www.militaar.net

Mitte miski ei tee võimatuks, et Karzai on võimul (ja mitte ainult osades provintsides vaid valdavalt enamuses) pikemalt kui NSVL väljatõmbamise järgi oli võimul Nadzhibulla. Ehk siis rohkem kui 3 aastat.

Loogiline arutluskäik ei taga veel sündmuste kulgemist sarnaselt sõnastatule. Kindlasti on kusagil must hobune, kes ennast paremaks peab ja mõnede arvates mängu ära rikub... ja kõik hakkab otsast peale.
Ennustamine on tänamatu tegevus...

terv
o

Mitte miski ei tee võimatuks, et Karzai on võimul (ja mitte ainult osades provintsides vaid valdavalt enamuses) pikemalt kui NSVL väljatõmbamise järgi oli võimul Nadzhibulla. Ehk siis rohkem kui 3 aastat.

Sa esitad praegu fakte endale soodsas suunas, 1989-1992 (täpsemalt jaanuarini) sai Karzaile osaks kobe NSVL toetus, mis aitas tal võimul püsida.
Sh sõjaline toetus (tõsi jah, venelased ise ei sõdinud enam).

NSVL sõjaline toetus lõppes 1992 jaanuaris ja edasi oli sm Najibullah peidus kohalikus ÜRO esinduses, lootes sealtkaudu riigist pääseda.
Kuniks Taliban ta 1996 oksa tõmbas.

Ehk siis peale selle, et Najibullah kestis venelaste toetusega 3 aastat on ka tegelikkus see, et ta ilma venelaste toetuseta ei püsinud võimul aastatki.

Helsingin Sanomates oli ka juttu lääneriikide kohalikke abiliste, näiteks tolkide saatusest peale ISAFi lahkumist. Norra andis pagulase staatuse 21 enda abilisele ja nende peredele. See on tavaline praktika, millest väga kova häälega ei räägita. Rootsi on saanud ka palju taotlusi. Soomlased on Afgaanis Rootsi alluvuses, nii et otseselt soomlaste palgal afgaane ei ole. Pagulaste avaldused käsitletakse kui neid tuleb. Siiani on Soome rahuldanud kolmandiku afgaanide taotluseid, ehk oht peab olema konkreetne. Poliitiliselt on kohalikele abilistele lääneriikides varjupaiga andmine väga hell teema. Tegelikult peaks ju riik olema stabiliseeritud 2014. a lopuks. Kui ISAFi tolgid, diplomaatide kokad ja aednikud massiliselt maalt pagevad, siis Afganistaan ikka ei ole stabiilne. Selline dilemma siis välisministeeriumi ametnikele ja poliitikutele pureda.

Minu jaoks on koige tähtsam kysimus, mida need afgaanid lääneriikides peale hakkavad? Enamikel pole ju mingit lääneriikides vajalikku haridust ega oskuseid, näiteks enamik Afgaani diplomeid on hangitud kaamelikarjade eest, sest inimeste oskused ja erialased teadmised ei ole vorreldavad lääne spetsialistidega. Pohjamaades on juhtumeid, kus Afganistaanis ylikooli lopetanud "ehitusinsener" ei oska lugeda ehitusjooniseid, millega läänes saab hakkama kutsekooli tasemel oskustööline ja "arst" ei tunne inimese anatoomiat ega ole kuulnudki koige tavalisematest haigustest ja ravimeetoditest. Ehk siis elu algab nullist ja hariduse omandamist tuleb jätkata kusagil kaheksandast klassis vooras keeles. Väga ei kadesta. Moned taibukamad ehk saavad tööd riigiametite tolkide/konsultantidega, kuid neid on moned inimesed, kellel selline voimalus antakse. Tuleb moelda ka selle peale, et välismaalastest tolgid voivad olla ka infoleke, sest nii eestlased kui muud lääneriikide sodurid on märganud, et kohalikel on kombeks toppida oma nina asjadesse, mis tegelikult neid ei puuduta. Milleks? Selleks, et taliibidele infot edastada? Kanada ja USA armeed kasutavad pustu, usbeki, hazaari ja tadziki keeli oskavaid inimesi oma vägede treenimiseks kodumaal, kuid need on aastaid läänes elanud ja korralikult kontrollitud inimesed, mitte äsja riiki saabunud pagulased. Kui palju selliseid lingviste ja kultuuritundjaid vajatakse näiteks luureteenistuses?

Mitte miski ei tee võimatuks, et Karzai on võimul (ja mitte ainult osades provintsides vaid valdavalt enamuses) pikemalt kui NSVL väljatõmbamise järgi oli võimul Nadzhibulla. Ehk siis rohkem kui 3 aastat...

Mõttetu vaidlus käivitamine Corvuse poolt - aga tema lõputu vaidluslust (ja trükimärkide produtseerimise võime) pälvivad omajagu imetlust

Kabuli rezhiimi ise pool aastat seestpoolt vaadanuna ei arva ma sellest enam üldse midagi. Leian endiselt, et minu ettepanek Kabuli linnapea kestvuse lühiduse üle kihla vedada on oluliselt mõttekam, kui Corvuse järjekordne otsitud vaidlus

Corvus on algatanud järjekordse ainetu vaidluse.
A-stani tulevikusuund peaks ammuilma igale kriitilise mõtlemise võimet omavale lugejale selge - nagu lääne abi kaob (ühel hetkel on see vältimatu, sest võib vaid arvata, mis hakkab toimuma üdini korrumpeerunud ja igasuguse läbipaistva asjaajamise kultuurita islamiriigis abimiljarditega), siis Karzai kukub. Küsimus on ainult ajas.

Samahästi võin ju öelda, et näita paberit, kus on kirjas, et abi tähtajatu on?
Ma ju kirjutasin selges eesti keeles, et lääne abi lõppemise küsimus on vaid ajas, kas on see 1, 5 või 36 aastat on ise küsimus (sõltub paljudest asjaoludest).
Tõenäoline stabiliseerimisperiood võib olla isegi nii 30 aasta pikkune (kuniks kasvab üles põlvkond ilma sõjata).
Ei ole teada ühtegi juhtumit, kus taolises mastaabis abi oleks nt USA 30 aastat andnud.

Tanel Padar on ka paar korda käinud Afganistanis ja näinud elu "sisepoolt".

Ikka kaunis lapsik võrdlus. Sa vaidled siin (mitte minuga) ju ka KV inimestega, kes on ikka pikki kuid või aastaid näinud seda sisemise elu kulgemist.

corvus kirjutas:Seda enam, et vähemalt 5 miljonit afgaani ei ole nõus, et taastuks situatsioon ennem 2001.aastat, mil Taliban kontrollis teatavat osa riigist...

Käisid neid üle lugemas ja isiklikult küsitlemas?

Kui küse on A-stani sisemise toimimise tagamises (aga just sisemine toimimine hoiabki riigid koos), siis miskipärast tundub, et vene aja ning segaste 90ndate paksust ja vedelast läbi käinud EKV tegelaste sisemine tundmus (või lausa kogemus 79-89 sõjast, mis päris mitmel meedias sõna võtnul on) maksab mõnevõrra enam kui mõne Sveitsi juustuaukude uurimise sõltumatu instituudi järjekordne ülipositiivne kirjatöö, mis kiidab kui hästi kõik on.

Tegelikult on mehed, kes on läbi teinud segase 90ndate alguse ülesehitustöö ja tegevad ka täna ning teeninud ka sealmaal - täiesti arvestatavad allikad kommenteerima A-stani valmisolekut ise kaela kanda, sest nad on ju ise analoogse perioodi läbi teinud ja omavad (nt armee tasemel) küllalt pädevust ütlema, kas "armee on valmis" või mitte. Relvajõud on sealmaal aga paraku peamine võimuinstrument. Kui vaadata EKV arengufaasi ja käidud tee pikkust, siis on selge, et need soomusbrigaadid ja lennueskadrillid ANA-s on tegelikkuses üks küsitava lahinguvõimega teater (nagu olid nad ka eelmises sõjas - egas lammaste eest ostetud polkovniku pagunid kitsekarjusest tankisti tee).

Minuarust ei maksa nende arvamuse kõrval ka suurt jänkide vaimustunud kommentaarid netis, sest kõige lugupidamise juures - 99,99% USA relvajõudude tegelastel taoline kogemus puudub. Ei maksa end nii alla hinnata ja välismaa kommi maitsvaks pidada.

Ei olnud neid just väga suur arv, kes mõne armee loomise juures nullist ja pikki aastaid olid.
Ärme alahinda iseeenda ekspertiisi neis asjus.

Meie endi kogemus armee rajamise juures USA ekspertiisi kasutamisest pole kah just teab mis meeliülendav.
Kui ikka tullakse öeldakse nagu rahvasuu räägib, et magamiskotte pole Eestis vaja, sest ega sõdur metsas magamas käi, siis......
Kõik pole sugugi kuld, mis Lääne suurriikidest meile tassitud on.

Ka suutsid lambakarjused edukalt teha üle 100 lahingulise väljalennu. Osalt improviseeritud An-12'ga, suutes oma lambakarjuste teadmistega lausa Stingeritest hoiduda.

Niipalju kui mälestustest ja memuaaridest on lugeda olnud, oli nõukogude lendurite-tehnikute arvamus afgaanlaste oskustest-võimekustest ülimalt madal.

Seda "Stingeritest hoidumise" juttu ei kannata tõsiselt võtta, seda eriti An-12 kontekstis. Lihtsalt polnud Stingereid hetkel kohal...Kindral Abdul Rashid Dostum, kes "erastas" märkimisväärse osa relvajõududest ja lennuväest, kaotas näiteks 1992 aasta suvel Stingerite läbi minimaalselt kolm hävitus-pommitajat. 95-nda aasta 16 oktoobril kaotati Kandagari kohal kolm MiG-21 ja Mi-8, 31-sel aga samas veel kaks MiG-21 ja üks Kabuli kohal. 12 novembril kaotusteks kaks Mi-8t. Kui mälu ei poeta, siis 95-ndal aasta lõpus asendati Talibani poolt õhujõudes afgaanid pakistani tehnikute-pilootidega. Õhuvõitlusi toimus muideks toona Afganistani kohal pidevalt, nii näiteks tulistati 94 aasta jaanuaris Kabuli kohal MiG-21tede poolt alla paar Su-22sid. Millele järgnes Dostumi kurikuulus "Kabuli õhurünnak", kust kümnest lennukist tuli kodulennuväljale tagasi vaid üks, seegi 100% kulutamata lahingumoonaga.

Kas sitt kvalifikatsioon taliibide arvates või asisemate mehaanikute-pilootide lahkumine eksiili?

Pole ju vahet. Kui asisemad kadjama panid, siis allesjäänute kvalifikatsioon oligi selline nagu ta oli. Nõukogude lendurid väitsid ja väidavad siiani, et lennuväljal sõlmekeeratud masinaid nähes võis eksimatult väita, et toimingu autoriteks olid kohalikud piloodid. Osalt võib seda küll oma ...kiitmiseks lugeda, aga oma tõetera on selles siiski olemas.

ANA piloodid olid meistrid neid vältima.

Järsku kirjeldad, milles see meisterlikus väljendus...eriti An-12 lennates. Venelased oma märkimisväärselt suurema vilumuse ja teadmistega näiteks leidsid, et ainuke võte on koguda lennuvälja kohal väikese raadiusega tiirutades piisav lennukõrgus ja alles siis kursile asuda. Ja ka see polnud alati 100% ohutust tagav ettevõtmine. Lennuvälja ümbrus suudeti siiski enam-vähem puhas hoida, kaugemal jäi juba lennukõrgus Stingeritele kättesaamatuks. Nii et siis millisest "meisterlikusest" me räägime?

Stingeri puhul ongi kõige lihtsam taktika tema piiratud laskekõrgusest väljaspool lennata ning sellest tulenevat relvade ebatäpsust korvata suurema tonnaazi alla puistamisega.
Seda kõike ka NSVL õhujõud praktiseerisid ja eks ka ANAF-ile õpetasid.

Teine võimalus oli läbida Stingeri (ja iga teise eelhoiatuseta lühimaarelva) tuletsoon võimalikult kiiresti, selleks läheneti madallennul suurel kiirusel või kõrgelt pikeerides, lasti oma moon alla ning lahingupöördega uuesti üles, sõja käigus paigaldatud peibutusrakettide automaadid olid seadistatud nii, et nende väljalaskmine algas peale bojevaja knopka vajutamist ning piloot ei pidanud sellega üldse tegelema, vaid automaatika tulistas neid ise välja. Väga elementaarsed võtted, Watson.

Ehk siis ei laskutud madalamale kui 3800 meetrit...kusjuures see 3800 koguti lennuvälja kohal tiirutades. Või lennati liigendatud maastikul 200-st meetrist madalamal.