www.militaar.net

Feeliks_Jalgraud kirjutas:

Kui ma olin laps...

http://www.youtube.com/watch?v=Xe1a1wHxTyo

See ei ole vist siit foorumist kuuldud.

Talvesõda.
Kaks soome sõdurit on patrullis ning satuvad venelaste pataljoni peale.
Üks soomlane teisele: "Sa jää siia ootama, ma lähen piiran nad sisse"

Toodet tutvusta ikka asjakohase pildiga- kann või kann? http://www.varusteleka.fi/en/product/mi ... nium/22775

This is the man from Estonia!
http://www.youtube.com/watch?v=6_E-BZnAObI

muzik - v nature

herman30 kirjutas:

Noh see asi on nüüd küll vaieldav - Kui võtta Ratebeer, siis Saku parim toode on saanud 83 punkti, A. Le Coq' oma aga vaid 68. Kui võtta aga nende populaarsed leviõlled - vastavalt siis Originaal ja Premium, siis võiks mõlemad oma 5 ja 6 punktiga hobusel seal kõhu all olla.

Kui juba hobused teemaks. Muidu plikade multikas, aga see osa võiks küll nõukaaega tundasaanuid kõnetada: http://www.youtube.com/watch?v=cbRyT1yDqTM
Ehk et ühel päeval oli Ponyvilles põhjakorea. Maagiline eesriie, spioonismuugeldamine, natuke star warsi üle ilkumist ja puha. Ja peksa oma kõite truumaid lakeisid, palju tahad, ikka asi ei edene, sest süsteem mäda ja ratasteta...

Huvitav, kas see on nüüd mingi vihje või?
http://www.postimees.ee/2672720/video-p ... a-klaveril
Nüüd võiks Kikilips oma pianistioskusi demonstreerida, kasutades selleks näiteks sellist instrumenti:


P.S. Tuleb välja, et oligi vihje. 18. veebruaril öeldakse lõplikult lahti Tartu Rahust.

Täiesti jõukohane lennukikandja ka Eestile

No kes küll paneks selliste rõvedate täppidega istmekatte oma autosse...

Lugupeetaval pole ilmselgelt õrna ettekujutlustki pervode hulgast Eestis ruutkilomeetrile. Peaksin üles otsima kunagi ühe Lada istmetest tehtud pildi, kus juht nõudis oma istmele metssea turjanahast tehtud katet, kusjuures erisoov oli, et kõige karmim harjas täpselt jalge vahele jääks. Põhjendus kõlas, et "meil on külmad talved ja munad võivad külma saada...ja ilus on kah"

Perversne võimleja

„Sanja, kuule Sanja! Kuni ma siin hospidalis lebasin, tegite te mingi arvestuse rööbaspuudel. Kuidas selle harjutuse õige nimetus on, ütle, ah?” pinnis Vanja Pupkin oma kursusekaaslast.
Vanja Pupkin. Kasv meeter viiskümmend batuudilt uiskudega hüpates. Tedretähniline nägu, kõrvad, mis tõid meelde avatud ustega takso, paaniline kartus vastassugupoole ees (ma pole kindel, et ta tänaseks on süütuse kaotanud), absoluutselt eluvõõras. Mis tuul teda Žukovi-nimelisse akadeemiasse tõi, keegi ei teadnud. Füüsilise ettevalmistuse tundides oskas ta lihtsalt naljakalt kangil rippuda (kui õnnestus selleni hüpata). Seetõttu pidi ta umbes viie katse järel suvalises harjutuses arvestust läbida jooksma õpetaja juurde, „panema raporti lauale” ja tõotama, et juba järmisteks arvestusteks omandab ta kindlalt Heraklese jõu ja Apollo kehaehituse ning manguma, et seekord kuidagi arvestus kirja saaks. Seejärel peitis kapten mulksuva „raporti” ohkega lauasahtlisse, saatis Vanja, keda ta ainult „võimlejaks” hüüdiski, värvi ja pintsli järele, et ta spordisaalis midagi ära värviks, ning maalis arvestuste raamatusse Vanja poolt palavalt soovitud „rahuldava”. Seekord oskas Vanja üle kuu aja hospidalis vedeleda aga meie fakulteet andis just sel ajal harjutuse xx arvestuse rööbaspuudel. Umbkudse nimetusega „astud ligi – jõuga tõus toengusse – jalgadega vehkimine – tirel – alla prantsatamine – mitte kaela murda – astud eemale”. Nüüd vaeseke pinnis, kuidas täpselt seda perverssust rööbaspuudel nimetati, samal ajal mõttes „raporti” litraaži rehkendades, mis tal tuleb selle eest välja käia.
„Lühidalt, nii, Vanjake, ära pabista! Rööbaspuud pole sul kang. Siin pole vaja õppida kogu liigutuste järjekorda, kuna igal harjutusel on täpne nimetus! Seda, milles me arvestuse tegime, nimetatakse...”
Sanjake. Üpris ebatavaline iskiksus. Inglikese nägu ja kuradikese hing. Kui vanamemm talt tänaval küsis, kuidas jõuda Punasele väljakule, siis särava naeratuse ja silmadest kumava sooviga kogu inimkonnale heategu teha antud seletuse järel suundus vaene memmeke kusagile Birjuljovo kaubarongide jaama poole...
Sanjakese vastust Vanjale ei lasknud mul lõpuni kuulata kapteni röögatus:
„Seltsimehed kursandid! Rivistuda! Kolme viirgu paigale!!! Nii! Täna on õppeplaani järgi... (järgnes meie organismide täiustamise programmi nimekiri). Kõik said aru? Küsimusi on?”
„Seltsimees kapten! Kursant Pupkin! Lubage pöörduda?” kostis rivi lõpust Vanja arglik hääl.
„Aa! Meie võimleja! No davai, luban, pöördu!”
„Seltsimees kapten, aga... Millal saab... Noh, need, kellel tegemata... Arvestust teha...”
„Bljää! Oled sõjaväelane või mis?! Sa ära siin tagumikku mudi, vaid formuleeri oma küsimus valjusti ja selgelt!”
Pupkin võttis end kokku:
„SELTSIMEES KAPTEN, LUBAGE KÜSIDA, MILLAL SAAB TEHA ARVESTUSE KUNNILINGUSES RÖÖBASPUUDEL?”
Õhus valitses sekund vaikust ja siis varises rivi kolmas viirg... Esimesed kaks jäid püsima, kuigi naerust põlved nõtkusid... Mina kõõritasin Sanja poole. Sellist näoilmet olin ma juba kunagi näinud... Oma kassil, kui ta ükskord terve paki hapukoort laualt maja ajas... Kapten muutus näost tumepunaseks:
„Tvoju mat!!! Millises, nah.. kunnilinguses??? Sa, perverdist võimleja, hakkad mul veel kangil minetis arvestust tegema!!!”
Teine viirg kukkus... Esimese niitis maha Pupkini, kes seisis roosade kõrvadega ja ei taibanud üleüldise lõbu põhjust, järgnev küsimus:
„Mis, kas kõik teised on juba teinud?...”

ma mõtsin kus ma seda varem lugenud olen:
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... &start=150 lugu 99
ei noh aga lugu ise on muidugi hea