teinud meditsiinivallas Ukraina heaks me teame ning see annab talle teatava usaldusväärsuse vastupidiselt mõnele.

Kuido on juba kord mees, kes püsib alati värskena. Nimigi selline.

alban kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas: Värske kasutaja kuido20 eduraportid ajasid mind ka muigama, pane edasi samas vaimus

"Värske kasutaja" kuido20 on küll liitunud foorumiga enne kui Kapten Trumm...
Mida kuido20 on teinud meditsiinivallas Ukraina heaks me teame ning see annab talle teatava usaldusväärsuse vastupidiselt mõnele.

Arutelu juurde tagasi tulles, siis öelda, et kogu Eesti lahingmeditsiin ei kõlba kuskilegi, kuna meie med.ohvitserid ei oska oma med.rühmaga jalaväelahingut pidada võiks küsida, aga kus osatakse ?

Ma tean, et Ukrainas ka ei osata, oma 80 UKR meedikut käis Tartus koolitusel ja nende esimene grupp (aprill 2015) oli esimese õppepäeva sellises üllas meeleolus, et me nüüd ise eestlastele näitame, kuidas tegelikult lahingmeditsiin käib. Teisel päeval aga oli juba vaikus majas ja õpiti väga hoolsalt. Žguti panekul tuleb rihma alla jäävast taskust kõik esemed välja võtta. Mõni UKR meedik võttis üldse esimest korda elus automaadi Eestis kätte.

Tagasihoidlikult öeldes, midagi teevad eestlased lahingmeditsiinis kindlasti väga hästi ja õieti.

Eestis arendatud ja toodetud meditsiinirühma konteinerpõhise varustuse eelis on kiirus, sest konteineri saab uues kohas üles seada kahe tunniga.

http://www.mil.ee/et/uudised/9902/kaits ... -varustust

Paistab, et asi suubub nagu ikka ja alati - sohu.
Parim viis igasugust arutelu sitas sonkimiseks summutada, on võtta mingi pisidetail kogu TERVIKLIKUST konteksist ja hakata siis selle üle komakoha tasemel urgitsema, nii et üsna varsti ei saa enam mitte keegi aru, et millest üldse alustati ja mis asja uba on.
Antud juhul siis - eelmisest postitusest - "Arutelu juurde tagasi tulles, siis öelda, et kogu Eesti lahingmeditsiin ei kõlba kuskilegi, kuna meie med.ohvitserid ei oska oma med.rühmaga jalaväelahingut pidada võiks küsida, aga kus osatakse ?"

Seepeale küsiks ma omakorda - Kas keegi kusagil midagi sellist väitnud on, nagu lugupeetav selles küsimuses just-kui aksioomi välja ütleb? Just-kui mitte. Aga kust siis taoline väide tuli?

Ja mida krdit ma selle üüratult pika tiraadi siin üldse maha pidasin, kui seda ei suvatseta isegi mitte läbi lugeda, veel enam komplektselt ja süsteemselt aru saada? Selle asemel rebitakse sellest välja üks pisidetail, missugune üksikult võetuna tõepoolest mitte miski on ja - läheb lahti.

Nukker.

Aga, noh, eks ma siis pisut selgitan, kui juba küsimus esitati. Aga kus osatakse? Ja miks osatakse? (Tegelikult oli neile küsimustele vastus olemas ühes mu eelnevas kirjatükis, mida aga poleemitsejad polnud suvatsenud enne oma väidete esitamist lugeda).
Osatakse näiteks Iisraelis, kus IGA arst, olgu ta siis reservist või kaader, lõpetab jalaväeohvitseri kursuse rühmaülema tasemel koos vastava rivipraktikaga. Iisrael, muideks, on üldse üks parim näide sellest, kuidas võimalikult kasina isikkoosseisuga olla võimalikult efektiivne, mis on väikeriigile ääriselt tähtis. Osatakse Bundeswehris, kus alates 2005. aastast saavad samuti KÕIK kõrgkooli lõpetavad sõjaväearstid jalaväe rühmaülema väljaõppe koos 2-3 kuulise rivipraktikaga jalaväeüksuses. Teistele vanematele aastakäikudele nähti toona ette vastav täiendõpe. Jne., jne.
Miks osatakse? Aga sellepärast, et teisiti ei saa. Sellepärast, et meditsiiniteenistuse isikkoosseis on selleks liiga kallis vara, et seda kahurilihana lasta tema oma lollusest tulenevalt hakklihaks jahvatada. Sellepärast, et surnud meedik ei ole üksusele, keda ta tagama peaks, kasulik ja ta ei saa sellisel kujul seal oma ülesannet täita. Sellepärast, et üks väljaõppeta isepäine meedik on lahinguolukorras koormaks oma üksusele ja ohtlik oma kaasteenijaile. Sellepärast, et ilma korraliku sõjaväelise väljaõppeta ei suuda ta üksuses oma ülesandeid täita. Jne. Jne. Loetelu võib jätkata, kuid ... kas on mõtet?
Tark peaks teiste kogemustest õppima. Just-kui. Ma tean muidugi, et Eesti elanikkond tarkusega eriliselt ei hiilga, kuid ... noh, kas ta nüüd nii loll kah on, et ...
Seega ei näe ma vajadust, et Eesti peaks leiutama mingi "maailmas analooge mitteomava erilise kontseptsiooni meditsiiniliseks tagamiseks", missugune juba elementaarsest olemasolevate andmete analüüsist tulenevalt on ette läbikukkumisele määratud. Meie oma rahvaarvu juures ei saaks just-kui endale taolist eksperimenteerimist lubada. Ja läbikukkumist kohe kindlasti mitte. (Kuid paistab, et mõnedele suure EGO-ga andunud teadusemeestele on eksperimenteerimine lausa eluline vajadus. - mis seal siis ikka. )

Lõpetuseks soovitan siiski tungivalt, selleks et see lugulaul siin üleüldse kuhugile kas või meie endi keskel läheks, enne, kui midagi siin hakkate vahtu lööma - lugege eelnevat! Väljaõpet puudutav artikkel on ka nüüd taastatud kujul selles teemas olemas.

Mis Ukrainasse puutub, siis sellest võin kah hiljem pikemalt pajatada, sest seda teemat sai paar aastat tagasi, kui selle kohta analüüsi ja ettekande tegin, päris põhjalikult uuritud. Ja seda mitte ainult kirjalike materjalide põhjal, vaid eriti huvitavad olid selles osas vestlused Ukraina relvajõudude meditsiiniteenistuse erinevate tasemete sõjaväelastega.
Üks detail sealt. Mehed tänasid jumalakeeli juhust, et neil poldud ATO alguseks veel jõutud nende välihaiglaid ära kaotada, isikkoosseisu erru lasta ja varustust prügimäele viia, sest just see võimekus oligi see, mis neid sellel raskel esimesel aastal välja aitas. (selgituseks - Ka Ukrainas oli käigus oma arengukava (nagu meie RKAK), mille alusel oleksid KÕIK välihaiglad kaotatud - nagu meilgi). Hoiatasid veel meidki, et meie seda sama viga, jumala eest, ei teeks. See hoiatus oli õigustatud.

hillart kirjutas:Paistab, et asi suubub nagu ikka ja alati - sohu.
Nukker.

Ei ole nukker midagi, tehtud analüüsis tood eeskujuks suurriikide UK, GER, USA süsteemid + lisaks
Eestiga võrreldav Iisrael, mis meie maistes oludes on suurusjärk PERH muutmine sõjaväehaiglaks, koos kõige vajaliku muu juurdekäivaga, sõjaline väljaõpe ja varustus, kulu umbes 100 miljonit EUR aastas, ühelt ministeeriumi realt teisele üle kanda.

Miskipärast pole seda tehtud, kes teab mispärast ?

Saksa (Bundeswehr) kindral ütles, et Eesti Role2B oli VW2017 meditsiiniliselt väga heal tasemel, ei saa ju siis eestlased äpud olla ?

Alustame sellest:

Kui tahta kalkulatsioone, siis... Siis ma küsin kõigepealt põhimõtteliselt, et kas meile on vaja kaitseväge või mitte, sest toimivate kaitsejõudude üks põhikomponent on meditsiiniteenistus, kuid meil seda reaalselt pole? Kui JA, alles siis võime hakata kalkuleerima. Aga seda JA-d ei ole, ja nagu Herem juba ütles, siis ka ei tule - ning koletuslik selgusemoment saabub "suurtele sõjameestele" siis, kui esimesed paugud ära käinud on.

Teeme asjad selgeks: Meil ei ole ega hakkagi kunagi olema ROLE 2 tasemel välihaiglaid! - olid minu sõnad. Ma ei ole öelnud, et meil puudub meditsiiniteenistus. Ja siit edasi lähen isiklikumaks. Sest ma võtan isiklikult, kui öeldakse, et täna juhtkonnas ... suured sõjamehed ... ühesõnaga keegi kuskil. Ei ole nii, alati on keegi konkreetne isik, kes otsustab ja vastutab. Näiteks tänase meedikute väljaõppe kujundamise eest vastutan mina üsna palju.

Hiillart ütleb et täna pole mitte midagi. Ometigi on täna rohkem, kui 5 aastat tagasi. Peaks olema veel rohkem? Muidugi peaks aga ma ei tea miks varem ei tehtud. Tegelikult arvan teadvat. Kui kõike ei saanud teha, siis jäeti ka väiksemad asjad tegemata. KAs see oli solvumisest või peeti "suurte asjade" puudumisel mõttetuks, vot seda ei tea.

Täna tuleb meil igal aastal TÜst välja kümneid arste, kelle arusaamine sõjaväest ja katastroofi meditsiinist on parem kui varem ja ühtlustatud samuti.
Täna on arusaamine, mida teha nende erinevate tasemetega. Saksamaal osalenud üksuse puhul võib öelda, et on arusaamine meile jõukohasest väljaõppest, protseduurist ja varustusest.
Täna mängitakse suurematel õppustel aina rohkem ka meditsiini osa.

Seda kõike on palju rohkem, kui mõni aasta tagasi. Rohkem paberile koostatud kontseptsioonidest ja õigetest mõtetest.

Eestiga võrreldav Iisrael, mis meie maistes oludes on suurusjärk PERH muutmine sõjaväehaiglaks, koos kõige vajaliku muu juurdekäivaga, sõjaline väljaõpe ja varustus, kulu umbes 100 miljonit EUR aastas, ühelt ministeeriumi realt teisele üle kanda.

Kõik õige, kui poleks mitte ühte ja otsustavat erinevust.
Iisraeli sõjaline kontseptsioon nimelt näeb ette sõjategevuse kohest üleviimist vastase territooriumile (ja seda iga hinna eest) ning seal sellele võimalikult minimaalse aja jooksul maksimaalse kahju põhjustamist, et sundida viimane rahuläbirääkimistele.
Missugune meie sõjaline kontseptsioon on, teate isegi.
Meditsiiniteenistuse ülesehitus, mis sobib suurepäraselt Iisraeli relvajõududesse, on totaalne lollus meie kontseptsiooni puhul, kui muidugi meie salaplaan võiduks polegi mitte selline, et ummistame vastase meditsiiniteenistuse oma haigete ja haavatutega ära ning - nii see võit tuleb. Genfi konventsioon ikkagi!

Hiillart ütleb et täna pole mitte midagi.

Ongi nii või? Olen midagi taolist öelnud? Ei tea nagu olevat.
Aga see on hea, et sa selliselt must-valgel tunnistad, et sa praeguse meedikute väljaõppe kujundamise eest vastutav oled. Siis on kunagi peale meie jaoks veriselt, kuid siiski kuidagi moodi positiivselt lõppenud, relvakonflikti võimalik kellelegi konkreetselt näpuga näidata, kui meditsiinilisest tagamisest juttu tuleb.

See et meedikud JVR tasemest ilma jäävad , on minu toetusega KVÜÕA ülemaks olemise päevilt.
Mille eest sina näiteks vastutad?

Jah tõepoolest, hillart pole öelnud, et KV meditsiinis mitte midagi ei ole. Meditsiiniteenistust ennast reaalselt pole. Aga mis siis on? Ja mis hästi on?

Vastutusest.
Mina ajan juba pikemat aega seda, et ajateenijatest parameediku õpe ei kestaks kauem, kui teistes erialades. Et nad jõuaksid allüksuse kursusele samal ajal, kui teised selle allüksuse liikmed. Et nende praktika toimuks võimalikult palju selle üksuse koosseisus ja et see praktika oleks keskselt juhitud. "Olematu" meditsiiniteenistuse poolt. Loodetavasti hakkab see järgmisest aastast nii olema.

Mina toetan seda kava, et kõik meedikud (elukutselised ja ajateenijad) õpiksid ühes kohas - Tartus. Isegi kui see tähendab ajateenijate majutust mingisse ühiselamusse ... ilma nn kaitseväelise päevakorrata! Sest tänasel moel on see ebatõhus ja ebaefektiivne võrreldes ühes kohas õpetamisega.

Mina olen selle vastu, et SA ametikohale määratavad arstid peaksid JV rühma taktikat harjutama. Esiteks ei ole neil selleks aega ega tahtmist. Tahtmist! Teiseks ei ole meil neid rühmasid neile mitte kuskilt anda. Ei siis, kui sina neid tahtsid praktikale suunata (suvel), ega mingil muul ajal. Suvel on meil paremal juhul üksikvõitlejad. Nendele riviharjutuste läbiviimine ei tee meditsiini ohvitsere ja allohvitsere paremateks meedikuteks lahinguväljal. Talvel praktiseerivad nende rühmadega nende SA ülemad ja RA ülemad ning ma ei pea õigeks neilt võimaluse äravõtmist.

Mina nõuan seda, et kõik meedikute SA ametikohad oleksid täidetud konkreetsete inimestega, isegi siis kui nende ettevalmistus ei vasta isegi mitte 50%. Küll aga nõuan ma nende inimeste väljaõppe kava ja selle täitmist. Ja mingil moel see ikka areneb.

Mina ei toeta mitte mingil juhul meditsiinipataljoni loomist enne kui pole valmis med kompaniid brigaadides. Ja isegi pärast seda ei toeta ma väga suure tõenäosusega nende loomist (loe: ressursside kulutamist), sest ma ei pea seda tõhusaks. Tänaste ja homsete ressurssidega on minu hinnangul parim mis me brigaadist kõrgemale teha saame, midagi tsiviilhaiglate baasil. Vähim, mida KV täna teha saab, on tsiviil meedikute sõja- ja katastroofimeditsiini väljaõpe.

Kui nende toetuste või nõudmiste tõttu, tuleb pärast verist relvakonflikti vastust anda, ja mina veel elus olen, siis olen ma valmis seisma sinu ees ka. Sest mul ei ole hirmu, et keegi süüdistaks mind mitte millegi tegemises.
Loomulikult on mul küsimus ka. Kui neid asju ei toetaks ja alustaks täna sinu poolt pakutud "efektiivse süsteemi" loomisega. Kas me siis oleksime paremini konfliktiks valmis? Aasta pärast? Kolme aasta pärast?

Mina olen selle vastu, et SA ametikohale määratavad arstid peaksid JV rühma taktikat harjutama. Esiteks ei ole neil selleks aega ega tahtmist. Tahtmist! Teiseks ei ole meil neid rühmasid neile mitte kuskilt anda. Ei siis, kui sina neid tahtsid praktikale suunata (suvel), ega mingil muul ajal. Suvel on meil paremal juhul üksikvõitlejad. Nendele riviharjutuste läbiviimine ei tee meditsiini ohvitsere ja allohvitsere paremateks meedikuteks lahinguväljal. Talvel praktiseerivad nende rühmadega nende SA ülemad ja RA ülemad ning ma ei pea õigeks neilt võimaluse äravõtmist.

On keegi mõelnud, et mis juhtub selle tahtmisega siis, kui tulebki "rindele" minna.., kui tahtmine lõpeb juba natukese metsas toimetamisega kesk sügavat rahuaega...?
Taolise taseme taktikaõppes on meil küll mujal juurdunud traditsioon, et kursuslased ongi iseenda sõjasulasteks. Kõik need NAK-id ja RRÜBKA-d sedasi ju käivadki.
Osalejad on kordamööda ülemad ja ülejäänud täidavaid muid, alluvaid rolle.

Sellest meie vahe tulebki Trumm - sina oled see kes elab soovunelmates!
Reservmeediku SA ettevalmistus on seotud samade raskustega nagu tavalise reservväelase ettevalmistus. Ohvitseri väljaõppeks on aastas antud 30 päeva. Tavaliselt seda ära ei kasutata, sest puuduvad ressursid. Ja ma ei räägi rahast.
Üheks ressursiks on reservväelase (tervikuna ühiskonna) valmidus oma aega sellele kulutada. See on seotud nii huvi, sissetuleku kui isikliku eluga.
Teiseks ressursiks on õpetav koosseis.
Mõlemat ressurssi on minu hinnangul liiga vähe selleks, et arstidele JVR taktikat õpetada. Pealegi pole ma üldse kindel, et oma med üksusega vastase rünnaku alla sattudes, oleks arst kõige õigem kaitset organiseerima. Sel ajal kui arst (meedik) oma erialase tegevusega toimetab, peab keegi seda tegevust julgestama. Ja kui lähebki paugutamiseks, siis milline on arsti ülevaade oma ja vastase üksusest? Seepärast rakendatakse sõjavägedes ka süsteemi, kus med üksuse ülem või abi on hoopis rivi ohvitser/allohvitser.

RRÜBKst
Seal tehakse rühma taktikaga algust ja sellele lisandub päris praktika, päris üksusega, päris allüksuse kursusel. Nagu sinul KLis. Aga kus praktiseerib arst rühma takikat pärast sellist koolitus? Ajab õed ja haavatud õppuse ajal vahelduseks ringkaitsesse?
Pealegi ei rääkinud hillart RRÜBKst, vaid väeossa praktikal saatmisest. Vähemalt nii sain mina aru.

Aastaid tagasi me kiitlesime, kuidas meie ohvitserid ja sõdurid oskavad kõike, kuid USA omad oskavad ainult kitsast eriala. Tegelikult pole seda mitte kunagi olnud. Need näited tulid üksikjuhtumitest ja need olid seotud isikute, mitte süsteemiga. Loomulikult peab sõjaväe meedik teadma elementaarseid asju ... aga elementaarne on suhteline mõiste. Ühel 10% ja teisel 90% ... kus juures 100% ise on erinev.

Ja lõpetuseks veidi isiklikku ka.

On keegi mõelnud, et mis juhtub selle tahtmisega siis, kui tulebki "rindele" minna..,

- üks asi, et Trumm nii küsida julgeb ... Aga vastame siis nii: Ei Trumm, kaitseväelased istuvad oma töö juures ning tegelevad emakeele säilimise küsimuste ja majandusprognoosidega

Lähen järjest kaugemale teemast, aga kinnitan Heremi sõnu, et selle "laia teadmise ja kõikvõimaliku ettevalmistusega" meie (reservväelastest) sõdurite (puhul on tegemist enamal juhul siiski legendiga. Oma sõnade kinnituseks on mul eelkõige isiklikud kogemused ja vestlused.

Vastab tõele, et meie sõduritarkuse juurde kuulub palju tegevusi, mis meie liitlaste jaoks on tundmatud. Reeglina on parem pioneerialane ettevalmistus (miinid, tõkked, kindlustamine), kuid mõningal määral on neid veel.

Kuid üldiselt ja reeglina ... peetakse meie reservväelaseid (ja ajateenijaid) siiski kitsalt spetsialiseerunud sõduriteks, kelle oskusepagas on äärmiselt piiratud. Seda nö positiivses mõttes. Meie sõdureid ikkagi hinnatakse ja neist peetakse lugu.

Miks see nii on? Eks ikka väljaõppeaja erinevus. Näiteks meie õpetame täspsuslaskuri/snaipri või siis tankitõrjuja välja mõne kuu jooksul, kuid näiteks jälle brittidel on see teistmoodi. Täpsuslaskuri ja snaipri väljaõpe algab peale mitmeaastast teenistust tavalise jalaväelasena. Sama toimub luuraja puhul jne. See tingibki selle, et su oskustepagas on märgatavalt laiem.

Ja nüüd tagasi selle meedikute nö praktika teema juurde - minu hinnangul puhas utoopia.

Ma küsiks oma kogenematuses, kas med.rühmadele on meil määratud ka mingi kaitseüksus ja kui suur see on?

Probleem on nähtavalt selles, et lugupeetud tulevased doktorid, kelle õppesse suruti nende suure-suure ninakirtsutuse saatel sisse mingi arusaamatu (enamiku tavainimese jaoks tarbetuks peetav) katastroofmeditsiini moodul, lihtsalt saadaks katse neid kuuks-teiseks metsa saada, lihtsalt kuu peale. Mida kuradit, ma õpin ju ühte kallimat eriala ülikoolis selleks, et Soomes pappi teenida pärast, mitte siin lollakaid sõjamänge mängida.

Ekstra Veiko Palmile - kõrvutades su hiljutist võitlust ühes teises teemas võitlusvõimeliste üksuste nimel (ainult täielikult varustatud ja välja õpetatud üksus on võitlusvõimeline/kasutatav), hämmastab mind mõnevõrra 180 kraadine meelemuutus antud teemas. Mina näiteks ei näe kvalitatiivset vahet kahel asjal:
1. saadame sõtta sõjaliselt väljaõpetatud, kuid varustuseta või puuduliku varustusega inimesi (nii öelda numbreid struktuuritabelis)
2. saadame sõtta sõjaliselt väljaõpetamata, kuid enamvähem erialaselt varustatud inimesi.

See käib hästi ka tsviilhaigla kohta, mis üsna tõenäoliselt peale sinna KV sõidukite ilmumist muutub idanaabri jaoks võtmesihtmärgiks. Rääkimata siis kõikvõimalikest välimeditsiini instituutidest, keda päris teadlikult ohutsooni saadetakse.

See, et täna on raha vähe ja nagu Iisraelis teha (veel) ei saa, on mulle hästi arusaadav.
Saan suurepäraselt aru, et rahaliselt ei pruugi (hetkel) ollagi muud võimalust, kui panna Exceli kastidesse sõjameditsiini üksustes meditsiinialase väljaõppega, kuid praktilise sõjalise väljaõppeta inimesi, sest vastasel juhul poleks meil üldse sinna kedagi panna.
Kuid miski siht teha nagu vaja peaks ikka nagu olema või mis...?