trs kirjutas:Kodanik Peetri mula punamonumentide ümber on vesi tiblastani propaveskitele.
Kas leiad, et ses kirjes oli tõesti uut
infot ükskõik kellele või pead silmas ideed, et kui probleemist mitte rääkida, läheb see ära? Pigem kinnitab su isiklik sõnakasutus meelsusraportitesse kantavat. : )
trs kirjutas:Ühesõnaga tunnen kaasa keskmisele valgele heteromehele, kes peab diskrimineerimisvastasuse nime all toimuvat diskrimineerimist lihtsalt pealt vaatama. Tema ainuke lootus on, et tulevikus on temagi vähemus ja saab seda samuti relvana teiste vastu kasutada.
Kuidas erined oma arvamuse kujunemises omalt poolt eelnevalt kirjeldatud "plastiliinist"? Lisaks paneks kirja sellise lause, et ära ole selline lumehelbeke ja näe igal pool endavastast diskrimineerimist.
Kriku kirjutas:Jaanus2 kirjutas:Miks mustadel pauk nii kergesti ei tule? Töötavad äkki teistes valdkondades rohkem politseis?
Pole võimalik, uuriti ju väljakutsetele reageerimisel juhtunut.
Selle peale võiks veel küsida, miks Eesti politseil kahtlustatava surmaga lõppevaid lugusid nii vähe on? Siia sobib selline edetabel:
https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_k ... by_country
Vikipeedia linke on ehk liialt palju, kuid head referaadid nad ju on mu arust:
https://en.wikipedia.org/wiki/Race_and_ ... ted_States
trs kirjutas:Statistika on tore. Näiteks registreeriti 2019 10000 elaniku kohta Ida-Virumaal 3x rohkem kuritegusid kui Hiiumaal. Venekeelse elanikkonna jagunemine maakonniti näitab, et see on Ida-Virumaal suurusjärkudes suurem kui Hiiumaal. Mida see näitab?
Näitab seda, et Ida-Virumaal on kuritegevuseni viivaid tegureid rohkem kui Hiiumaal. Üldiselt on kriminoloogia konsensusel, et kuriteoni (nagu põhimõtteliselt igasuguse teoni) viib sotsiokultuuriliste
ja pärilike tegurite koostöö, rõhk esimesel ja mitte teisel.
Konkreetselt Hiiumaa ja Ida-Virumaaga seoses meenub, kuidas üks vanem saarlane pärast järjekordset joobes juhi avariisõitu kilkas, et no visaku esimene kivi see, kes kunagi pärast mõnda pitsi või pinti rooli istunud pole. "Kõik teevad vigu ja koju on ju kuidagi vaja saada".
Teisel korral tegi sügaval Lõunas veidi vindine suvekodu naaber ettepaneku mõõdukaks seaduserikkumiseks - põhjendas seda jutuga, et seal "miilitsat ei ole". Salaküttidest on piisavalt kuuldud - eriti siis on kahel korral põhjendatud nendest mitteteatamist mõttega, et "neil on ju relvad" ja kardetakse kättemaksu, sest politsei on kaugel. Või lihtsalt sotsiaalset väljaarvamist. Rikkumisi pisendatakse ja aktsepteeritakse enam.
Rikkumised on linnas (või linnastunud piirkonnas nagu Ida-Virumaa) kergemini avastatavad ja registreeritavad, kuid harjumus, tugevam kogukond ja kultuurilisest pärilikkusest tekkiv arusaam, et "niimoodi need asjad lihtsalt käivad" takistavad tegude statistikasse jõudmist. Need omadused on sarnased organiseeritud kuritegevust kaitsvate teguritega. Irooniata oleks muidugi absurdne väita, et maaelu sellega võrdub, kuid statistikasse jõudmise takistatusega on mu silmis sarnased jooned olemas.
Aga kindlasti on lihtsam mängida sisuliselt frenoloogi ja ütelda, et küsimus on ainult teatud piirkonnas elavate inimeste peakujus.
London Bridge kirjutas:Ei ole võimatu, et ghettodes reageerib kriminogeenne element valgetele politseinikele agressiivsemalt - vastuhakk, mitteallumine, poosetamine, ähvardamine jne. - mis tähendab, et valgetel tekib rohkem olukordi, kus on võimalik relva vàlja tõmmata.
Mulle meeldib, et kasutasid sõna
võimalik, mitte
vajalik.
Aga jah...
London Bridge kirjutas:Meenub üks uurimus arstide kohta, kus kõik inimesed tunnistasid, et neile meeldib rohkem enda rahvusest arsti juures käia ning neid usaldatakse rohkem, isegi kui ravimeetodid on universaalsed ja määratud ravi sama. Ehk ka patsiendid näevad erinevast rahvusest arsti korral altimalt enda vastast diskrimineerimist ning eelarvamusi.
...selle nimi ongi rassism, kui tulemus on kellelegi pahatahtlikuna mõjuv, eks?