Venemaa põllumajandus ja teraviljaeksport
Borja kirjutas:vadim kirjutas:
Türgi on No 1 ostja Venemaa nisule, maisile, päevalilleõlile, - jahule (ekspordi kogumaht nende toodete osas 1,5 miljardit usd).
Kas ma näen õieti // olen ma midagi väga põhjalikult maha maganud
Kas ei ole mitte nii, et viimati vedas Venemaa teravilja VÄLJA veel tsaar-batjuška Nikolai II ajal.. ja pääle seda on teravilja ainult SISSE veetud
Tõsi – Venemaa oli teravilja eksportija enne esimest ilmasõda ehk siis Nikolai II ajal.
Venemaa ei vedanud lihtsalt vilja mingis koguses välja, vaid oli maailmas suurimaks viljaeksportijaks. Vilja väljavedu Venemaalt moodustas 45 % maailma viljaekspordist
http://www.e-reading.club/chapter.php/1 ... perii.html
Wikipedia annab Venemaa osakaaluks küll 28 %
https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A1%D0 ... 0.B2.D0.BE
Nõukogude ajal lõpuks muutus Venemaa, õieti NL aga suurimaks viljaimportööriks
http://www.e-reading.club/chapter.php/1 ... perii.html
Rekordaasta oli 1984, kui NL ostis sisse 46 miljon tonni vilja. Keskmisel moodustas nõukogude viljaimport 1980ndatel 15 % maailmariikide viljaimpordist.
Selle üks võimalik põhjus: subsideeritud loomakasvatusee laialadane arendamine mis vajas sööta (vili, sojauba, sojajahu jne).
http://www.choicesmagazine.org/choices- ... od-economy
Viimasel nõukogude aastal kasutati kogu teraviljast kolmveerand loomasöödaks (sh kombikormi tegemiseks)
http://kaivg.narod.ru/export5.pdf
NL kokkuvarisemine tõi kaasa varasemate subsiidiumite kadumise ja koos sellega loomakasvatuse järjepideva vähenemise Venemaal (ka meil muidugi). Sellega kadus ka vajadus suuremahulise teraviljaimpordi järele.
http://www.choicesmagazine.org/choices- ... od-economy
Pärast NL kokkuvarisemist
Esimestel aastatel ehk 1991-1993 Venemaa vilja ei eksportinud.
Vilja eksport algas 1994.aastal. Vilja eksport kajastus muidugi ka põllumajandustoodete ekspordimahu kasvus.
Näiteks 1995- 2013.a. kasvas kasvas Venemaa põllumajanduseksport 0,8 miljardilt usd-lt 14 miljardi usd-ni (17 x) jäädes siiski tollal veel alla pisikesele Taanile, ka Poolale, rääkimata Hollandist.
Tõsi – samal perioodil suurenes suurenes ka põllumajandussaaduste (toiduainete) sissevedu, import kasvas 10 miljardilt 38 miljardi usd-ni ( 4 x)
http://knoema.com/cduhihd/world-exports ... l-products
Venemaa negatiivse kaubandusbilansi põhjus toiduainete ja põllumajandusaaduste osas : eksporditakse suures koguses vilja ja päevalilleseemneid jmt, samas kui impordis domineerivad suurema lisaväärtusega tooted nagu liha, puuvili, juurvili ja töödeldud toiduained.
http://www.choicesmagazine.org/choices- ... od-economy
Venemaa ka impordib teravilja
file:///C:/Users/Kasutaja/Downloads/unifiles_ZAXNMz%20(1).pdf
Küsimus pole minu arvates logistikas nagu mõni foorumalne on eespool püüdnud teravilja impordi seletuseks välja pakkuda.
Suure osa Vene teravilja impordist moodustab kas riis (kasvab Krasonadoari krais ja kataks tegelikult sisevajaduse, aga veetakse sisse kindlaid pikateralisi sorte-
http://k-vedomosti.ru/ris/ ), oder (õlletööstus, kruupide valmistamine jm- näib et venelased vajavad teatud sorti otra) ning huvitaval kombel ka nisu, mille suureksportöör ta ise on.
Nisu impordi kohta kehtib ehk selline seletus: Peamise osa nisuimpordist moodustab kõrgekvaliteediline suure gluteenisisaldusega toidunisu, mida Venemaal ei kasvatata piisavalt klimaatiliselt põhjustel, aga mida vajab toidutööstus. Taolist suure gluteenisisaldusega nisu kasutatakse sageli seguna koos madalama kvaliteedi nisuga. Nisuimpordis on eraldi tootegrupiks kõva nisu, mis Venemaal praktiliselt ei kasva, aga mida vajab makaronitööstus. Venemaale tuuakse ka seemneviilja
http://www.abercade.ru/research/analysis/959.html
Tagasi viljaekspordi juurde.
Viimase 15 aasta jooksul on Venemaa teraviljaeksport kasvanud 7 miljonilt 31 miljoni tonnini (viletsa saagiga embargoaasta 2010/2011 oli erandiks), kusjuures teravilja import on samal ajal kõikunud 0,4 ja 2,4 miljoni tonni vahel.
http://www.agroinvestor.ru/analytics/ar ... rov-zerna/
Teraviljaekspordi põhjust tuleks otsida esmajoones tootlikkuse kasvust.
Näiteks 1996-2000 oli saagikus keskmiselt 1300 kg / ha ja kogutoodang aastakeskmisena 65 miljonit tonni.
Aga perioodil 2011-2013 oli keskmine saagikus juba 1900 kg / ha ja kogutoodang aastakeskmisena 85 miljonit tonni.
2000.a. paiku ja pärast seda ilmuvad Venemaal superklassi farmid (põllumajandusettevõtted) ehk nn. „uued operaatorid „ , mis näivad olevat põllumajanduse tõusu taga. Tavalise „uue operaatori“ või holdingu käsutuses olevad põllumajandumaad ületavad kunagiste kolhooside kõlvikuid kümneid kordi (tuletan meelde,et kolhooside suurus oli vahemikus kusagil 4000-8000 ha).
http://www.choicesmagazine.org/choices- ... od-economy
http://ecsocman.hse.ru/data/220/698/1219/rylko.pdf
(lisamärkus: keskmine saagikus 1300 kg hektarilt oli ikkagi madal näitaja, võrrelgem seda kasvõi tsaari- Venemaa keskmise saagikusega Nikolai II ajal- 740 kg /hektarilt)
Meie mõistes tootmistalud ei mängi Venemaal suurt rolli. Neid on kõigest veidi üle 300 000 (Ameerikas ulatub farmerite arv 3,5 miljonini !!??)
http://www.agroinvestor.ru/technologies ... e-fermery/
Superklassi tootjate kõrval tuleb märkida isiklikke abimajapidamisi. Kui NL viimasel ehk 1990.aastal oli isklikke abimajapidamiste osakaal üldises põllumajandustoodangus 25 %, siis hiljem on see kõvasti tõusnud ulatudes paar aastat tagasi 50 % ni. Venemaal andsid isiklikud abimajapidamised 80 % kartulist (10 % tuli põllumajandusettevõttetest, 10 % taludest), 70 % avamaa köögiviljadest (tomat, kurk, kapsas, porgand), 50 % piimast, 40 % linnulihast ja veiselihast. Suurettevõtted domineerisid munatootmises (80 %) ja teraviljakasvatuses, peedi- ja päevalilleseemnekasvatuses.
Iga 8.venemaalase peasissetulek tuli isiklikust abimajapidmisest, vanemaealistest igal viiendal.
Venemaal on umbes 35 miljonit suvilat (see on 40 % linnaelanikest), lisanduvad need kes maale ostnud maja või kusagil endale ise maatüki haaranud (kokku 5-10 miljonit). Sellisel moel on pooled vene linnaelanikest maatüki valdajad. Teada on ka see et 70 % suvialomanikest tootis mingeid põllumajandussaadusi, eelmise kriisi aastatel 80 %.
http://rusplt.ru/fact/lichnoe-xozayctvo.html
Tagasi teraviljasaagikuse juurde.
Viimane aasta oli Venemaa põllumajandusele hea, keskmine teravilja saagikus mõnedel andmetel
3130 kg hektarilt
http://www.interfax.ru/business/458724,
aga pigem tuleks uskuda vist seda numbrit -2460 kg hektarilt
http://svetich.info/publikacii/apk-aktu ... progn.html
Võrdluseks pisikese põhjamaise Eesti viimase aasta keskmine teraviljasaagikus oli 4169 kg hektarilt.
http://uudised.err.ee/v/majandus/e21e77 ... onni-piiri
Parimad vene põllumajanduspiirkonnad muidugi ületavad Eesti näitu.
Kransodari krai- 5600 kg hektarilt, Belgorodi oblast- 4450 kg hektarilt
http://www.belapk.ru/arhiv2/materialy_k ... izvestiya/
samuti Krasnodari krai keskele jääv Adõgee Vabariik 4800 kg /ha , ja väga suure üllatusena ka Kaliningradi oblast – kogusaak 542 000 t , saagikus 4570 kg/ha,
http://www.mcx.ru/news/news/show/44692.78.htm
Vene teravilja sihtriigid
Türgi- 16 %
Egiptus- 14 %
Saudi Araabia- 6 %
Iraan- 5 %
Jeemen- 4 %
L-Korea- 4 %
LAV- 4 %
Israel- 3 %
veel 35 riiki
(põhiturg näib olevat Kesk- ja Lähis-Idas + Egiptus, Türgi)
http://morvesti.ru/tems/detail.php?ID=35588
Teooria: Teravilja import Kaug-Ida kaudu
Foorumis kõlanud teooria, tegelik pilt on vist teistsugune.
Venemaal pole Kaug-Idas spetsiaalseid viljaterminaale, Vladivostoki kaudu on eksport siiani toimunud vagun-laev põhimõttel. Kuna Aasias viljavajadus kasvab, siis tahetakse hiinlaste abiga esimesed sellised terminalid ehitada (jäävad ilmselt ka hiinlaste opereerida)
http://agriculture.by/news/mirovye-novo ... oka-rossii
Teraviljaekspordi lähitulevik
Praegu toodab 60 % maailma teraviljast 10 riiki, nende hulgas on ka Venemaa. Teravilja peamised tootjad on Hiina, USA, India- kokku 1 miljard tonni ehk pea pool maailma toodangust. Venemaa osa on 5 % (endine NL 10-11 %). Esimese kümne tootja seas on ka Prantsusmaa, Indoneesia, Kanada, Argentiina, Brassilia, Saksamaa.
http://agrogold.ru/perspektivy_razvitiya_zernovogo_ryn
Kuid nisueksportijana on Venemaa hõivanud kolmanda koha.
2015/2016 aastaks on olemas prognoos, et Venemaa nisu ekspordimaht saab olema 23 miljonit tonni mis jääb ainult veidi alla USA teraviljaekspordi mahule
http://vz.ru/economy/2015/9/8/765512.html
Venelaste uued eksporditurud- venelased loodavad sisenda uutele turgudele või oma positsioone tugevdada tänu ameerika nisust odavamale hinnale (siin on kõvasti kaasa aidanud rubla odavnemine) Mehhikos, Egiptuses (praegu 25 % turust), Nigeerias. Üldiselt on hetkel on vene nisu osakaal maailmas ca 14 %, aastaks 2020 loodetakse see tõsta 20 %-le.
http://vz.ru/economy/2015/9/8/765512.html
Tähelepanu pööratakse ka teistele kultuuridele. Nii kasvasid odra tarned eelmisel hooajal rekordilise 5,4 miljoni tonnini.
2008.a. eksporditi esimene kogus maisi, nüüd selle ekspordimaht 4 miljonit tonni (sh 1 miljon tonni Lõuna Koreasse), aga maisi eksport peaks kasvama
http://vz.ru/economy/2015/9/8/765512.html
Potentsiaali kasvuks on olemas. Venemaal on 6 % maailma teravilja külvipindadest, aga vene toodang moodustab ainult 3,3 % globaalsest toodangust kuna saagikus on madalam üleilmsest tasemest 1,5 x, USA tasemest 3,6 x, Prantsusmaa tasemest 4 x, Kanada tasemest 1,6 x
http://agrogold.ru/perspektivy_razvitiya_zernovogo_ryn
Lõpetuseks veidi hämmastav fakt- põllumajandussaaduste ekspordist saadav raha 20 miljr usd ületab relvastuse müügist saadava rahasumma - 15 miljr usd
http://www.utro.ru/news/2015/10/01/1256999.shtml
