Militaarteemad minevikust kaasaega
https://www.militaar.net/phpBB2/
Selline küsimuse asetus näitab, et küsija ei saa täpselt aru, kas tegemist on kompensatsiooni või palgaga.mongol kirjutas: … Ma ei saa küsimata jätta, kas samasugune järjekord oleks ka siis, kui ca 80.- kätte ei kukuks vahetuse eest?
Mis seal siis vahet on?Minu teada pidid ka kümpsi tunnis saama ja tänu sellele järjekord ukse taga. Ja tuttava kiirreageeria sõnul oli (vähemalt alguses) lõunapiiril igasugust kino saanud.mart2 kirjutas:]Selline küsimuse asetus näitab, et küsija ei saa täpselt aru, kas tegemist on kompensatsiooni või palgaga.
Võib-olla peaks keegi pädevam asja lahti seletama. Mina ka ei tea …
Ei tea tõesti, kummaga tegu. Suures plaanis on tegu siiski rahaga vabatahtlikkuse eest, sellest ka järjekord. Ilma selle "kompensatsioonita" oleks olnud päääris raske mehitada kaks kuud piiripunkte jms. Või julgeb keegi vastupidist väita? Mina ei julge - tegu oli mahuka üritusega ning vabatahtlikkus saab lihtsalt otsa mingil hetkel.mart2 kirjutas:Selline küsimuse asetus näitab, et küsija ei saa täpselt aru, kas tegemist on kompensatsiooni või palgaga.
See 80€ ikka kuskil tuludeklaratsioonis kajastub?mongol kirjutas:Ma ei saa küsimata jätta, kas samasugune järjekord oleks ka siis, kui ca 80.- kätte ei kukuks vahetuse eest?Trtmppa kirjutas:Pigem on järjekord vabatahtlikest, kes on nõus oma aega panustama, et piirile appi minna aga kõik soovijad ei saagi.
Hiljem lisas Helme, et ta ei tea, kas tema töömees Urmas on maksud maksnud või ei, sest see on juba töömehe kohus. «Mina oma töömehelt ei küsi, kas ta tuludeklarit täidab või mitte. See on ikka tema ülesanne oma tulu deklareerida,»
Kindlasti, sest tasu kokku on 12 tunni eest 120.- ringis, kätte 80.- ringis ja tuleb see ju ikka riigi poolt. Seda on keeruline mitte kajastada, ma kahtlustan.Dr.Sci kirjutas:See 80€ ikka kuskil tuludeklaratsioonis kajastub?
Teiste eest rääkida ei oska ega saa aga ise oleksin kindlasti nõus minema. Muidugi fakt on see, et ilma igasugu kompensatsiooni/palgata seda piiri mehitada ei õnnestuks, sellele vastu ei vaidle.mongol kirjutas: Ma ei saa küsimata jätta, kas samasugune järjekord oleks ka siis, kui ca 80.- kätte ei kukuks vahetuse eest?
Täpseslt sama siin, lihtsalt mind ei lubatud seekord vabatahtlik olla, oleks ka muidu oma panuse andnud. Sportlik huvi on aga ikkagi, kui paljud tegid seda euromärgid silmades versus tõesti vabast tahtest, no nii protsentuaalselt võttes.Trtmppa kirjutas:Teiste eest rääkida ei oska ega saa aga ise oleksin kindlasti nõus minema. Muidugi fakt on see, et ilma igasugu kompensatsiooni/palgata seda piiri mehitada ei õnnestuks, sellele vastu ei vaidle.
Kahju, kui keegi peale minu sellest olemuslikust vahest - palk vs. kompensatsioon - aru ei saa. Seega palgatöö versus vabatahtliku töö...maksipoiss kirjutas:Mis seal siis vahet on? ...mart2 kirjutas:]Selline küsimuse asetus näitab, et küsija ei saa täpselt aru, kas tegemist on kompensatsiooni või palgaga.
Võib-olla peaks keegi pädevam asja lahti seletama. Mina ka ei tea …
Tasu suuruse poolest võiks vabalt palgaks nimetadamart2 kirjutas: Kahju, kui keegi peale minu sellest olemuslikust vahest - palk vs. kompensatsioon - aru ei saa. Seega palgatöö versus vabatahtliku töö...
PS. Sisekaitsereserv ei saa olema ju vabatahtlik vaid üks reservteenistuse vorme.
Igasugune töö on iseenesest ju vabatahtlik. Tõsi, töötukassa arvab nii olemuse kui tasustamise osas teisiti: https://www.tootukassa.ee/content/teenu ... ahtlik-toomart2 kirjutas:Kahju, kui keegi peale minu sellest olemuslikust vahest - palk vs. kompensatsioon - aru ei saa. Seega palgatöö versus vabatahtliku töö...maksipoiss kirjutas:Mis seal siis vahet on? ...mart2 kirjutas:]Selline küsimuse asetus näitab, et küsija ei saa täpselt aru, kas tegemist on kompensatsiooni või palgaga.
Võib-olla peaks keegi pädevam asja lahti seletama. Mina ka ei tea …
Ju ma siis olen loll edasi.
PS. Sisekaitsereserv ei saa olema ju vabatahtlik vaid üks reservteenistuse vorme.
Polegi tükk aega enam vaadanud, et mis selle teemaga toimub, kuid vaatame siis mis on kirjas 2020. aasta riigieelarve seletuskirjas leheküljel 364 https://www.rahandusministeerium.ee/sys ... download=1alari kirjutas:https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=89837861
Helme kurdab, et piiril on liiga vähe mehi, seega peab veel värbama kõvasti mehi. Varem ppa-l selleks raha ei olnud, aga kas nad on nüüd raha saanud?
Aitäh Borja artiklit jagamast, allikas aga oli jälle ununenud: https://epl.delfi.ee/arvamus/leo-kunnas ... d=89875487Leo Kunnas Mart Helme tegevusest: oleme sõja puhkemiseks märksa paremini valmis
Viimase paari kuu jooksul on eriolukord jätnud kõik muud teemad varju. Ka selle, et praegusel valitsusel sai vahepeal esimene aasta täis. Valijad ootavad aruandeid, mida on jõutud ära teha.
Koalitsioonilepingusse pandi kirja palju ülesandeid, mõned väga selges keeles. Analüüsin neist kahte.
„Loome eraldi eelarvega piirivalve struktuuriüksuse politsei- ja piirivalveametis, tagades asjakohase relvastuse ja muu varustuse. Loome politsei- ja piirivalve kriisireservi, mida saab kasutada nii piirivalve kui korrakaitse ülesannete täitmiseks."
Juba eelmise aasta detsembris andis siseminister Mart Helme välja käskkirja, millega kinnitas siseministeeriumi valitsemisala riigikaitseülesannete täitmise tegevuskava. Sellega pandi paika, kes, mida ja mis ajaks peab ära tegema.
Käimasolev tervishoiuhädaolukord ja selle lahendamiseks välja kuulutatud eriolukord on selle käsu täitmist mõnevõrra häirinud, aga mitte takistanud või peatanud. Siseministeerium täitis eriolukorra kehtimise ajal suuri ja olulisi ülesandeid ning täitis neid hästi. Päästeamet juhis kohapealseid kriisikomisjone, politsei- ja piirivalveamet sulges kaitseliidu abiga piirid, häirekeskus pani tööle kriisiabitelefoni 1247 ning siseministeerium tervikuna kandis põhivastutust liikumis- ja muude piirangute jõustamisel.
Viisakalt, aga kindlakäeliselt
Niipalju, kui oma silmaga nägin, tegi politsei seda tsiviliseeritult ja viisakalt, samas kindlakäeliselt. Korra Tallinna kalaturul viskasin isegi konrollreidi teinud politseinikega nalja, et mõnes teises riigis oleks säärase korralageduse peale müügiletid ümber lükatud ning kahemeetrised kepid käiku lastud, aga turg ja turul viibinud inimesed korraldasid ennast paari minutiga ümber nagu võluväel. Piisas politsei kohalolekust.
Käske võib ju jagada, aga sellest üksi ei piisa. Tähtis on, et täitjad, nii siseministeeriumi ametnikud kui ka politsei- ja piirivalveameti juhtkond, saaksid aru, miks ja milleks seda kõike vaja on ning mida nemad ja Eesti riik sellest võidavad. Riigiasutustes on ikka nii, et kui juhtkonnal puudub tahe ja motivatsioon asju korda saata, siis ei toimu suurt midagi.
Viimase aasta jooksul, mil olen olnud riigikogu saadik, on mul olnud küllaltki palju kokkupuuteid siseministeeriumi valitsemisala inimestega. Nad on käinud nii fraktsioonis ja riigikaitsekomisjonis, mina olen käinud nende juures, ka kohtadel piirivalvekordonites ja politseijaoskondades. Mulle on jäänud mulje, et tahte, motivatsiooni ja initsiatiiviga on neil kõik korras. Nad saavad aru küll, et kui vaenulikud eriteenistused peaksid algatama Eestis siseriikliku relvakonflikti, peavad nemad sellele vastu astuma. Keegi teine seda ei tee. Kumminuiast, püstolist ja puhtpolitseilisest ettevalmistusest selleks ei piisa.
Narva sild õhku lasta
Kui aga peaks minema sõjaks (hoidku Jumal selle eest), siis ei tule kaitseväelased või kaitseliitlased Narva piirivalvurite eest Sõpruse silda õhku laskma. Palja automaadiga seda ka ei tee. Ja kui mingil põhjusel seda ei suudeta või jõuta teha, juhtub meiega nagu grusiinidega, kes ei suutnud Roki tunnelit puruks lasta.
Arvan, et paljud siseministeeriumi töötajad said juba Ukraina sõja puhkedes aru, et vanamoodi jätkata oleks ohtlik. Kuid selleks, et midagi muuta, on vaja poliitilist tahet. See tahe on nüüd leidnud konkreetse väljenduse siseministri otsustes, käskkirjades ja määrustes.
Mai alguses muudeti politsei- ja piirivalveameti põhimäärust. Loodi peadirektori asetäitja ametikoht piirivalve alal ning tema tööorganina piirivalveosakond. Peadirektori asetäitjale, kelleks on politseimajor Egert Belitšev, allutati piirivave lennusalk, laevastik ning funktsionaalselt neli regionaalset piirivalvebürood prefektuurides, kellele omakorda alluvad piiripunktid ja kordonid.
Juba käesoleval suvel
Esimene kriisireservi üksus luuakse juba käesoleval suvel. Valjaõppes, relvastuses ja varustuses leiavad aset põhjalikud muudatused. Suvel hakkab pihta ka esimese, Eesti-Läti-Venemaa piiride lõikepunktist algava 23,5 kilomeetri pikkuse kagupiiri lõigu väljaehitamine.
On seda kõike vähe või palju? Mõistagi tahaks rohkem ja kiiremini, kuid lõppevat eriolukorda arvesse võttes on seda tegelikult palju. Nüüd võib juba üsna kindlalt tõdeda, et käesoleva aasta lõpuks omandavad siseministeeriumi kriisi- ja sõjaaja ülesannete täitmisega seotud protsessid pöördumatu iseloomu. Kuigi tööd jagub siin veel terveks käesolevaks kümnendiks, on põhjust optimismiks. Algus sai tehtud.