www.militaar.net

Väino kirjutas: ↑20 Apr, 2024 22:11 Maa sees sooja salvestades köetakse ka pinnas soojaks, see lisab salvestusmahtu, aga huvitav, kuidas välditakse põhjavee poolt soojuse minemakandmist?
Ja teine - kas keegi füüsikat tundev akf suudaks puupeale selgitada energia jäävuse seaduse kehtivust vee ringluses.
Oletame, et põdrad lasevad Vantaa maapõues oma soojussalvestis vee keema.
Aur tõuseb üles ja kütab linna soojaks.
Sellega saadakse vee keetmisel kulutatud energia enam-vähem tagasi.
Aga vett uuele ringile lastes saab selle läbi hüdroelektrijaama turbiinide juhtida - 300 meetrit langust ju. See energia ei tule õhust ega armastusest. Mille arvelt siis?

Soojuse kadu vähendatakse sobivaid soojusisolaatsiooni materjale (näiteks vahtklaas) kasutades.
(Vahtklaas muidugi on sellise hinnaga, et meie "tavaline ehitaja" ei tunne sellist materjali.https://www.hange.ee/blogi/vahtklaasi-abc/ https://www.google.com/search?q=vahtkla ... -serp#ip=1

Nad ei lase vett keema, sest 5bar rõhuall olev vesi ei kee +140C temperatuuri juures.

5bar rõhu tekitamiseks piisab, kui mahuti asub 50m sügavusel ja tekkiv veesammas hoiab ise mahutis vajalikku rõhku.
https://teadus.postimees.ee/7997814/soo ... 20kraadini.

Rajatis koosneb kolmest 300 meetri pikkusest maa-alusest hoidlast, mis on mõeldud kuuma vee hoidmiseks. Nendes koobastes hoitakse vesi surve all, et vesi ei keeks üle ega aurustuks, võimaldades temperatuuridel tõusta kuni 140 kraadini.

Ei ole mitte "300m langust" vaid on kirjas "300m pikkused hoidlad".

Soovi korral annaks seda täiendada ka puuraukudega, kust soojust juurde saada.

Kriku kirjutas: ↑21 Apr, 2024 9:29 Mitte mingit energia jäävuse seaduse rikkumist ei ole. Vee ajab keema ja saadab üles (maapõue)soojus. Osa sellest energiast püütakse kinni teel üles, osa teel alla tagasi. Kõik see tuleb soojusest.

Maapõue soojusest on asi kaugel. Pole seal sellist soojust. https://et.m.wikipedia.org/wiki/Maapinn ... aalenergia
Seal on mõte, et vee kütmiseks kasutatakse igasugust jääksoojust ja ka elektrit. Need mahutid on seal selle soojuse salvestamiseks. Kui vaja hakatakse soojust üles pumpama.

Väino kirjutas: ↑21 Apr, 2024 10:11 See ei ole enam soomlaste soojussalvestiga seotud jutt:
Olen lollilt kangekaelne, tegelikult tahaksin hirmsasti teada, kus mu mõttekäigus viga on, mida olen tähelepanuta jätnud.
Vesi keedetakse süsteemi allosas, soojusisolatsiooniga toru kaudu tõuseb aur üles ...

Esiteks vett mitte ei "keedeta" vaid "soojendatakse vajaliku temperatuurini", sest "keemine" ja "soojendamine" ei ole sünonüümid.

Teiseks on ju artikli tekstis kirjutatud, et "auru ei kasutata", sest +130C auruga võib küll vorste keeta aga mitte turbiini käivitada.

Väino kirjutas: ↑21 Apr, 2024 9:14

Akf OLAVI kirjutas: ↑21 Apr, 2024 2:18 Ei ole mitte "300m langust" vaid on kirjas "300m pikkused hoidlad".

Aitäh minu vea paranduse eest, on jah vähem kui 300 m sügavust. Mahutite lagi 100 m, põhi 140 m sügavusel. Aga küsimus jääb ikka üles: kaevan augu, läbi turbiinide jookseb sinna vesi, keedan ära, aur hiilib välja, tuba saab soojaks ja vesi voolab jälle läbi turbiinide alla. Head aega, onu Joule, oleksid võinud õllepruulijaks jääda.

Paistab, et siin aetakse omavahel sassi "pumphüdrosalvesti" ja "soojustsalvestav mahuti"?

Akf OLAVI kirjutas: ↑21 Apr, 2024 10:43

Väino kirjutas: ↑21 Apr, 2024 10:11 See ei ole enam soomlaste soojussalvestiga seotud jutt:...

Esiteks vett mitte ei "keedeta" vaid "soojendatakse vajaliku temperatuurini", sest "keemine" ja "soojendamine" ei ole sünonüümid.

Teiseks on ju artikli tekstis kirjutatud, et "auru ei kasutata", sest +130C auruga võib küll vorste keeta aga mitte turbiini käivitada.

Esimene lause on vist tähelepanuta jäänud.

Olkiluoto III hoolduse lõpptähtaega pikendati kolmandat korda. Kokku tegeleb sellega ca 1100 spetsialisti, kes on kohale lennutatud üle terve Euroopa.
https://www.hs.fi/talous/art-2000010375347.html

Eesti tingimustes oleks ühest tuumajaamast meile vähe abi. Kui SMRi ehitama mina, tuleks teha minimaalselt meie piirkonda 2tk.

gooligan kirjutas: ↑22 Apr, 2024 7:33 Olkiluoto III hoolduse lõpptähtaega pikendati kolmandat korda. Kokku tegeleb sellega ca 1100 spetsialisti, kes on kohale lennutatud üle terve Euroopa.
https://www.hs.fi/talous/art-2000010375347.html

Eesti tingimustes oleks ühest tuumajaamast meile vähe abi. Kui SMRi ehitama mina, tuleks teha minimaalselt meie piirkonda 2tk.

Miks? ega Olkiluoto tervenisti ei seisa ju, üks reaktor ainult. Neid reaktoreid oleks ka meile planeeritud siiski 4.

Vee vahepealne aurustamine ei tee muud kui ainult tekitab lisakadusid. See aur ei teki sinna niisama. Röögatult energiat kulub. Kulutad ära kõik mis alla tulles välja võtsid ja jääb veel hulka puudugi. Seejuures pole mingit vahet, kas tõstad tonni vett alguspunkti tahkes, vedelas või gaasilises olekus. Üles tõstmiseks kulub Ikka samapalju energiat.
NB! See kõik kehtib kinnise süsteemi kohta. Kui me hakkame lisama siia väliseid tegureid, siis võib igasugu erinevaid tulemusi saada. Näiteks kütab alla lastud vett hoopis magmakamber - lipsti on sul piisavalt energiat, et igasugu põnevaid asju ringi ajada. Sihukest musta maagiat kasutatakse muuhulgas Islandil.

2korda2 kirjutas: ↑22 Apr, 2024 17:50 Vee vahepealne aurustamine ei tee muud kui ainult tekitab lisakadusid. See aur ei teki sinna niisama. Röögatult energiat kulub. Kulutad ära kõik mis alla tulles välja võtsid ja jääb veel hulka puudugi.

Jah, inimesed väga alahindavad energiakulu mis läheb aine oleku muutmisele. Normaalrõhul:

1 kg jää sulatamine võtab 334 kJ energiat
Selle sulanud vee kütmine nullist 100 kraadi juurde (ikka veel vedelal kujul) võtab vaid circa 418,6 kJ.
Aga kogu selle 1kg ära keetmine auruks (juba 100 kraadi juures!) Võtab ... 2260kJ

Ega ilmaasjata ei kasutata jääkuubikuid joogi jahutamiseks, mitte lihtsal külma vett Samamoodi seletab see, miks kiirkeetjal just selle keema ajamisega nii kaua läheb, kuigi pahisema hakkab ruttu (rääkimata kogu vee ära keetmisest)

Kogu arutelu algas ju Vantaa maa-alusest soojussalvestist. Selge see, et aur ei ole parim võimalus soojuse salvestamiseks, aga energiakandjana on täitsa hea kui kg transpordib kaks ja veerand MJ. Üles kerkib täitsa iseseisvalt, enda alla mingit erilist rõhku tekitamata. Veesammas näiteks teeb 100 m peale juba 10 bar.

Väino,
palun kirjelda, kuidas kinnises süsteemis aur "kerkib täitsa iseseisvalt"?

Ma ei ole selle ala spetsialist, aga kujutan ette, et kui "tuld all hoida" ja piisavalt jäme toru ülespoole läheb, siis üles ta kerkib. Kinnises süsteemis tahab sooja saades rõhk tõusma hakata ja mis siis juhtuma hakkab on minu jaoks tume maa. Seda olen kuulnud ja akf OLAVI pani eelmisele lehele hea pildi kuidas rõhk ei lase veel keema minna.
Kui üleval tarbida soojus ära, siis hakkab seal rõhk langema ja teadja peaks selle peale tõmmet küll tundma ehk siis aur hakkab vastavas suunas liikuma.

Väino kirjutas: ↑22 Apr, 2024 19:34 Kogu arutelu algas ju Vantaa maa-alusest soojussalvestist.
Selge see, et aur ei ole parim võimalus soojuse salvestamiseks, ...

Soojuse salvestamise arutelu algas Vanta salvestist aga kuskohast ja millisel põhjusel see auru ja turbiinide jutt tekkis, kui kui Vanta artiklis oli kirjas, et seal auru ei kasutata?

Lükkasin akf Väino küsimuse koos vastustega siit õigemasse kohta: viewtopic.php?p=840346#p840346