www.militaar.net

Ma küsiks ühe üsna tuntud mehe kohta. Seepärast katsun esialgu elulooliste andmete esitamisel ettevaatlik olla, eks pärast võib neid vastavalt vajadusel lisada

See mees sündis 1880. a. Viljandimaal, lõpetas siin nii valla- kui kihelkonnakooli ning läks siis Riiga Õpetajate seminari õppima. Lõi oma õpinguaastail aktiivselt kaasa ka J Hurda rahvaluule kogumise kampaanias.

Riias aga otsustas hoopis sõjaväelase karjääri kasuks ning astus 1900. a. vabatahtlikult sõjaväkke teenima. Järgmisel aastal astus Vilno sõjakooli, mille lõpetas 1904. a.

Sõjakooli lõpetamise järel määrati teenima 7. Samogiti grenaderipolku Moskvas. Võttis komandeeritud ohvitserina Jurjevi 98. polgu koosseisus osa Vene-Jaapani sõjast 1905 - 06.a. Sõjast naastes määrati tagasi 7. Samogiti polku.

Nüüd jätaks mõned liiga paljastavad faktid vahele

Minu huviorbiidis on mees eelkõige tänu sellele, et omandas ka vene väes lendurvaatleja kutse. Nimelt määrati ta 1917. a. jaanuaris XI armee staabi käskudetäitjaks ohvitseriks õhulaevastiku alal. Saadeti Kiievisse lendurvaatlejate kursustele ning lõpetas need aprillis 1917. Kuid juba mais 1917 viidi ta üle Ülemjuhataja staapi ning nii ta otseselt lennuväe alal eriti pikalt teenida ei jõudnudki.

Ülemjuhataja staabis teenis kuni Kornilovi "mässuni". Oli koos Kornilovi ja teiste tema lähemate kaastöötajatega ka paar kuud arreteeritud, kuid siis läksid nende teed lahku - peale vabastamist tuli ära Eestisse.

Kes oli see mees

Kindralmajor Gustav Jonson?

Gustav Jonson on küll samal aastal ja Viljandimaal sündinud, kuid Riias õppis Polütehnikumis, mitte Õpetajate seminaris

Samuti ei osalenud Vene-Jaapani sõjas, kuna asus sõjaväeteenistusse alles 1907. a.

Ja nii edasi

Esialgu veel lisavihjeid ei anna

Kindralmajor Jaan Soots

täpsemalt siinsamas ülalpool (väga hästi ja põhjalikult kirjutatuna): http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... c&start=15

Järg vaba

Õige vastus. Loodetavasti isand Corvus ei pahanda, et tema postitust sai veidi kasutatud, aga nüüd on vähemalt ka sellele viidatud

Tore oleks muidugi kui sinna tekiks ka mingi järg Sootsi tegemistest sõjaministri ja RK liikmena

Järg siis Meripura soovil vaba...

Küsimus isand corvuse pärusmaalt.

2. Puunia sõda.
Hannibal vs Fabius Maximus.
Pärast mitmeid ebaõnnestunud katseid hävitada Fabius Maximus sõjaliselt, lahinguväljal, otsustas Hannibal käivitada kurikavala plaani hävitamaks oma tüütu vastane poliitiliselt.
Plaan õnnestus - Fabius M. muutus poliitiliseks laibaks ning kadus sõjaareenilt.

Küs: milline oli see kaval-lihtne moodus, mille abil Hannibal sai jagu vägeva Rooma riigi diktaatorist

Fabiuse hukutas „tiitel“ viivitaja mis oli tuletatud tema strateegiast. See oli parim strateegia mis Roomlastel Hannibali vastu oli aga nagu ikka ei meeldinud see kellelegi.

Tiitel 'Viivitaja' käis küll kaasas, aga ei olnud siiski mitte kirstunaelaks.
Saatuslikuks osutus Fabius M-le 1 konkreetne Hannibali aktsioon, mis hukutas ta karjääri poliitiku ja sõjaväelasena....

Kas Fabius Maximusel ei lõppenud lihtsalt ametiaeg?
Ja poliitiline laip on nagu palju öeldud, arvestades et ta sai ka pärast diktaatoriameti lõppu veel paar korda konsuliks.

Ei lõppenud lihtsalt ametiaeg.
Vahetult peale toonaseid sündmusi oli FM laip mis laip.
Hiljem küll olukord muutus nii mõneti ja Fabius M. tõusis fööniksina tuhast

Korrigeerides oma eelmist postitust:
' Tiitel 'Viivitaja' käis küll koormana kaasas, aga ei olnud siiski mitte kirstunaelaks.
Saatuslikuks osutus Fabius M-le 1 konkreetne Hannibali aktsioon, mis hukutas, nagu tundus paljudele toona Roomas, k.a. FM ise, ta karjääri poliitiku ja sõjaväelasena.... '

Tuleb välja, et laibastatigi poliitiliselt:
sündmus ise selline:
Hannibal meelitas roomlaste väed ühte orgu, kus oli mitu väljapääsu. F.M. üksused panid need iluste kinni. Aga Hannibal lasi ööpimeduse varjus härgade sarvedele tõrvikud kinnitada, et jätta mulje, et öösel liikuv valgus on tema sõjavägi. Roomlased panid padavai härgadele järgi ja kartaagolaste armee hiilis vaikselt minema. Ja kogu Rooma süüdistas Fabiust vaenlase minema laskmises.

Lisaks veel, et Hannibal kasutas muidki nippe peale selle, et lasi härgade sarvedele tõrvikud kinnitada, jätmaks muljet, et öösel liikuv valgus on tema sõjavägi.

FM-st süüdistati 2. Puunia sõja aegu arguses ja rumaluses, suurimaks patuks, mida talle omistati, oli aga oletatav riigireetmine.

Hannibal, teades kõike seda, võttis kasutusele salakavala taktika, mis viiski tülika vastase poliitilise hävinguni.
Süüdistatuna riigireetmises, FM diktaatori ameti maha panigi.

Millise aktsiooni võttis H kasutusele kinnistamaks oma tülikale vastasele reeturi mainet?

Hannibal põletas teatava maakoha suht lagedaks, jättes aga Fabius Maximusele kuuluvad alad puutumata.

lamjak, ometi õige vastus!
Hannibal rüüstas ja põletas Rooma aladel kuis jaksas aga FM-e valdused jättis puutumata.
Geniaalselt lihtne ja kindel moodus oma vastase tõrvamiseks

Nii pika pusimise peale pidi ju lõpuks ometi täppi minema.

Aga uueks küsimuseks midagi lihtsat. Mis oli II ilmasõja ajal sakslaste kõige kallim propagandafilm?