www.militaar.net

oliver kirjutas:Kaliibriga kuni 5,6mm tähistatakse ülem- või alampiiri?

Kui linnas tohib sõita kuni 50km/h, kas sellega tähistatakse ülem- või alampiiri?

.22LR ja ääretulepadrun peaks iseenesest enda eest rääkima

Ahnii, oma 9mm-ga pole seal midagi teha siis. Antaksegi sportpüstol pihku ja anna minna

ügi kirjutas:Ahnii, oma 9mm-ga pole seal midagi teha siis. Antaksegi sportpüstol pihku ja anna minna

Ma saan sellest aru siiski nii, et püstol võib olla 9mm, revolver siis misiganes aga vint ei tohi olla kangem, kui 22LR (politsei poolt pakutavad relvad ju ka, 9mm, 38spl ja 22LR seni).

cedric kirjutas:

ügi kirjutas:Ahnii, oma 9mm-ga pole seal midagi teha siis. Antaksegi sportpüstol pihku ja anna minna

Ma saan sellest aru siiski nii, et püstol võib olla 9mm, revolver siis misiganes aga vint ei tohi olla kangem, kui 22LR (politsei poolt pakutavad relvad ju ka, 9mm, 38spl ja 22LR seni).

jup, nii see on, muidu ronib keegi cal4 sileraudsega vms.

ügi kirjutas:Ahnii, oma 9mm-ga pole seal midagi teha siis. Antaksegi sportpüstol pihku ja anna minna

Oehh. Kogu aja on püstoli laskekatse olnud 9mm Makaroviga (9x18 mak), nüüd lisandus sellele 9mm Glock 19 (9x19 para).

Vintpüssi laskekatse on olnud .22LR ehk 5.6mm kaliibriga relvaga. Vanasti oli TOS, võimalik, et tänasel päeval CZ.
Pakun lakke vaadates, et täiskaliibrilise vindiga ei saa lasta kolmel põhjusel - esiteks hävitab see oluliselt rohkem kuulipüüdjat, teiseks teeb oluliselt kõvema paugu kui 9mm püstol ning kolmandaks võib see algaja käes olla potentsiaalselt ohtlikum, kuna täiskaliiber annab päris korraliku tagasilöögi.

Samal põhjusel ei tehta laskekatset sileraudsega ehk kui tahad endale sileda luba, siis laskekatse tehakse ikka .22LR vindiga.

vtl kirjutas: Vintpüssi laskekatse on olnud .22LR ehk 5.56mm kaliibriga relvaga. Vanasti oli TOS, võimalik, et tänasel päeval CZ.

.22 Long Rifle on ikka 5,6 mm ääretulepadruni kaliibritähis. 5,56 mm on näiteks .223 Remingtoni kaliiber.

vtl kirjutas: Mihkel Raua mälestustest aga selline kild:
... Samal ajal tuli vältida diagnoosi, mis oleks takistanud ülikooli vastuvõtmist või juhiloa saamist."

Kas ja kuidas eelpoolkirjeldatud skisofreeniku diagnoosiga juhiluba saadi, on muidugi iseküsimus. Eks tegu on kirjanduslikku laadi mälestusega.

Mina astusin TPI-sse 1984 aastal ja minult küll arstiõendit ülikooli astumiseks ei nõutud! See on mingi eriti tobe linnalegend!

Tux kirjutas:

vtl kirjutas: Mihkel Raua mälestustest aga selline kild:
... Samal ajal tuli vältida diagnoosi, mis oleks takistanud ülikooli vastuvõtmist või juhiloa saamist."

Kas ja kuidas eelpoolkirjeldatud skisofreeniku diagnoosiga juhiluba saadi, on muidugi iseküsimus. Eks tegu on kirjanduslikku laadi mälestusega.

Mina astusin TPI-sse 1984 aastal ja minult küll arstiõendit ülikooli astumiseks ei nõutud! See on mingi eriti tobe linnalegend!

Päris tühja koha pealt see jutt ilmselt ei tulnud. See, et keegi sai n-aastal ilma tõendita sisse astutud, ei tähenda seda, et tegu oleks automaatselt "tobeda linnalegendiga" ja psühhiaatriahaiglas arvelolek oleks organitele märkamata jäänud. Vajadusel tehti taustakontroll ja päring ka inimese teadmata.

Aastast 1978 võin enda kogemusest väita, et TRÜ-sse astumisel taheti vaid üldtervisetõendit, seevastu Merekooli (kilukooli) astumiseks pidin Jämejalast tõeni tooma, et ei ole arvel. Kõõlusin registratuuri luugiavas ja minu silme all otsiti kartoteegist minu kaarti, kui ei leitud, trükiti õiend samas ära.

Tux kirjutas:

vtl kirjutas: Mihkel Raua mälestustest aga selline kild:
... Samal ajal tuli vältida diagnoosi, mis oleks takistanud ülikooli vastuvõtmist või juhiloa saamist."

Kas ja kuidas eelpoolkirjeldatud skisofreeniku diagnoosiga juhiluba saadi, on muidugi iseküsimus. Eks tegu on kirjanduslikku laadi mälestusega.

Mina astusin TPI-sse 1984 aastal ja minult küll arstiõendit ülikooli astumiseks ei nõutud! See on mingi eriti tobe linnalegend!

Täiesti oli olemas, vähemalt aastal 1984 tuli TRÜ's vorm 86y (Форма №086/у) esitada koos sisseastumisdokumentidega. Tartus "hullumaja" oli sel ajal veel ülejõe Staadioni tänaval.
Milline konkreetselt see tõend välja nägi, ei mäleta, aga mälupilt ütleb, et cyclowikis pildil oleva moodi.

Vorm kehtestati 04.10.1980. Mis varem oli seda ei tea.

Nagu näha, siis Venemaal on see siiani kehtiv.

http://cyclowiki.org/wiki/%D0%A4%D0%BE% ... 086/%D1%83.
https://www.kp.ru/guide/spravka-086u.html

1984. aastal astusin EPA-sse. Ja oli arstitõend nõutud. Selleks tuli külastada nii Staadioni tänava hullarit kui ka Veski (toona oli vist mingi teise nimega) tn asunud nahksukka (naha-ja suguhaiguste dispanser) - seal võeti hirmjämeda süstlaga verd. St eiole linnalegend.

Küsimus eksamiks õppimisega seoses.

Kas paralleelrelvaloa korral võib relvaomanik anda relva ja laskemoona üle paralleelrelvaloas märgitud isikule ilma dokumente koostamata või on vaja koostada üleandmise-vastuvõtmise akt?

sahara kirjutas:Küsimus eksamiks õppimisega seoses.

Kas paralleelrelvaloa korral võib relvaomanik anda relva ja laskemoona üle paralleelrelvaloas märgitud isikule ilma dokumente koostamata või on vaja koostada üleandmise-vastuvõtmise akt?

Selliste küsimuste tekkimisel on alati abiks kui otsid Riigi teatajast üles relvaseaduse kehtiva versiooni, (google annab ka lingi), seadusest lihtlabase tekstiotsinguga loed läbi mõttega kõik peatükid mis sisaldavad sõnaosa paralleel... ja/või üleandmi... Tulemuseks saad et ei ole vaja mingeid täiendavaid akte.

sahara kirjutas:Küsimus eksamiks õppimisega seoses.

Kas paralleelrelvaloa korral võib relvaomanik anda relva ja laskemoona üle paralleelrelvaloas märgitud isikule ilma dokumente koostamata või on vaja koostada üleandmise-vastuvõtmise akt?

Puust ja punaseks.

Relvaseaduses oli kuni 30.06.2018. sees §34 lõige 5, mis sätestas, "Relva andmisel paralleelrelvaloa omaja valdusse koostatakse akt relva üleandmise-vastuvõtmise kohta, näidates selles relva vastuvõtmise koha, kuupäeva ja kellaaja. Akt koostatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb relva üleandjale, teine vastuvõtjale. Relva tagastamisel omanikule koostatakse analoogne akt."

01.07.2018 alates on see punkt märgitud kehtetuks. Seega ei pea enam akti koostama.

Kas keegi oskaja-teadja saaks siia panna kirja sileraudse ja vintraudse püssi tööpõhimõtte, kuidas toimub vinnastamine jms, ühesõnaga kõik oluline mida teadma peab.