Hehe, eks asi pole nii hull kui tundub. Kõige lihtsam ongi see ''vaimu'' teooria, miski peab mind mudeli juures tõmbama. Eks saaks ju asja ka hambad ristis valmis, aga kas see oleks siis enam hobi? Mõni aeg tagasi tegin mõttes otsuse, et nokitsen selle kallal mis hetkel tõmbab ja naudin mida teen. Kui säde on kadunud, siis las ta jääb kõrvale oma aega ootama.
Praegu on jah tegusad ajad ja argipäeva õhtul ei ole enam seda energiat (kahjuks pigem seda vaba aega!)plastiku kallal nokitseda. Eks kui suve rütmist ümber harjub, ehk asi paraneb.
Pealegi päkatsid sahistasid et nüüd saab ta palju peenemaid jooni tõmmata aerograafiga kui mullu Laughing
Näpud juba sügelevad jah!
