www.militaar.net

TTA ütles:

Vaata, mõnes mõttes need kolm kopterit pakuvad rohkem kui 2000 TT relva, olgu need nii ägedad kui tahes. Need pakuvad kogu NATO toetuse, kõigega mis sellega kaasneb. Jah mitte ainult need kopterid ei taga, aga nad on oluline osa sellest milleta ei saa.

NATO toetuse tagab kindlasti vähemalt 10 muud tegurit, kui 3 kopterit. Kuidas oli Liibüa kampaania ajal kõik evakuatsioon organiseeritud? Kas rebelitel oli 3 kopterit, millel NATO sertifikaatidega mehed peal?

Kui NATO tuleb siia sõda pidama, siis küll nad oma kopterid ka kaasa toovad või jätavad käeulatusse. Kui lugeda sellest, et S-300 on piiri taga, varsti võib-olla midagi veel teravamat, Iskanderide laskeulatus on teada, Uraganide ja Smerchide oma ka, väike dessantvõimekus läbi õhu samuti jne siis ma usun mõne meelest mõttetu Rootsi kindrali heietusi, et NATO'l on mugavam kõike seda teha Ruutsist. Kui siin peaks käima laiaulatuslik melu, siis kus need meie kopterid paiknevad, kes neid kust julgestavad? Kuhu nad mehed ravile evakueerivad (loe hillarti med teemalisi postitusi ja küsimusi). Kui on toimumas mingi poolkõva kiiga-kaaga hallis tsoonis toimuv kanakitkumine, küll liitlased suudavad mõned kopterid siia tuua. Kui kõvaks ragistamiseks läheb, küll siis suudavad nad kaugemalt ka udjada. Ja mitte vähe.

Nendest kümnest tegurist üks tähtsamaid on sõjalise olukorra kujunemine, mis määrab edasise. Piltlikult - kui kolmandal päeval on tankid Virtsu sadamasillal, siis on asi keerulisem kui kolmandal päeval kuskil Räpina all takerdunud tankid. Esimene nõuab täiemõõdulist sõda, teine võib-olla lennuväe/tiibrakettide toetust ja vabastajad plagavad ise tuldud teed tagasi.

Järelikult üks tähtsamaid küsimusi on see, kuidas me enne ratsaväe saabumist toime tuleme. Alati tuleb arvestada halvimaga - kuidas me enne ratsaväge hakkama saame, kui meid "püksid maas" tabatakse. Siin on juba tähtis küsimus, kas me ründame vastase tehnikat parim-enne-möödas moona ja Kustiga, tehes iga märgi tabamiseks 5 lasku ja kaotades seejuures iga teise TT meeskonna või paneme kuskilt eemalt laksu lendu ja plagame enne kui vastane arugi sai, mis toimus. Teeme reloadi, kordame ja vastane kas krigistab jõuetus vihas hambaid või saadab jalaväe koledasse pimedasse metsa, kus ta enam pooltki nii hirmus pole. Sejuures ei kulge enam invasioon pea veretult 40 kmh mööda Tartu maanteed, vaid 500 meetrit tunnis mööda kohalikku võsa suurte kaotuste hinnaga.

Sellest "enne ratsaväge" toimetulemisest sõltub ka see, kas reservistid hakkavad igal pool raginal vastu või otsustavad, et peale esimesi lüüasaamisi neile aitab.

Selles mõttekäigus on kopterite ost hetkel kolmandajärguline küsimus, kuid kahjuks on rahasumma mitte kolmanda järgu, vaid premium järgu oma meie vaesele riigile. Premium järgu rahasumma kulutust meie oludes võiks aktsepteerida siis, kui sellega kaasneb mingi operatiivne/strateegiline efekt. Kui keegi nüüd ära tõestab, et ESTSOF sõidab nendega kindralstaapi õuele Moskvas ja teostab selle "decapitating" rünnatu, siis ma vist muudaks oma arvamust.

Lihtsalt üks stiilinäide.

According to the article published today on the Service’s website, on Aug. 10 night, six GR4s armed with stand-off missiles, conducted a round-trip mission over Libya “to target elements of Colonel Qadhafi’s military command and control facilities and air defence infrastructure.” This means that the aircraft flew long range sorties from RAF Marham and RAF Lossiemouth carrying 2 Storm Shadows each, for a total of 12 missiles.

http://cencio4.wordpress.com/2011/08/15 ... -campaign/

RAF Lossiemouth (IATA: LMO, ICAO: EGQS) is a Royal Air Force station to the west of the town of Lossiemouth in Moray, Scotland.

RAF Marham, (IATA: KNF, ICAO: EGYM) is a Royal Air Force station, a military airbase, near the village of Marham in the English county of Norfolk, East Anglia.

Ma AUSÕNA ei tahtnud eile miskit ära sõnada, kui kirjutasin selle kohta, et kui tihti meil need hävitajad siin ikka alla kukuvad. Aga tuginedes statistikale võime nüüd järgmiseks 10 aastaks kopterid puhkusele saata

Kuigi alguses jätsin mulje nagu tahaks üldse ilma kopteriteta hakkama saada, ei ole see päris nii. Ma pidasin siiski silmas seda, et ehk kannataks tehnikapargi mitmekesistamisega kulusid kokku hoida ja iga asja jaoks sobivaimat tööriista kasutada.

Näiteks talvised saartepäästmised toimiks vist hõljukiga paremini. Pühajärvel hulpivat lendurit saab ilmselt ka kohalik paadimees (või päästeameti vastav üksus) ära tuua. Ehk kannatakski jätta need 3 koperdist justnimelt nende tööde jaoks mille jaoks nad on kõige paremad. Näiteks kui lendur kukub alla Alutaguse metsade vahel -25kraadises pakases ja lume paksus on 1 meeter.

Küsimusi Hydrazinele:

1. NATO õhuturve tähendab, et meil peab olema SAR võimekus (loe kopterid).

Kas see tähendab 5 kopterit?
Kas Search and Rescue saab toimuda ainult kopteritega või on leitud, et meie geograafilis-klimaatilised tingimused võimaldavad kasutada ainult koptereid?
Sorry, ega ma norimise pärast ei küsi, aga tahaks teada, et kas on kuskil vastu võetud selline otsus, et 5 kopterit tagab meile siseriiklikku abipakkumisvõimekuse ja võimaldab teiste riikide hävitajatel siin töötada?

Kas meil on vaja oma riigi tarbeks 5 kopterit? Ise küsin-ise vastan: Oleks ma 1994 aastal Estonia peal olnud, oleks mul sellele küsimusele üks väga selge vastus olemas olnud. Aga tänasel päeval eelistaksin pigem rohkem tuletõrje/politseiautosid, kui koptereid.

Kas meil on vaja oma riigi tarbeks 5 kopterit

Ma ülevalpool arvutasin. Kui ei usu, võtke Soome 64 F-18 allakukkumiste statistika ja kontrollige üle. Soomes muidugi asuvad eskadrillid üksteisest vägagi kaugel ja seal on kopteritega natuke teine matemaatika. Netist kiirelt otsides suutsin leida ühe juhtumi alates F-18 kasutuselevõtust Soomes (90ndate keskpaigast alates), kus oli vaja inimesi metsast ära tooma minna (1x 15a kohta) - HN-468 allakukkumine. Teoreetiline arvutus, võttes aluseks enimlevinud platvormi ehk F-16 avariilisust (netis täiesti avalik info), 200 lennutundi (täna reaalselt vastu ameeriklased ainult niipalju lendavad) ja 10-12 masinat annab ka umbes sama tulemuse. Teoreetiliselt jätkub RA olides ka ühest kopterist. Muud asjad on iseasi. Samas ka muudeks asjadeks on olemas igasugu toredad regionaalarengu vms fondid ka. Paraku pole aga sellist Brüsseli kaitsealgatuse fondi, kus väikse omafinantseeringu eest saaks militaarkraami osta.

Tegelikkuses paistavad äriplaani tagant välja juba A-stani kõrvad ja liitlaste surve puuduliku kopterimajanduse leevendamiseks. Tundub, et see ongi plaani halvasti varjatud tõde.

Need kokkupõrkajad minumeelest suutsid ise maanduda. Lisaks on avalikult teada veel 2 juhtumit, kus üks mootor lahkus (üks neist lennushow-l), kuid lennuk maandus ühe mootoriga. Kui need kõik oleks ka alla tulnud (mida ei juhtunud) (5 masinat koos selle õnnetu 468-ga), siis teeb see 15 a ja 64 masina kohta 1 juhtum 3 a kohta ehk taandatuna 10-12 lennuki peale 1 juhtum 15 a kohta. Aga arvestades ainult seda, mis juhtus, Soomes 1 juhtum 15a kohta ning meie kontekstis siis 1 juhtum 75 aasta kohta.

Kui Soomes oleks olnud F-16 (see tooks kaasa 2 lisakrässi ühemootorilisuse pärast -mootori lahkumise lood), oleks 3 lennukit 15 a (1 lennuk 5a kohta) kohta ehk meie oludes 1 lennuk 30 aasta kohta.

Ehk siis meie oludes oleks tegemist vägagi episoodilise juhtumiga. Soome puhul tundub töökindlus olevat tohutult hea, isegi kui arvestada ühemootorilisi lennukeid. Lisaks oleks Hawki periood meil mõnes teises riigis, kus see on teise riigi SAR vastutusala.

Ei anna pead, et väsinuna 100% õigesti arvutasin, aga 10-12 lennuki puhul 1 lugu 10-15 a kohta on meil ikka varuga. Sellise avariilisusega oleks soomlased tänaseks kaotanud 5-6 Hornetit sodiks kukkumise läbi ja napikaid võiks siis olla 20 ringis.

Antud matemaatikas polegi see eriti oluline, küsimus on selles, et pilootide päästmise operatsioonid on tegelikkuses küllalt harvad ja RA kontekstis ei vajata selleks 6 kopterit. Soomes võib see nii olla, seal on lahingeskadrillide vahed ka tohutud meie mõistes.

http://www.postimees.ee/569756/ainsal-l ... gub-vints/

Kolme päästekopteriga Agusta Westland AW 139 on probleeme juba pikemat aega. Esimene neist, Alfa, viidi märtsis Belgiasse hooldusesse ning juba mõnda aega on lubatud see tagasi tuua. Viimane lubadus on oktoobri lõpuks.

Teisena soetatud kopter Bravo ootab lennuvälja angaaris sabarootorit...

...Nagu mainitud, on värskeim kopter Charlie küll lennuvalmis, kuid kuni tänaseni puudus tal inimeste otsimiseks vajalik infrapunakaamera ning vints ei tööta korralikult siiani. Esindajad valmistajatehasest tulevad asja üle vaatama alles oktoobri alguses..

Jäi silma veel selline lõik:

Koptereid hooldatakse iga 50, 100, 300, 600 ja 1200 lennutunni tagant. Iga 50 lennutunni järel tehtav hooldus kestab vaid mõne tunni, samas kui näiteks 1200 lennutunni hooldus võtab aega mitu kuud. Just sel hooldusel ongi praegu Belgias asuv kopter.

Oskab keegi kosta, kaua võtab aega ühe kopteri nullist valmisehitamine?

Ungari saab USA-lt kingituseks 30 UH-1-te. http://www.militaryphotos.net/forums/sh ... to-Hungary

Ungari saab USA-lt kingituseks 30 UH-1-te.

Meile ju kümmekond aastat tagasi ei kõlvanud. Vanaraud olevat.

Tegu siiski UH-1N tüüpi masinatega. Nii tüübi kui tootmisaasta vahe tuleb sisse, võrreldes tavalise UH-1ga.

Meil on arengukavas kirjas, et lahingukopterid on üle võimete....aga uued transpordikopterid ei ole

http://pdff.sytes.net/ar/t3283.htm
Mulle arusaadavalt 10 miljonit eurot, 12 masinat koos toetuspaketiga.
http://www.militaryfactory.com/aircraft ... aft_id=343
http://www.milavia.net/news/news.php?2006044

Haavatute veoks küll ja rohkem, teele jääva vastase koristab ka ära.

Both Germany and The Netherlands are actively looking for friendly countries that would like to accept their surplus Bo-105 helicopters as a donation. Ütleb esimene artikkel.

Kunagi nähtud saatest jäi meelde, et Bo105 on spetšom ida tankihordide peatamiseks loodud pill. Samas saates nahistaid tüübid oma Bo-ga metsavahel. Varitsesid tanke niimoodi. Puude vahel konkreetselt, mitte kuskil võrades. Pidavatki olema selle kopteri eesmärk - võsavahel varitseda ja siis litid kirja panna.

Eks küsimus on selles, mida selleks "kättesaadavaks" peetakse. Kui selleks on tulitera Longbow Apache, siis ilmselt jääb käeulatusest välja.
Saksamaal sõitsid (ja sõidavad ka praegu) selle Bo-105-ga maanteabi, kiirabi jne ringi. Lisaks on üks asi terve eskadrill, teine asi üks lüli (õigemini 3/4 lülist).
Ja eks see tõsiasi ka, et kallis restoranis on peatäis ikka kordi kallim kui kodus köögilaua taga tuttavatega tinistades, kuigi "efektid" ja "tulemus" per gramm on samasugused.

saates nahistaid tüübid oma Bo-ga metsavahel. Varitsesid tanke niimoodi

Sakslastel polnud niipalju pappi kui jänkidel. Jänkid panustasid 80ndatel "pikale käele" ehk tegutsemisele allpool radarit ja väljaspool ÕT kahurite tuleulatust.
Sakslastel oli vaja midagi multifunktsionaalsemat, kuna seal spetsrelvastust polnud, siis pidi minema lähedale, selleks pidi kopter olema väike ja vaikne.
Jänkidel on analoogne masin Defender, juutidel oli see kasutusel (võibolla on ka täna) TT kopterina, relvastatud 4 TOW raketiga.

eee.... Bo-105 (nagu kõik sakslaste kopterid) olid mõeldud tegutsemaks siinpool rindejoont, sestap kõik soomustamata ja ka vist ilma igasugu kaitsevahenditeta (flares jne.) isegi saksa parad olid oma wieselitega mõeldud dessandina vaenlase teele.

Ameeriklaste kopter oli soomustatud ja mõeldud iseseisvateks reidideks vaenlase tagalasse.
nagu IFV vs. Toyota pickup Milaniga.