www.militaar.net

Kapten Trumm kirjutas: ↑22 Mär, 2025 8:54
1. lennuvägi peab baseeruma maanteedel/tsiviillennuväljadel ja tegutsema hajutatult. F-16 siin ei tantsi, Gripen aga küll. Meie juures liitlased häviks

Soomlastel küll F-16 küll "tantsivad". Meil võimatu? https://www.youtube.com/watch?v=hTU5v3SJkm0
Ka F-35 "tantsivad" Soomes maanteedel nigu muiste. https://www.youtube.com/watch?v=WANswi1iCPU

Soomlastel küll F-16 küll "tantsivad". Meil võimatu?

Mitte F-16, vaid F/A-18.

Lemet kirjutas: ↑22 Mär, 2025 9:51

Soomlastel küll F-16 küll "tantsivad". Meil võimatu?

Mitte F-16, vaid F/A-18.

Tänud, minu viga!

https://www.youtube.com/watch?v=vhBGNr7L9Yg

taiwani showl F-16B ja paljud muudki.

f-16 vs. f-18 maanteedel teema pole tähtis stardi- ja maandumisevõimekus paar korda õppuste raames, vaid igapäevaselt toimetamine, amortisatsioon jne.
(rootslaste ja) ameerika merevägi maandumine vs. ameerika lennuväe maandumine nagu rav4 vs. landcruiser 70
https://www.youtube.com/shorts/O9ca92_4eYg

vk1 kirjutas: ↑23 Mär, 2025 13:14 f-16 vs. f-18 maanteedel teema pole tähtis stardi- ja maandumisevõimekus paar korda õppuste raames, vaid igapäevaselt toimetamine, amortisatsioon jne.
(rootslaste ja) ameerika merevägi maandumine vs. ameerika lennuväe maandumine nagu rav4 vs. landcruiser 70
https://www.youtube.com/shorts/O9ca92_4eYg

Igapäevaselt ei.toimeta maanteedel ka rootsude gripenid ega soomlaste F/A-18, ka neil toimuvad sedasorti ettevõtmised aastas kord või kaks õppuste raames.

vk1 kirjutas: ↑23 Mär, 2025 13:14 f-16 vs. f-18 maanteedel teema pole tähtis stardi- ja maandumisevõimekus paar korda õppuste raames, vaid igapäevaselt toimetamine, amortisatsioon jne.
(rootslaste ja) ameerika merevägi maandumine vs. ameerika lennuväe maandumine nagu rav4 vs. landcruiser 70
https://www.youtube.com/shorts/O9ca92_4eYg

Sellise pauguga nagu F-18 on suuteline rutiinselt maanduma, on F-16 tükkideks esimese katsega. Pluss käsitsetavus madalatel kiirustel pluss väiksem "tolmuimeja" efekt.

Lemetlile: mis puudutab F-16 ja kelbast, siis maanteele on iga lennukiga võimalik maanduda (ja startida), küsimus on lihtsalt nõuetes maanteele, raja puhtuses, vajalikes seadmetes jne. Ajastul, kui taevas on droone täis, on tundidepikkune tänavapuhastusmasinate sebimine kuskil sirgel maanteelõigul Iskanderi endale kaela kutsumine.

Teatud eelis on siin (hävitajate puhul) lennukikandjatel tarvitamiseks mõeldud lennukitel, mis on aeglastel kiirustel paremini juhitavad (võrdle F-18 ja F-16 tagatiibu näiteks), kannatavad rohmakat maandumist (kuskil hämaral maanteelõigul pole alati välditav), nii teljevahe kui rööbe on suuremad, mistõttu on masin maapinnal suurtel kiirustel kindlam jne.

Mõned päevad tagasi toimus India ja Pakistani õhujõudude vahel tõsisem mõõduvõtmine, mis kestis mitu tundi. Selle käigus näitasid Pakistani käsutuses olevad hiina J-10 lahingulennukid oma võimekust, tulistades alla vähemalt kaks India lennukit, millest üks oli prantsuse päritolu Rafale. See tekitab omajagu mõtteainet, eriti Taiwani kontekstis.
https://www.reuters.com/world/pakistans ... 025-05-08/

Tegelikult ei ole veel selge, mis ja miks juhtus.
Milline oli pilootide ettevalmistuse tase?
Lennukite konfigureerimine relvastusega ennem lahingut (maamärgid vs. õhulahing)?
Kasutatud taktika (näit. India "hurraaga" pommitama, kuid Pakistan tegi varitsuse)?
jne. jne.

Mägistel, eriti kõrgmäestiku aladel on "õhuvaritsus" vägagi tehtav taktika, seal saavad edukad olla ka lihtsamad ja vanemad tüübid, kuna lahing peetakse visuaalnähtavuse piires ja lähimaarakettide/kahuritega.

mart2 kirjutas: ↑15 Mai, 2025 9:44 Tegelikult ei ole veel selge, mis ja miks juhtus...

Niipalju on teada, et kummagi osapoole lennukid ei ületanud riigipiiri, seega mingeid varitsusi ega lähilahinguid ei toimunud. Otsutavateks faktoriteks olid ilmselt kodutöö, radarid, olukorrateadlikkus ja õhk-õhk rakettide tegevuskaugus. Ja näib, et enamikus punktides suutis Pakistan üllatada ja Indiale vastu näppe anda. Kõrva taha panna tasub ilmselt seda, et ei maksa Hiina sõjatehnikat alahinnata.

Delfi artikkel (tasuline): https://forte.delfi.ee/artikkel/1203774 ... dise-mulje

Tsitaat artiklist: "India sõjalised nõrkused tulid esile eeskätt selles, et alahinnati Pakistani Hiina toel ülesehitatud luure- ja õhutõrjevõimet, samas kui India enda lääne päritolu relvad ja võimed väga muljet ei avaldanud. Hiina roll Pakistani toetamises – nii relvastuse kui ka luureandmete puhul – oli otsustava tähtsusega. Lisaks polnud India sõjaväeline planeerimine ja varustus piisavalt ajakohane, et tulla toime koordineeritud ja nüüdisaegselt relvastatud vastasega.

Kokkuvõttes ei suutnud India saavutada oma strateegilisi eesmärke ei sõjatandril ega ka rahvusvahelisel areenil. Selle asemel jäi pilt riigist, mis oli üle hinnanud oma jõudu, alahinnanud vastast ja laskis end sundida relvarahule Ameerika survel. See kõik kahjustas India kuvandit suurriigina ning tekitas küsimusi tema sõjalise planeerimise, diplomaatia ja strateegilise reaalsustaju kohta."

Mida suurem riik, seda suurem on kihk niisama lonti põristada, omamata põrinaga ekvivalentseid tegelikke võimeid.
India õhujõud on Pakistani vastu nõrgalt osalenud juba siis, kui F-86 ja Hunteriga veel lennati.
NSVL/Vene sõjaline abi annab Indiale veel pikalt tunda, kuna koos sellega levisid ka vene arusaamad.
Paljalt lääne lennukeid ostes, sellest vene taagast lahti ei saa.

Lugesin kusagilt analüüsi, et Pakistan kasutas kombineeritud võimeid: AWAC tüüpi lendava radariga avastati sihtmärgid, raketid lasid teele ühed lennukid ja kohale sihitasid teised lennukid. Kiideti.

Egiptus ei paista SU-35SE ja selle Irbis-E PESA radarist just erilises vaimustuses olema. Galliumarseniid pooljuhtidel ja komponentidel baseeruv Irbis-E PESA on vähemefektiivne, lihtsamini segatav ja vananenud tehnoloogia.

The Irbis-E PESA radar, while powerful for its time, was another point of concern. Unlike active electronically scanned array [AESA] radars found in Western fighters like the F-35 or Egypt’s own Rafale jets, the PESA system relies on older technology using gallium arsenide components.

These are less efficient and more susceptible to jamming than the gallium nitride-based AESA systems, which offer superior target discrimination and resistance to electronic interference. The Egyptian air force, prioritizing advanced sensor capabilities, found the Su-35’s radar outdated for the demands of modern warfare, where situational awareness is paramount.

AL-41F1S mootorid kuigi võimsad on suure termilise ja akustilise jälje tõttu igasugu infrapuna- ja radarisüsteemide poolt kergemini avastatavad.

The jet’s engines also raised red flags. The AL-41F1S engines, while powerful, produce a high thermal and acoustic signature, making the Su-35 easier to detect by infrared and radar systems.

Mootorite kõrge küttekulu piirab lennuki kandevõimet ja tegevusraadiust.

Additionally, the engines’ high fuel consumption limits the Su-35’s range and payload capacity compared to more efficient Western designs.

SU-35SE vajab optimaalseks soorituseks pidevat AWACS-i toetust, vastasel juhul lennuki efektiivsus märgatavalt kannatab.

Su-35 requires constant data links to AWACS for optimal performance in complex missions. This dependency, the Egyptian official noted, undermines the jet’s effectiveness in scenarios where AWACS support might be unavailable or disrupted.

India soovib integreerida Euroopa tipptasemel pikamaa õhk-õhk rakette Meteor oma Su30 lennukitele.
Siin lüüakse häirekella, et tõenäoliselt saavad venelased kui SU30 tootjad Metori lähemalt uurida.
https://en.defence-ua.com/industries/eu ... 16156.html