Trumm, kas sulle ei tundu. et sa lihtsalt mölised liiga palju?
Kes sa selline oled, et lahterdad ohvitsere? Nii-öelda parketimeesteks ja lahinguhuntideks?
Ei ole küll selle foorumi küsimus (ja hea komme) aga sellegipoolest - kas sa rott ei võta liiga palju enda peale???
Loodan siiski, et asi laheneb foorumis argumentide, mitte sõimu tasemel! 
Foorum pole töökabinet, kust võib nutikaid alluvaid juhile ebasobiva arvamuse pärast tugevama õigusega lihtsalt välja kupatada. Nii oleks ju kõige lihtsam ja vaimuvaesem ülem nii ehk toimibki.
Trummiga tuleb siiski kahjuks nõusse jääda.
Ohvitseride haridustasemes on meil veel omajagu arenguruumi. Ja seda parketiohvitseride ning lahinguohvitseride võrdlust olen samuti palju kuulnud. Kusjuures just ohvitseride endi suust. Eks osadel ole oma ametivendade harimatuse ja kogenematuse pärast lihtsalt nati häbi.
Kaitseväes on palju (peam vanemaid) ohvitsere, kellel puudub korralik sõjaväeline haridus ja astmeline karjäär. Kompaniide tasemel sellist kaadrit ilmselt enam kusagil säilinud pole, samuti pataljonide (VÕK-ide) tasemel on haritud ja kogenud ohvitrserid enamust haaramas, kuid kõrgemal staapides on koosseis veel vahetumata.
Rühma- ja kompaniiülemad peaks igal pool olema juba sõjakooliharidusega ja väeosade staapidesse on samuti osad varem põhikursuse lõpetanud välja jõudnud.
Osa spetse on aga teeninud kusagil väeosas allüksuses 1990. a keskpaigas ja läinud siis mitmeks aastaks välismaale (ohvitseriks) koolipinki nühkima. Tagasi on tulnud umbes 2001+, aga siis sattunud "kõrgelt ja kaugel harituna" kohe ka kuhugi staapi majandama. Praktiliselt on nende ettekujutus asjade käigust kompanii tasandil kahjuks sageli ikka nigel (nad ise seda ilmselt ei tunneta). Liiga kaua eemal olnud, aga just selle aja sees on elu kaitseväes palju muutunud. Oleks tulnud tagasi tulles jätkata sealt, kust pooleli jäi.
Teine probleem on reaktiivkiirusel karjäär, mis jätab paljudele mulje, et nad ongi nii targad ja pädevad, kui ametikoht peaks ette nägema. Aga puhtalt kõrgem ametinimetus kellelegi tarkust ja kogemust ei anna. Seni, kuni meil on kaptenite kohtadel teenimas nooremleitnandid ja kolonelleitnatide/kolonelide kohtadel kaptenid, on natuke palju oodata, et neil oleks realistlik ettekujutus, mis riigikaitses üldse toimub või peaks toimuma. Kas on vaja tanke, lennukeid, või 4000 EEK maksvaid digivorme? Ja ega sellised juba enda ümber väga arukaid või kogenud alluvaid koondada ka ei tihka.
"Kevadtorm" on tegelikult meie tingimustes asjakohane ettevõtmine. 1997 kevadest kuni 2002 suveni kaitseväes praktiliselt mingeid kompanii tasemest suuremaid manööverid üldse ei korraldatudki, aga ma kahtlustan, et just selleaegsed rühma-kompanii-pataljoniülemad (n-ltn/ltn/kpt) on täna kõrgetes staapides (kpt/mjr/kol-ltn) nuppude-kangide taha välja jõudnud. Seega on paljudel isegi see "õppusesõjakogemus" ikka kesisevõitu. Ja eks see "Kõhutuul" on kah nagu ta on.
Üks probleem on kaitsejõududes veel. See on stampmõtlemine ja kitsarinnalisus ning tahtejõuetus. Olen uskumatult palju kokku puutunud inimestega, kes ei olegi eriti huvitatud ettepanekute tegemisest või üldse millegi edasiarendamisest. Umbes nii, et: "Küll keegi kusagil nagunii juba otsutab. Meid väeteid nagunii keegi kuulda ei võta ja midagi paremaks ka nagunii ei muutu. Mõttetu rabelemine. Lõuad pidada ja edasi teenida!" Kui rääkida kaaskamraadidega, et see või teine asi võiks meil tegelikult olla hoopis nii või naa, on tavaliselt suhtumine selline, et aga see on ju nii paika pandud ja ju siis peab nii... Ei viitsi keegi eriti sügavamalt mõelda, kui just nähtav omakasu (teenistuslikus mõttes) sees pole. Asjalik diskussioon millegi edasiarendamiseks või muutmiseks on väga visa tekkima.
Ja nii see lokkav lollus ülevalt pidevalt takistamatult alla sajab. Ja ka ülemad vist arvavad, et teevad head tööd.
Selle lohiseva romaani mõte oli selgitada algpõhjuseid, miks meile ei taheta lõppkokkuvõttes tegelikult muretseda tanke ega lennukeid, miks on kaitsejõudude administratiivne (kahtlustan, et ka lahinguline) efektiivsus võrdlemisi nirud ning miks on paljudki ka asja arendamise vastu.
