www.militaar.net

Tiibrakett pole lennuk.

Teiseks pole teada, et varemnimetatud süsteemid oleks kas reaalolukorras või õppuste käigus avastanud või alla lasknud ühegi ründava tiibraketti.

Sealjuures tekitab küsimust see, et Pantsir mis on oluliselt uuem süsteem - on samuti 0 kinnitatud võiduga ühegi raketti suhtes.

Kõigele sellele lisaks väidab ka isegi kremlimeelne vene internet, et balti mere laevastiku lootus mingitki raketirünnakut tõrjuda on väga väike.

Seega jään ma selle suhtes väga skeptiliseks. Lisaks on balti mere laevastikus ainult paar laeva, mis oleks teoreetiliseks suutlikud selleks. Seega neid võib rünnata ka rohkem kui 1 raketiga korraga ...

Internetis kirjutas ka, et kui mesilane nõelab mehe sootunnust, siis muutub see loomulikust suuremaks

Tiibrakett on isegi lihtsam märk kui madalalt lähenev lennuk, sest ta lendab otse laevale peale ega hakka vingerdama, vastumeetmeid kasutama ja radarit segama, kui tuli avada. Lisaks lülitab ta silmapiirile ilmudes sisse radari, kui seda enne ei avastatud, siis selle radari kiirgamine reedab lähenemise juba kindlalt.

Sealjuures tekitab küsimust see, et Pantsir mis on oluliselt uuem süsteem - on samuti 0 kinnitatud võiduga ühegi raketti suhtes.

Sinine Oda (ega tema aluseks olev Gabrieli mudel) pole ka osalenud üheski sõjas ega uputanud ainsatki alust. Vanemad Gabrieli versioonid on uputanud ainult vaakumlampidel elektroonikaga (ja araabia ässade juhitud) vene raketikaatreid 1970ndatel.

Kapten Trumm kirjutas:Tiibrakett on isegi lihtsam märk kui madalalt lähenev lennuk, sest ta lendab otse laevale peale ega hakka vingerdama, vastumeetmeid kasutama ja radarit segama, kui tuli avada. Lisaks lülitab ta silmapiirile ilmudes sisse radari, kui seda enne ei avastatud, siis selle radari kiirgamine reedab lähenemise juba kindlalt.

Päriselt? Tahad sa sellest ehk rohkem pajatada?

Saab akf Ott Laanemetsale õnne ja jõudu soovida.

NATO 1. alalise miinitõrjegrupi ülemaks järgnevaks aastaks sai Eesti mereväe ohvitser kaptenleitnant Ott Laanemets. Rahu ajal kuni kaheksast laevast koosnevat laevastikku juhib eestlane teist korda.

Ja et siin "põllul" selgitustöö jätkuks.
https://www.err.ee/1608463988/nato-1-alalise-miinitorjegrupi-ulemaks-sai-eesti-merevae-ohvitser

Kaks korvetti: 0,12% SKTst

Selle raha eest saab ainult kaks korveti imitatsiooni.

Kapten Trumm kirjutas:

Kui mitu protsenti püsivat tõusu kaitsekulu osakaaluna SKTst läheks maksma täiendavad võimed, eeldusel, et kaitsekulu osakaalu tõus on jääv?
Kaks korvetti: 0,12% SKTst

Selle raha eest saab ainult kaks korveti imitatsiooni.

35 miljonit aastas pole piisav? Laevade eluiga on 20-30 aastat.

Ju siis Kapten Trumm teab paremini
Hoopis huvitavam konstruktsioon on “Keskmaa õhutõrje: 0,12% SKTst”. Ma ei väida, et ministeerium pole arvutusi teinud, vaid et see teema on ühiskonnas ülemüstifitseeritud ja selle pealt tehakse ebaasjakohaseid võrdlusi/järeldusi. Mitu patareid ja kilomeetrit (ma mõtlen laskekaugust; merel on sellega lihtne: keskmaa on 10-50 miili) on “keskmaa õhutõrje”? Aga kui patareis on üks laskeseade vähem, mis siis? Võrdlusena: mitmest tankist algab soomusmanöövrivõime?

Aga näidake matemaatikat.
Kaks korvetti, sõidavad kordamööda patrullteenistust nagu meil visioneeriti. Soomes on laevu rohkem, üks raketikaater sõidab 100 merepäeva. Meil peab siis sõitma 182 merepäeva. Korveti jooksvad kulud sõidutunni kohta on ca 8000 eurot. Pool aastast on 4380 sõidutundi. - 35 miljonit aastas laeva kohta.
Laeva soetusmaksumus koos relvastusega 400M eurot (selline tuleb umbes Soomes see number kah), eluiga 30 aastat, kapitalikulu 13,3 miljonit aastas laeva kohta (400M: 30a). Kahe laeva peale aastas 96,6 miljonit eurot.

Kui me arvestame, et raha on 35M kahe laeva peale, st 17,5M ühe laeva peale, siis lahutades sellest kapitalikulu (-13,3 miljonit) jääb laeva jooksvateks kuludeks 4.2 miljonit aastas, mis võimaldab kummalgi alusel aastas merel olla umbes 3 nädalat, millest ei piisa isegi väljaõppeks.

Seega antud rahaga on
1. võimalik soetada, hästi välja õpetada ja rakendada patrullis korveti imitatsioonid (nt ilma relvastuseta) või
2. soetada siiski korvetid, aga nende väljaõppeks ja teenistuseks raha eriti pole.

Loomulikult on siin vahepeal ka halle toone, näiteks eeldame, et soomlaste 100 ööpäeva merel on väljaõppeks piisav maht. 100 ööpäeva on 2400 sõidutundi ehk 19,2 miljonit. Selle miinuseks on muidugi asjaolu, et laevade ostmiseks enam raha ei jää.

retti kirjutas:

nimetu kirjutas:

Seoses sellega huvitav küsimus,mis sellest meile võib saabuda.Pidades silmas seda,et nood nõuavad ka majutust.Mereväe üksused?Täiendav lennukitekogus ja õhutõrjet?

Mereväe üksused mingit väga erilist logistikat ega infrastruktuuri ei vaja, sest nad on suht iseseisvad. Kogu kraam on neil laevadel olemas. Kui midagi vaja, siis käivad korra sadamas ja võtavad peale.

Õhuväe osas pole ka midagi erilist, sest meil on siin ennegi täiendavad lennukid viibinud. Tuletagem meelde kasvõi Ukraina sõja esimese vaatuse järgne aeg.

Põhimõtteliselt on NATO reaktsioon enam-vähem selline nagu ootasin/lootsin. Tulevad täiendavad üksused, lennukid, laevad jne. See on igati õige vastus.

Saaremaa süvasadam võib lõpuks kasulikuks osutuda.

OT, aga kui läheb käiku ning leitakse, et Saaremaa on äge koht, siis paari aasta pärast, kui MeV sunnitakse kesklinnast välja on esimene valik süvasadam?

Süvasadam ja Saaremaa oleks mitmes mõttes sobiv ja sobivam koht, kuid ...
Kaitseväge tervikuna vaadates ei ole järgmise 10 aasta jooksul selliseid vahendeid, et Saaremaale MeV baasi ehitada.
Kui MeV baasist üldiselt rääkida, siis - taristut on vaja ikka. Inimesed ei ole ainult laevas, varustus tahab varju ja tänane kai ei vasta vajadustele. Lisaks veel kõik kommunikatsioonid.

Saaremaa süvasadam asub Saaremaa lääneotsas ehk vägagi ääremaal, kus pole mitte midagi. Palju MeV kaaderkoosseisust on valmis Tallinnast sinna kolima? Paljud ettevõtusideed taolistes kohtades jäävadki pidama selle taha, et pole inimesi, kes teeks. Kohapeal pole eriti ja kaugelt pole mõtet sõita, kui tööpakkujaid kodu kõrval on piisavalt. Kui KV on sunnitud konkureerima muu majandusega samade inimeste pärast, siis ei tundu väga perspektiivikas kolida kohta, kust tegelikult inimesed lahkuvad tõmbekeskustesse.

Ma usun, et kolijad leiaks. Kõige suurem problem on sadam ise. Keskkonnakaitselistel põhjustel on seal isemoodi kai, kust laine alt läbi käib ja lainemurdjat ei tohi ehitada. Väikesed laevad ei saa seal seista ja suurtelgi on ebamugav.

Jah, vaatasin seda sadamat just Maa-ameti aerofotolt, et miks pole lainemurdjaid.
Tõsi muidugi, et poolsaar on seal põhja-lõuna suunas ja läänekaare tormide eest varjab.

Kui hiljuti Rootsi vedas täiendusüksusi Gotlandile, oli üks kaamera ette jäänud masin selline


Oskate leida, mis masin see on ja milleks vajalik?

Meenutab õhutõrje juhtpunkti. Võin eksida.
Äkki RBS-23 oma?

https://conworld.fandom.com/wiki/RBS_23 ... AMSE02.jpg