Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

[Vastaja]

Väiketalude hävingus otsustava tähtsusega oli Vene rubla devalveerimine 1998 augustis. A la rubla muutus kaks korda odavamaks ja Eesti eksportkaubad sinna kaks korda kallimaks.

[Kriku]

2) Järje taasleidmiseks on oluline esiteks arvesse võtta, et EW maareformiga loodud asunikutalud ei olnud reeglina ühes tükis, vaid koosnesid paljudest lahustükkidest (ka üle 10 lahustüki tuli ette). Ja kaugemal asuvad metsaheinamaad olis aastaks 1991 tavaliselt metsa kasvanud (siit see nõukaaegne metsasuse protsendi suur tõus). Et 25-30hektarilisest tagastatud maaomandist vaid 2 ha (just selle suuruse pakkus välja ksf. 2korda2) põllupidamiseks kõlblik, tuli ette küll.
Aga teiseks oli EV maareformis pärijate ring väga laiaks aetud. Nii tuli ka paljud põlistalud pärijate vahel siilukesteks jagada.

Statistikat 1938/39. aasta kohta. Kuni 20 ha taludes oli põllumaad keskmiselt 7,36 ha, 20-30 ha taludes 11,51 ha, 30-50 ha taludes 15,18 ha ja üle 50 ha taludes 24,37 ha. Allikas: Eesti põllumajandus XX sajandil I (2006) lk. 51, peatüki autor Ants Laansalu. Viitab Antons 1957.

See oli siis pärast asunikutalude loomist ja kõikvõimalikke hilisemaid talude arvu kasvatavaid reformiseadusi.

Tagastatud maadest võis olla osa tõesti võssa kasvanud, aga võsa vahel 2 hektariga taasalustamine ja eestiaegne talupidamine olid ikka täitsa ise asjad. Need inimesed, kes rääkisid talude taastamisest, pidasid ikka silmas talude taastamist sarnase maakasutusega, kui see Eesti ajal oli. Ja nagu öeldud, sai see mõtteviis esimese väljundi seaduse kujul juba ENSV Taluseadusega, st. enne omandireformi. Võib hoopis öelda, et taluseadus ja omandireform olid vastukäivad.

ENSV Taluseaduse § 11 lg. 3 ja 4 sätestavad koguni:

(3) Talumaa maksimaalsuuruseks on 50 ha haritavat maad. Talupidamise kavast lähtudes võib erandina talu olla suurem. Talumaa sisse arvatakse hoonetealune ja õuemaa.

(4) Kui talu taastamise korral antakse tagasi maa, mis varem oli haritud, praegu aga võsastunud või muul viisil kasutamiskõlbmatu, harivad selle üles maaparandusorganid kolme aasta jooksul riiklike vahendite arvel.

[kaugeltuuriv]

2) Järje taasleidmiseks on oluline esiteks arvesse võtta, et EW maareformiga loodud asunikutalud ei olnud reeglina ühes tükis, vaid koosnesid paljudest lahustükkidest (ka üle 10 lahustüki tuli ette). Ja kaugemal asuvad metsaheinamaad olis aastaks 1991 tavaliselt metsa kasvanud (siit see nõukaaegne metsasuse protsendi suur tõus). Et 25-30hektarilisest tagastatud maaomandist vaid 2 ha (just selle suuruse pakkus välja ksf. 2korda2) põllupidamiseks kõlblik, tuli ette küll.
Aga teiseks oli EV maareformis pärijate ring väga laiaks aetud. Nii tuli ka paljud põlistalud pärijate vahel siilukesteks jagada.

Statistikat 1938/39. aasta kohta. Kuni 20 ha taludes oli põllumaad keskmiselt 7,36 ha, 20-30 ha taludes 11,51 ha, 30-50 ha taludes 15,18 ha ja üle 50 ha taludes 24,37 ha. Allikas: Eesti põllumajandus XX sajandil I (2006) lk. 51, peatüki autor Ants Laansalu. Viitab Antons 1957.

See oli siis pärast asunikutalude loomist ja kõikvõimalikke hilisemaid talude arvu kasvatavaid reformiseadusi.

Tagastatud maadest võis olla osa tõesti võssa kasvanud, aga võsa vahel 2 hektariga taasalustamine ja eestiaegne talupidamine olid ikka täitsa ise asjad. Need inimesed, kes rääkisid talude taastamisest, pidasid ikka silmas talude taastamist sarnase maakasutusega, kui see Eesti ajal oli. Ja nagu öeldud, sai see mõtteviis esimese väljundi seaduse kuul juba ENSV Taluseadusega, st. enne omandireformi. Võib hoopis öelda, et taluseadus ja omandireform olid vastukäivad.

Kaasfoorumlane Kirku ütles asja,millele tuleb tähelepanu pöörata.Nimelt ka minu arvamuse järgi oli kaks seadust vastuolulised.Ja vastuolu tekkis erinevatest asjaoludest.ENSV Taluseadus võeti vastu aastal 1989,kui keegi veel ei osanud arvatagi,et NSVLiit laguneb,kes proovib siin vastupidist väita ja ütelda,et mina küll arvasin,siis see on paras populism.Selle tõttu läks ka see seadus vastuollu omandireformiga,kuna viimast hakati ellu viima juba taastatud Eesti Vabariigis.See jutt,et Laar kaapis väliseestlaste kintse nagu ei päädi,sest,enamik väliseestlastele tagastatud kinnistud ja majad olid linnades.Ajalugu sattus nii olema,et talunikud jäid suuremas osas Eestisse,sest omanikuinstinkt ei lasknud neid oma maalt minema(mistõttu nad kannatasid ka enim küüditamise käes).Kes tahab võib statistika välja tuua aga nii olevat see olnud.Omandireformi aluseks oli arusaam,et jätkatakse sealt,kus Vene okupatsioon riigi eksisteerimise lõpetas.
Sellel oli ka rahvusvaheline aspekt,sest nn.Eesti Vabariigi tunnustajariigid okupatsiooniajal(ENSV perioodil,nagu USA,UK,jne.) ei soovinud uue vabariigi teket ja rõhusid järjepidevuse peale,näiteks juba mitte omada komplikatsioone Eesti Vabariigi kinnikülmutatud varade vabastamiseks.
Tollel momendil oli kaks otseselt põllumajandus taustaga parteid loodud.Juba Nõuka aja lõpul Põllumeeste Kogud(minuteada tegutseb väikeparteina siiani) ja hiljem Maaliit(nüüdne EKRE).Omaette teema on Isamaliit,mis moodustus mitmest konservatiivsest pisiparteist.Maaliit selgelt kaaperdas põllumajanduspoliitika kolhoosiesimeeste huve arvestades endale,mängides tugevama mängijana Põllumeeste Kogu auti.Isamaliit proovis ka Põllumeeste Kogu enda külge meelitada aga just vastuolu taluseaduse(mis tegelikult sünnitas Põllumeeste Kogu) ja omandireformi vahel(järjepidevuse liini pooldamisest tehtud seadus) takistas seda.Kui vaadata 90-nendate alguse kuni 90-nendate lõpu ajalugu,siis põllumajanduses käis selline kukepoks Maaliidu ja Isamaliidu vahel,mis tegelikult likvideeris vaikselt väiketootmist.Kaks asja minu meelest pani asjale lõpu,raha ja EL suunal liitumiseks tegevusse astumine(lootuses saada samasuguse supikatla juurde nagu teised EL riigid) ja Maaliidu astumine valitsusse,kus selgelt pooldati suurtootjate huve.
Sajandivahetuseks sai aga selgeks,et astumine EL tuleb(nagu ka NATO-sse),mis suuremad tootjad pani veelgi eelseisundisse,neil oli lihtsam kohanduda tulevaste nõuetega ja tagada investeeringuteks vajalik kate.
Jah,eks see omandireformi ja talureformi kirves oli halastamatu.Kurb on aga,et EKRE Maaliidu järglasena kasutab sama populismi nagu 90-nendatel,tegelikult just suurtootjate huve kaitsev tollane Maaliit torpeteeris palju väiketalunike esindada prooviva Põllumeeste Kogu ettepanekuid,mistõttu selline laul a la Laar süüdi on ikka sama räige nagu Savika soga,kes sama viisiga proovis 2000-te keskel viimaseid väiketalunikke ja väiksemaid suurtootjaid enda tiiva alla saada.

[Walter2]

http://publik.delfi.ee/news/mitmesugust ... d=81633041
Kui tegu pole aprillinaljaga siis paras fopaa ikkagi.

[Kurjam]

Loomakarjal vist probleemid http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=81641813

[Che Latino]

Keskpärane huumor: https://poliitika.postimees.ee/4458669/ ... astumisest

[kaugeltuuriv]

Keskpärane huumor: https://poliitika.postimees.ee/4458669/ ... astumisest

Mõtlesin alguses,et see on aprillinali aga kuupäev ju kolmas,mitte esimene.
Sama artikli juures on lõpus ka viited teistele artiklitele,herrakene arvab nendes,et Lääs sekkus Putini valimisse,kui filmis filmi Stalini surm.
Olin just Eestis,kui film Tallinna jõudis ja kuna,mul oli vaba aeg läksin sinna Mustamäel asuvasse kinno just seda filmi vaatama.
Tavaliselt sellised päevased seansid suurt vaatajaskonda ei oleks tohtinud hõivata,pealegi ei olnud ju tegemist mingi Hollywoody acioniga,mis nooremat rahvast oleks tõmmanud.Aga minu üllatuseks olid mõlemad seansid täis müüdud........eriliselt olid pileteid krabanud vene keelt rääkivad isikud.Pakun,selle tõttu,et Venemaal keelati film ära turistid naabruskonnast kasutasid võimalust,et diktaatori üle naerda.
Herrake Lenk ju siis ei taha ja ei soovi diktaatori üle naerda,järelikult peab teda pühakuks,mis viib mind mõttele,MIKS TA SENINI ISTUB PARLAMENDIS,kui kaitseb isikut,kes Eestist kirvega üle käis.Veelgi enam,ta ei soovi,et siin viibivad vene turistid ja kodanikud ei saaks hingata normaalset vabadust otsustada selle üle,mida vaadata,kui peab satiirilist komõõdiat ohuks.Arusaamatuks jääb minule,millele?Glavliti ja kommunistliku pileti vaim ei lahtu tõelise orjahinge peas,hurraa seltsimehed:)
Küll aga ei ole tema esimene loomakarja isik,kes avalikult mõlgutab mõtteid lahkumisest.Ka Ivanova on kukkunud(minu jaoks on ta ikkagi loomakarja isik,kuigi eks) rääkima vajadusest luua uus partei.Kas näeme avalikku lõhe tekkimist nn.vene bloki ja ülejäänud loomakarja vahel?Või kas on Moskvast peale uusi sanktsoone saadud korraldus hakata tegutsema selle nimel,et paigutada mõjuagendid teistesse erakondadesse(EKRE oleks võimalik kanditaat) ja luua venekeelne partei,kellel seljataga Moskva raha(uus venekeelse valija nn.toetuspartei).

[aht0]

Märgiline on see et esimese parteina kaaluks Lenk KE'st välja astumisel.. EKREt.

[maksipoiss]

Loomakarjal vist probleemid http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=81641813

https://tallinn.postimees.ee/4458853/ta ... s/comments Toivo Uutarilt hea kommentaar artikli pealkirjale

[Walter2]

Märgiline on see et esimese parteina kaaluks Lenk KE'st välja astumisel.. EKREt.

On ju mõlemad äärmuslikumate vaadete kandjad, KE nimest hoolimata...

[Kriku]

Kordan ennast, aga mõlemad on üritanud promoda ideed, et Eesti suurim julgeolekuoht on Lähis-Idas.

[Kriku]

RIP Andres Ammas: https://poliitika.postimees.ee/4459679/ ... 1512076513

Vabaerakonna üks mõistlikumaid mehi

[nimetu]

Märgiline on see et esimese parteina kaaluks Lenk KE'st välja astumisel.. EKREt.

Seda olen ma siin vist varemgi kirjutanud, et KE ja EKRE vahel on rohkem ühist kui võiks arvata. Muidugi EKRE vastus Lengile oli minu jaoks päris lõbus.

[Kapten Trumm]

Kes vaatas eilsest Pealtnägijat?
Seal oli juttu seadusliku väljapressija Ivanishvili jätkuvatest vägitegudest. Tasub vaadata.
Eriti halenaljakas oli endise PPA shefi ja tänase SM asekantsler Raivo Küüdi kommentaar, kuidas "noh me lihtsalt sõidame (Ivanishvili pandud) keelumärgi alt läbi".
Et kui kuu aja pärast maksab läbisõit 100 eurot, siis Küüt maksab lihtsalt?

Täiesti häbistav lugu, kuidas ei suudeta ühte suli liistule tõmmata ja kuidas see "esimene Eesti" maksab lihtsalt sulile katuseraha.
See lugu ei ole eile tekkinud - Viimsi vallas tegutseb see tegelane vähemalt 2010. aastast juba sedasi.

Kasvõi näiteks seadusemuudatusega, mille kohaselt on ripakile jäänud üldkasutatavate teede ja tehnovõrkude eelisostuõigus kohalikul omavalitsusel.
Advokaadi kommentaar oli päris kõnekas -minu kliendid maksaks mõistlikult, aga Ivanishvili lihtsalt küsib ebamõistlikke summasid.

[Kriku]

Kui see tolgus oma kodumaal niisugust asja teha üritaks, oleks ta juba ammu mulla all. Ja ta teab seda väga hästi.

Kui kõik märgi alt läbi sõidaks ja võimalusel pooliku tellisega viskaks, siis oleks see jamps ammu lõppenud. Täpselt sama käib juhtumite kohta, kui kellegi lapsed kogu trepikoda terroriseerivad, postkastidesse situvad jne. On väga hea, kui kodanikkond on tsiviliseeritud ja tunnustab riigi vägivallamonopoli, aga riik peab suutma seda adekvaatselt rakendada. Kui riik seda ilmselgelt ei suuda, siis vähemalt moraalseid tõkkeid teistsuguste lahenduste kasutamine minus küll ei tekitaks.